Rahvateater valmistub aastapäevaks

21. jaanuaril tähistab Saaremaa rahvateater oma 48. aastapäeva. Sel puhul jõuab üle pikkade aastate taas vaatajate ette Jüri Tuuliku esiknäidend “STB 72-08”.

“Palju aega polegi enam jäänud,” ütleb lavastaja Ellen Teemus. “Ma lohutan end sellega, et Tuuliku tekst on selline lahe, jääb kergesti meelde. Kui sa vähegi oma tegelaskujusse sisse elad, saad sa ka selle tekstiga hakkama.” Praegu pole isikunimelised asutused enam moes, aga põhimõtteliselt võiks ju Saaremaa rahvateater auga Jüri Tuuliku nime kanda. “Ega rahvateatrid ise pole ka enam moes. Nüüd on ju kõik harrastusteatrid,” arvab Teemus. “Meie olemegi veel ainukesed sellise nimega.”

Saaremaa rahvateater on eriline sellegi poolest, et praegu juhib seda kolmeliikmeline juhatus, kuhu lisaks Teemusele kuuluvad Lea Kuldsepp ja Liivi Väli. Küsimusele, kuidas siis teatril praegu läheb, vastab Teemus, et nii ja naa. “Alati võib ju paremini minna. Rahvateatriga on alati see häda, et oma hinges on inimesed valmis paljugi tegema, aga elu on läinud kiireks, kõigil on oma põhitööl palju tegemist.” Samas päriselt seda teatrit ära lõpetada ka ei tahaks ja see polegi vaid ühe juhatuseliikme otsustada.

“Selles olen küll kindel, et rahvateatris ma rohkem ei lavasta. See muidugi ei tähenda, et ma enam teatriga üldse ei tegeleks. Orissaare näitering jääb ju ikka ja puuetega inimeste koda ka. Nende puhul ma tean, et neil on tõsine huvi ja nad tulevad kohale kas või läbi hangede. Aga ma ei saa kohustada inimesi hobiga tegelema. See ei ole minu eriala.”

Proovid käivad Jüri Tuuliku esimese avaldatud näidendiga “STB 72-08”. “Endla teater on seda kunagi igiammu mänginud. See näidend oli esitatud isegi üleliidulisele preemiale, aga kuna üks näidendi tegelane toob lavale kolm kastitäit veini, siis Moskva sellisele lavaloole preemiat ei andnud – parasjagu oli ju moes võitlemine alkoholismi vastu.Mind võlus see näitemäng seepärast, et teemad, millest seal räägitakse, on aktuaalsed ka praegu. Pole ju eriti palju muutunud siin päikese all. Natuke oleme teinud tekstis kärpeid ja ühest meestegelasest on saanud naistegelane, aga minu meelest on nõnda ka väga tore.”

Lavastuses teeb kaasa rahvateatri raskekahurvägi: Mait Merivald, Merike Merilo, Virgo Neemre, Tiia Marist, aga ka uustulnukad rahvateatri ridades Rando Väljaots, Juhan Nemvalts jt. Lavastaja lubab, et pärast esietendust tuleb pisike pidu ka, kus teatraalid saavad tantsida Rein Ranna pilli järgi. Rahvateatri järgmine suurem üritus on Debora Vaarandile pühendatud festival.

Print Friendly, PDF & Email