Lumi, lumi ja veel kord lumi (1)

Lumi, lumi ja veel kord lumi

TERVIS TULEB: Virve Ottise meelest on see lumeviskamine üks mõnus töö. “No musklid kasvavad ja tervis muudkui tuleb!”
Foto: Egon Ligi

Kui pilk lumekaardile ( 30. dets SH) visata, siis on näha, et kõige paksema lumega on ilmataat Saaremaal tänavu õnnistanud Kaarma, Laimjala ja Pihtla valda, lumekatte paksuseks neis paigus oli siis märgitud 56–65 cm. Ent lund on tulnud veel ja veel ning iga päev puistab taevaluukidest lisa. Mis toimub? Kui linnas pole ju häda, saad tänu tublidele lumetõrjujatele suhteliselt hästi liikuda, siis kuidas elatakse maal? Mismoodi sealsed inimesed kooli, tööle, poodi saavad? Ja mis see kõik maksma läheb?

Pihtla vallamaja kössitab lumehanges otsekui üks polaarjaam keset lumevälja. Peaukseni viib lumme uuristatud sügav kraav, s.t tee. Kõrged hanged ulatuvad pea poole maja kõrguseni, katuseservast ripuvad alla massiivsed jääpurikad. Ega nendega olegi mõtet siin jännata, sest nende alla kõrgete lumekuhjade otsa vaevalt ükski mõistusega hingeline tükib. Maanõunik Inge Aru toa akna taga kõrgub lumehang, ülevalt siravad vastu purikad ning toas ripub veel üks hilinenud jõulukaunistus. Uhke värk igatahes.

Ligi pool miljonit lumme nagu niuhti!

Vallavanem Jüri Saare sõnul on Pihtlas alates 18. novembrist 31. detsembrini lumetõrjeks kulunud täpselt 452 000 krooni. Kole suur summa! “Sellega oleks saanud midagi ära teha kas hariduse, tervishoiu või sotsiaalhoolekande vallas, aga nüüd… Nüüd see sulab koos kevadise lumega. Aga suur talv on ju alles ees,” arutab vallavanem. “Tõsi, vabariigi valitsus eesotsas peaministriga eraldas omavalitsustele lumetõrjeks abiraha. Pihtla sai 21 000 krooni! Selle eest saame täpselt üks päev teid lahti lükata.”

Pihtlas on kogu selle lumevärgi eest vastutama pandud abivallavanem Tiit Rettau. Tema on see, kellelt nõutakse, aru päritakse, abi palutakse. Tema sehkendab lumelükkajatega. Ja tema on see, kes saab sõimata ja kes saab kiita. Pihtla mehed on aga kõigele vaatamata suhteliselt optimistlikud. Usuvad, et käivad VEEL lumeuputusest üle. See tähendab, et lepingud sai masinameestega aegsasti sõlmitud, 80 km vallateid nende vahel kenasti ära jagatud.

Ja tegu olevat tublide töömeestega, keda ei pea iga päev telefoni otsas juhendama. Töö käib. Kogu aeg, vastavalt ilmale ja vajadusele. Kui vaja, ollakse teid lahti lükkamas juba poolest ööst. Lapsed peavad ju kooli saama ja inimesed tööle. Vajadusel peavad kiirabi ja päästeteenistus majadele ligi pääsema. Abivallavanem Tiit Rettau sõnul on mõnesse kanti, näiteks Nässumaale ja Rannakülasse viivad teed küll nibin-nabin piiri peal. Väikese masinaga sealt kuidagi ikka läbi saab, aga suur piimaauto jäänud kord juba kinni. Ja kui sealkandis peaks vaja minema näiteks päästeautot… Selle peale ei tihka kohe mõeldagi.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email