Spaakuningriik? Miks mitte!

Turism on seotud reisimise, lõõgastumise, meelelahutuse, heaolu ja üha enam tervisega. Rääkides järjest enam globaliseeruvast turismimajandusest ja kallitest Euroopa meditsiiniteenustest, võib välja tuua kasvava turismitrendi tervishoiusektoris – meditsiiniturismi.

Meditsiiniturism on ka Saaremaal spaade arenduse uus tase, mis on seotud reisimise ja enama kui heaolu ja lõõgastusega, s.t otseselt meditsiiniliste protseduuridega.

Kiiremini arenev turismiala

Meditsiiniturism on üks kiiremini arenevaid turismisektoreid, mille majanduslik tulu on üle maailma enam kui 60 miljardit dollarit aastas.
Kuna meie reklaamime end spaakuningriigina, võiks analüüsida, kas Eestil ja sealhulgas Saaremaal oleks potentsiaali meditsiiniturismi jõuliseks arendamiseks, et pakkuda külastajatele spaaturismi kaudu mitte ainult heaolutunnet, vaid parendada ka turistide väljanägemist ja tervist ning saada seeläbi arvestatavat majanduslikku tulu.

Nagu juba mainitud, on meditsiiniturism spaade arenduse uus nišš, kus pööratakse võrdselt tähelepanu kahele aspektile: ravimisele ja lõõgastumisele. Lisaks on tegemist turismimajanduse kiiresti areneva haruga, lausa kultuurifenomeniga – inimesed reisivad kaugetele maadele, et saada tervishoiuteenuseid, samas unustamata ka puhkust.

Siinkohal rõhutan, et meditsiiniturismis ei reklaamita mitte ainult kosmeetilisi protseduure, vaid üha enam spetsialistide oskusi ja tehnoloogiat nõudvaid teenuseid (näit südameoperatsioon).

Sihtkoha valik

Reisisihtkoha valikut mõjutavad meditsiiniturismis mitmed tingimused nagu majanduslik situatsioon, poliitiline olukord ja seadused, loodusressursid, atraktsioonid, majutusvõimalused, toitlustus, infrastruktuur, külalislahkus jne. Meditsiinivõimalusi kaalutakse kulude, haiglate, reputatsiooni ja kvaliteedi seisukohast.

Meditsiiniturismi võtmesõnadeks võib samuti lugeda tehnoloogia kiire arengu ja sellega seoses üha enam efektiivsemalt leviva informatsiooni tervise valdkonnas (näit reklaam internetis). Lähtudes eelnevast, võib öelda, et meditsiiniturism on osa nii tervishoiu kui ka turismi globaliseerumisest.

Meditsiiniturismi alguseks võib lugeda 1997. aasta Aasia finantskriisi, mille tulemusena hävisid mitmed kohalikud äriettevõtted, sealhulgas erahaiglad.
Ellujäämise nimel hakati otsima uusi majandamisvõimalusi. Esimene maa, mis sisenes meditsiiniturismi sektorisse, oli Tai kuningriik, saades kosmeetiliste protseduuride keskuseks.

Taile järgnevad Malaisia, India ja Singapur

Taile järgnesid Malaisia, India ja Singapur. Juba 2003. aastal meelitasid nimetatud neli riiki protseduuridele kokku 1,4 miljonit meditsiinituristi.
Meditsiin on olnud läbi aegade osa Tai turismist, kusjuures meditsiiniteenused on seal tunduvalt odavamad kui lääneriikides. Peamisteks keskusteks peetakse hetkel Bangkoki, Chiang Maid, Koh Samuid ja Phuketit. Bumrungradi haigla Bangkokis pakub kvaliteetset teenindust ja tõlketeenuseid hetkel lausa 106 keeles.

Tai meditsiiniturismi märksõna on odavus. Teenuste hinnad on 50% soodsamad kui Singapuris, kolm korda odavamad kui Hongkongis ja 5–10 korda odavamad kui Euroopas või Ameerika Ühendriikides. Peamise sihtkohana meditsiiniteenuste osutamiseks positsioonib end veel India, kus tehakse nii lihtsamaid kui ka komplekssemaid operatsioone ning apelleeritakse eelkõige madalatele kuludele, koolitatud arstidele ja väga heale inglise keele oskusele.

