Maakonna rahvastikus laiutab auk (19)

Maakonna rahvastikus laiutab auk

 

Rahvastikuregistri andmeil on Saare maakonna rahvastik viimase kümne aastaga vähenenud 8 protsenti. Rahvastiku vanuselises koosseisus on 30–34-aastaste kohal laiutamas üüratu auk.

Saare maakonna rahvastiku andmetes võib viimasel kümnel aastal rõõmustavat leida vaid näpuotsatäie. 2010. aastal hakkas vähenema sündide-surmade suhtarv, Kuressaare loomulik iive on kolmandat aastat plussis ning Ruhnu elanikkond on suurenenud 10 aastaga 77 protsenti. Samas on see vaid statistika. Reaalsus on hulga drastilisem.

Läksid ja jäid

Statistika ei näita pendelmigrante ehk edasi-tagasi liikujaid, tõdeb Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel, hariduselt demograaf, kes oma sõnul jälgib alati huviga maakonna rahvastiku arengut ja muutujaid. Piheli sõnul lahkubki pendelmigrantidest 20% kodukohast jäädavalt. See hõlmab peamiselt vanusegruppi 20–24, kes on rahvastikupüramiidis ka hästi esindatud. Tegemist on laulva revolutsiooni aegse beebibuumi lastega, kes on ka ise praegu lapsetegemise eas.

Rahvastikupüramiidis on aga tõsine tagasiminek 30–34-aastaste noorte osas. Nemad on läinud ja jäänud. Piheli sõnul on see probleem, millele peaks Saare maakonnas tõsiselt tähelepanu pöörama. “See on muretsemise koht,” nendib Pihel. Selle põlvkonna noorte jaoks oli kodusaarele tagasitulemise või ellu astumise aeg siis, kui siin töökohad kadusid. Piheli sõnul kadusid just nn intellektuaalsed töökohad, mida pole siiani. Seda näitab ka suur kõrgharidusega töötute arv. Samas on töökohtade kadumise probleem just Saare maakonna mure, sest Eesti rahvastikupüramiidis sellist auku ei ole.

Linna tagasi

10 aasta kokkuvõtet analüüsides ütleb Pihel, et midagi üllatavat ei ole. Ränne ja iive on miinuses. Samas on väljarändajate arv viimastel aastatel veidi vähenenud. Olgugi et Kuressaare loomulik iive (sünnid-surmad) on positiivne, on siin probleeme just rändega. Kõnekas fakt on ka see, et kui kuni aastani 2007 lahkus linnast rohkem inimesi valdadesse, siis nüüd on asi vastupidi.

10 aasta jooksul on Kuressaare kaotanud oma elanikkonnast 7,7 protsenti, Kaarma vald on juurde saanud 6,8 protsenti. See ongi tüüpiline buumiaja tulemus – koliti linnast ära linnalähedasse valda.

30 AASTA VÄIKSEIM SUREMUS
2010. aastal registreeriti Saare maakonnas 355 sündi ja 429 surma. Iive maakonnas on alates 1993. aastast negatiivne. 2010. aastal oli sündide-surmade suhe 0,83, mis on küll parim näitaja pärast 1994. aastat, kuid ei ole tingitud mitte sündimuse suurenemisest, vaid suremuse vähenemisest.
2010. aastal registreeritud surmade arv maakonnas – 429 – on viimase 30 aasta väikseim, varasemast perioodist hetkel andmeid ei ole. Võrreldes eelmiste aastatega on suurenenud sisseränne maakonda, eriti valdadesse, mistõttu on maakonna rahvastiku vähenemise tempo veidike pidurdunud.
Maakonna rahvastik vähenes 2010. aasta jooksul kokku 167 inimese võrra, sellest 74 negatiivse iibe ja 93 negatiivse rändesaldo tõttu.
Allikas: Saare Maavalitsus

Print Friendly, PDF & Email