Lumerohkel talvel on soojad lambanahksed rõivad au sees (1)

Lumerohkel talvel on soojad lambanahksed rõivad au sees

MOODNE JA SOE RATASMÜTS: Janne Kommel ei ole üksnes mütsimeister, vaid oskab lambanahast teha nii kindaid, veste kui ka teisi soojapidavaid esemeid.
Foto: Aare Laine

Huvitav, kas viimased lumerohked ja pakaselisemad talved on saarlasi ja muhulasi pannud enam ehk ka tervislikest soojadest lambanahksetest rõivastest lugu pidama? Vahest oskavad vastata nahksete toodete tegijad ise. Muhu kaubahoovi lambanaha töötoa meistrid vastasid küsimusele jaatavalt.

Jõulude eel osteti töötuba lambanahksetest sussidest, vestidest, mütsidest, kinnastest, käekottidest, vöödest, patjadest ja vaipadest peaaegu tühjaks. Töötoa nobedad meistrid Janne Kommel ja Kaidi Saarik lasevad ka uue aasta algul õmblusmasinatel kiiresti “tiksuda” ning kaubahoovi väikese töötoa-poekese seinale ja riiulitele jagub valmistooteid praegugi parasjagu.

“Kuna tegemist on käsitööga, saab toodete valmistamist kohapeal ka jälgida. Meie tooteid saab osta kohapeal ja käsitöökauplustest Muhus, Tallinnas ja Paides. Tellida saab telefoni ja e-meili teel,” seisab Muhu restorani ja kaubahoovi tutvustaval kodulehel. Pargitud lambanahkade vestideks, mütsideks, kinnasteks ja teisteks tarvilikeks asjadeks saamist on käidud Liiva külas uudistamas nii lähemalt kui ka kaugemalt. Meistrite sõnul on tuldud peamiselt koolidest ja lasteaedadest.

Kui rääkida aga tellijatest, siis neidki jagub igast ilmakaarest ja vaata et lausa mitmest maailmajaost, rääkimata muhulastest, saarlastest ja mandrieestlastest. FIE-dena tegutsevad Janne Kommel ja Kaidi Saarik on kahekesi kaubahoovis lambanahkadest moodsaid ihukatteid õmmelnud juba kümme aastat. Mõlemad naised omandasid oskused ja kogemused Simistis tegutsenud kasukavabrikus.

Pärast vabriku pankrotistumist võtsid nahatöötlemise kogemuse omandanud muhulannad vastu otsuse tegutseda omal käel. Julge pealehakkamine on pool võitu. Alustamiseks saadi stardirahagi. Esimesed tooted olid sussid. “Masinad saime stardikapitali eest. Naha ostmiseks raha aga nappis. Õnneks saime Soomest odavamat nahka, õigemini nahaääri. Nendest andis susse teha. Tasapisi läks asi edasi.

Saaremaalt ostsime toornahku. Ise viisime Tartusse parkida. Peale susside tegime õhemast nahast ka mõne vesti ja mütsegi hakkasime tegema. Ise asusime ka turustama. Tooted läksid kaubaks nii kohapeal kui ka Tallinnas,” rääkis Janne Kommel. Meistrid oskavad nahast võtta viimast. Ribad kasutatakse ära vaipade valmistamiseks. Töötoas on kangasteljedki. Kummalgi omad. Kui tellimusi tuleb, pannakse teljed plõksuma.

Kangakudumise vastu tuntakse päris suurt huvi. Seda tööd käiakse siin tihti uudistamas. “Põhimõtteliselt on see kaltsuvaip, ainult naharibadest. Muhus on teisigi tegijaid ja kui käime Saku suurhallis mardilaadal, siis oleme sealgi samasuguseid tooteid näinud,” andis Janne teada. Muhu lambanaha töötoast saavad endale tooteid valida nii naised kui mehed. Kõige suuremad sussid on tehtud jalanumbrile 50. “Oleme nii suuri susse teinud nii eritellimusel kui ka müügiks. Kaubaks on kõik läinud,” rääkis Janne.

Laste susse on samuti üsna laias valikus. Kui varasematel aastatel oli kõige minevam kaup jalavarjud, siis viimastel talvedel on üsna palju ostetud ka mütse ja kindaid. Valged lambanahksed labakud on lausa moekaubaks saamas. Mütsid on mitme tegumoega, nii läkiläkid kui ka muistset randlase mütsi meenutavad ümmargused peakatted. Naha värvilgi on oma osa peakatteks vormimisel. Silm haarab musta värvi mütse, lumivalgeid, ka laigulisi. Nahad on erineva pargiga.

Nahka tuuakse Poolast

Poola nahku peavad Muhu meistrid väga kvaliteetseks. Need on pehmed ja hästi töödeldavad. Määrdumise vältimiseks on nahad kaetud spetsiaalse kattekihiga. Värvivalikki on üsna suur. Kõige paremini lähevad beeži värvi peakatted. Kasukaid ei ole käsitöötoas veel tehtud. “Küsitud on küll. Meil ei ole nii palju nahku korraga käes. Kasuka tegemiseks peab nahavalik suur olema,” selgitas Janne.

Lambavilla kasutavad muhulannad oma toodetes ka. “Patjade sisse paneme. Praegu on siin mõned kaelapadjad. Suuremaid ei ole veel jõudnud teha,” lausus Janne. Kaidi tehtud tervislik mitmevärviline lambanahkne vöö on ilusama väljanägemisega kui mõni vabrikutöö. “Kliendid räägivad meile juba ise, kui tervislik lambanahk on. Kui panna see vöö voodisse valutava selja alla, siis võtvat valugi vähemaks. Keegi teadis, et isegi veesoone negatiivset mõju pidi see vähendama,” edastas meister klientidelt kuuldut.

Valge lambanahkne ridikül töötoa seinal on samuti pilkupüüdev. “Kaidi tegi neid siin ühe soomlase tellimusel. Meie naised pole neid ehk veel avastanud,” ütles Janne. Üldjuhul ostavad turistid üsnagi kalleid tooteid vähe. Põhilised ostjad ja tellijad on ikkagi eestlased. Kaidi sõnul on aga Made in Muhu-tooteid läinud nii Aasiasse, Ameerikasse kui teistessegi maailmajagudesse.

Kuigi meistrid kiidavad Poolast imporditud nahku, on töötoas ka Jõgeval pargitud Muhu lambanahku. Sellised nahad leiavad kasutust tavaliselt toolide ja lapsevankrite katetena. Need sobivad ka põrandavaipadeks.
Igal aastal tehakse midagi uut. Mood ju muutub. Mõnedki vestid on naised ise muhumustriliseks teinud, kuigi naha peale on raske tikkida. Sussidest nõutakse enam lahtise kannaga jalavarjusid. Neid on kõige kergem jalga panna ja jalast võtta.

Pohlakule Muhu naised veste ei õmble

Ei saanud küsimata jätta, kas jalgpalliguru Aivar Pohlak tellib endale lambanahksed vestid Muhu kaubahoovi lambanaha töötoast. “Meie käest on seda ennegi küsitud. Kahjuks meie Pohlakule veste ei tee. Ei tea, kustkohast ta endale need tellib,” naeris Janne. Muide, ühe vesti tegemiseks kulub õppinud meistril ei rohkem ega vähem kui terve päev. Nii ütles Kaidi Saarik.

Print Friendly, PDF & Email