India on tuntud ka kui alternatiivmeditsiini pakkuja, seal viljeletakse aktiivselt jooga ja terviseteenuste kombinatsioone.India meditsiiniturismi turg on väärt 333 miljonit dollarit ja kasv aastas 30 protsenti. India toetab oma meditsiiniturismi riiklikul tasandil. Võib järeldada, et põhiline põhjus, miks meditsiiniturism jõudsalt areneb, on kulude aspekt ja meditsiinitoote odavus.

Jaapanist Taisse tohtri juurde

Jaapani firmad näiteks saadavad oma töötajaid personalikulude minimeerimiseks Taisse ja Singapuri isegi n-ö tavalisteks läbivaatusteks. Ettevõtted võimaldavad seega inimestele üheaegselt nii kõrgkvaliteetseid meditsiiniteenuseid kui ka puhkamist. Lisaks operatsioonidele, mida rahastavad kindlustused, võib siinkohal rääkida ka meditsiinilistest teenustest, mida kindlustus inimestele kinni ei maksa ja mida pakutakse nende kalliduse tõttu pigem erakliinikutes.

Tüüpiliste näidetena võib siinkohal tuua plastilise kirurgia (Tais näiteks maksab rinnaoperatsioon viis korda vähem kui Saksamaal), hambaravi ja silmaoperatsioonid, mida tehakse väga edukalt ja kvaliteetselt ka Eestis. Samuti soodustab meditsiiniturismi see, kui oma kodumaal on plaaniliste operatsioonide järjekorrad pikad.

Meditsiin pluss lõõgastus

Meditsiiniturismis omab meditsiinilise aspekti kõrval sama suurt osakaalu ka lõõgastuse pakkumine. Puhkusest saab siinkohal rääkida kui boonusest, kusjuures rannamõnude nautimise võimalust ei peeta primaarseks, s.t piisab ka sihtkoha muudest atraktiivsetest vaatamisväärsustest või ilusast loodusest.

Eestis pakutakse lisaks keerulistele elulistele operatsioonidele ka plastilise kirurgia teenuseid, kvaliteetset hambaravi ja silmaoperatsioone ning võrreldes näiteks Soomega on hinnatase tunduvalt soodsam. Üsna suur osa meie meditsiinilisest personalist on lahkunud põhjanaabrite juurde, seega on meil kvaliteetset ja keelt tundvat ning potentsiaalset motiveeritud meditsiinilist personali, keda seoses uue nišši arendusega oleks võimalik ehk tagasigi meelitada.

Meditsiiniturism võib omada ka negatiivset efekti, seda just kohaliku elanikkonna jaoks, kes ei saa endale lubada kalleid teenuseid ja võib tunda end seetõttu puudutatuna. Siinkohal tuleb taas rõhutada koordineeritud koostööd, sest vaid kogukonna informeeritus ja kaasamine ärisse aitab kaasa turismi, sealhulgas meditsiiniturimi stabiilsusele ja kestlikule arengule.

Nagu juba eespool mainitud, on Eesti kuulutanud end spaakuningriigiks ning meditsiiniturism on spaade edasiarendus, seega näen siinkohal väljakutseid just spaahotellide turismitoodete eristumiseks. Lisaks võimaldatakse klientidele Eestis mitmeid nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid meditsiinilisi teenuseid. Võrreldes Lääne-Euroopaga saab aga rõhutada soodsamat hinda, miks mitte ka kvaliteeti ja kiiremaid infotehnoloogilisi lahendusi ning kindlasti ka meie kaunist ja puutumata loodust.

Arvestades Eesti kui reisisihtkoha konkurentsieeliseid ja turismipakkujate võimalusi, eelduseks toetamine riiklikul tasandil, lisaks potentsiaalsed sihtrühmad, võiks laialdane meditsiiniturismi arendamine olla seega ka meil uus turismitrend ja tulus majanduskasvu toetav sektor.

Helen Kotta
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži magistrant

Print Friendly, PDF & Email