Lugeja küsib

Minu ettevõtte ühe töötaja töölepingus on tööaeg kokku lepitud järgmiselt: “Töötaja asub tööle osalise tööajaga, arvestuslikult 10 tundi nädalas, töö vastavalt graafikule, summeerituna ühekuulises perioodis.”

Nimetatud töötaja haigestus ja esitas mulle haiguslehe, mille esimene päev langes tema graafikujärgsele tööpäevale, neljas, viies ja kaheksas päev olid aga töötaja jaoks graafiku kohaselt vabad. Kas ma tööandjana peaksin töötajale ikka maksma esitatud haiguslehe 4.–8. päeva eest haigushüvitist või mitte? Kui mõni minu töötajatest võtab haiguslehe näiteks oma viimasel tööpäeval, kas ma ka sel juhul olen tööandjana kohustatud maksma talle haigushüvitist 4.–8. päeva eest?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõikest 1 maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise (sealhulgas ka tööandja poolt makstava) maksmist ei saa siduda konkreetse töötaja töögraafikuga. Seega ei ole teil ülalnimetatud juhtumil tööandjana õigust haigushüvitise maksmisest keelduda.

Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis maksab tööandja haigushüvitist kuni töösuhte lõpuni, pärast töösuhte lõppu ta (nüüd juba endisele) töötajale hüvitist enam maksma ei pea. Seega on viimane tööpäev töötajale haigushüvitise omaosaluse päev ja 4. haiguspäevaks on tema töösuhe juba lõppenud ning teie tööandjana talle haigushüvitist maksma ei pea.
Et töötajal on pärast töösuhte lõppu üldjuhul veel kahekuuline kindlustuskaitse, siis hakkab talle alates 9. haiguspäevast haigushüvitist maksma haigekassa.

Lugeja küsib:
Kas tööandja võib palka maksta sularahas?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Võib küll, kui töötaja avaldab sellekohast soovi ja tööandja sellega nõustub.
Nimelt näeb kehtiv töölepingu seadus varasemast erinevalt ette, et tööandja kannab töötasu üle töötaja pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 33 lg 4).

Seega ei välista seadus töötasu maksmist sularahas, kui töötaja ja tööandja niimoodi kokku lepivad. Kajastuma peab selline kokkulepe töölepingus. Kui töölepingus on töötasu maksmise viis fikseerimata, tuleb TLS-i § 33 lõike 4 alusel kanda töötasu üle töötaja määratud pangakontole.

Print Friendly, PDF & Email