DOKTOR UURIB: Arheoloogiadoktor Jüri Peets tunnistab, et Salmelt sellise leiu väljatulek oli teoreetiliselt võimatu.
Foto: Egon Ligi
Arheoloogiadoktor Jüri Peets rääkis nädala eest Osilia koolituskeskusse kogunenud maakonna ajalooõpetajatele, et ühe teooria järgi võis Salme muinaslaev olla purjekas, mis tõi Saaremaale Skandinaaviast maksukogujaid.
Peets märkis loengus, et enam-vähem kindlasti on laeva maetud ikkagi Skandinaavia päritolu jõukad ülikusoost mehed. Sest midagi ainult Eestile iseloomulikku leitud ei ole, küll on aga avastatud esemeid, mis olid levinud Skandinaavias umbes 1300 aastat tagasi.
Mõningaid mõõgapidemete ornamendidetaile pole õnnestunud veel lahti mõtestada. Osa kaunistusi, sh ka ühe vaalaluust mängunupu omavahel väänduvatest draakonitest või madudest põimornament meenutab pigem keldi (Iiri) ornamenti.
Võõrad saadikud?
Kindel olevat ka see, et toimunud on lahing ning laev on mattunud, mitte maetud. Ja suure tõenäosusega on see kõik toimunud umbes 750 aastat pärast Kristust. Leitud luustike juures olevad relvad on tekitanud aga ühe uue teooria. Selliseid kullatud pidemega ja isegi vääriskividega kaunistatud pidemetega mõõkasid ja kilpe kõik endale lubada ei saanud.
Samuti on tegu 30-ndates aastates ja vanemate meestega. Sel ajal oli see aga juba kõrge vanus. Sõjameeste seas pidi leiduma ka nooremaid. Need faktid on pannud mõtte liikuma selles suunas, et ehk oli tegu mingi võõra võimkonna saatkonnaga (näiteks maksukogujatega), kellest osa maha löödi. Sel ajal sarnanes maksukogumine pigem sõjaretke kui rahuliku pangas käimisega. Näiteid ajaloost on rohkesti. Kuid see on vaid üks paljudest teooriatest.
Järgmisel aastal lubas Jüri Peets pärast matusekomplekside lõplikku väljapuhastamist keskenduda laevale. Selle lahtiharutamiseks ja -mõtestamiseks on abi palutud ka pikaajaliste allveearheoloogia ja vrakiuurimiskogemustega Vello Mässilt.
Peets märkis, et laeva osas on ka mõningaid ootusi, näiteks leiti suvel viis teistest oluliselt pikemat ja jämedamat laevaneeti. Rohkem kui 15 cm pikkused needid võivad Peetsi sõnul viidata sellele, et ehk on tegemist purjelaevaga.
Tuleval suvel sooviks Peets oma sõnul esmalt kaevandit laiendada üle tee koolimaja poole ning selleaastaste kaevamistega samale tasandile jõudes avataks taas ka sel aastal kaevatud ala, et tekiks ühtne pilt kogu kompleksist. Eelkõige loodetavasti vähemalt osaliselt säilinud laevajäänustest. See annaks ülevaate laeva võimalikust pikkusest ja muudest konstruktsiooni üksikasjadest. Lisaks on Peets üsnagi kindel, et luustikke leidub seal veelgi.
Õpetajatega vesteldes andis Jüri Peets põhjaliku ülevaate kaevamiste käigust ning tõdes veel kord, et Salme leid on hämmastav just oma asukoha tõttu. On ju seal toimunud igasuguseid ehitamisi. Leid on samas suhteliselt kompaktne. “See on uskumatu ja teoreetiliselt võimatu – kolme kaablikraavi ja pommilehtri vahel!” märkis ta ja lisas, et Salmel on tegemist uskumatult hea pinnasega, kus luud säilivad. “Pole vahet, on nad seal olnud 70 või 1300 aastat,” sõnas ta, viidates sellele, et üks leitud II maailmasõja aegne luustik oli pea samas seisukorras kui 1300 aasta vanused luustikud.
Uurimine jätkub
Selleaastaseid Salme leide ei ole Peetsi sõnul veel saanud põhjalikumalt konserveerida ja uurida. Ümber tuleb konserveerida ka osa 2008. aasta leide. Peetsi kinnitusel otsitakse võimalusi 2010. aastal leitud luustikest DNA- ja ka stabiilsete isotoopide analüüside tegemiseks, mis heidaksid valgust Salme laevast leitud meeste päritolule. Asjaolu, et suure tõenäosusega on tegemist skandinaavlastega, on Peetsi sõnul tekitanud asjakohast huvi ja valmidust võimalikuks koostööks ka Põhjamaades.
Töö laevaga jäi pooleli
“2008. aastal (kui leiti Salme esimene laev – toim) oli laev kui selline olulisem – luustikke oli vaid seitse ja needki praktiliselt panusteta. Nüüd olime sunnitud keskenduma eeskätt matustele,” ütles Jüri Peets. “Paraku pole me otseselt laevani jõudnudki,” lisas ta.
“Laeva ülemised neediread on küll näha, kuid väga arvukate üksteise peal paiknevate luustike – praeguseks on teada ja enamikus ka üles võetud 27 – ja surnud sõdalastele kaasa pandud arvukate relvade väljapuhastamiseks ja dokumenteerimiseks kulus väga palju aega, mistõttu laeva sügavamal asuvate konstruktsioonielementide väljapuhastamisega me sellel sügisel enam alustada ei riskinud,” selgitas ta, et töö laevaga jäi pooleli.
Jüri Peetsi kinnitusel oleks leiu üksikosade omavahelise seostamise ja fikseerimise keerukuse tõttu võinud liigse kiirustamisega kaasneda näiteks mõningate oluliste üksikasjade mahamagamine, mida püütakse kindlasti vältida.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
… see ei olnud siiski Rootsi INGVARI ebaõnnestunud röövretk ?
see mattumise teooria on kõige vähem kindel ! Mitte kohe pole targad seletanud , millega nad sellist iba põhjendavad?
Mereääres sündinu ja kasvanuna võin kinnitada , et selline asi ei ole kuidagi reaalne. Rannarahvas oleks need laibad paljaks koorinud ja laevad ära viinud sealt, kui need ikka võõrad üldse olid. Kui isegi kohalik koll poleks mingil põhjusel neid puutunud siis meri oleks ise need laevad sealt minema pühkinud, mingist laevade iseeneslikust mattumisest rääkida on pehmelt väljendudes lausa kummaline. Mere ja tuulte toimel hakkavad ujuvad asjad hoopis piki randa liikuma , kuna tormi tõstetud veed panevad rannal olevad asjad ujuvasse olukorda tagasi. Mattuda võib ainult mõni palgiots vahest kui suurvesi kannab ta liivasel rannal kaugemale maale. Seejärel jääb samune palgiots liiva alla väga pika aja ja hoopis tuuleerosiooni tõttu : tuul tuiskab peent liiva maale kus see enamasti rohukõrte ja teiste takistuste tõttu rannaluiteid moodustab . Järgmise aasta rohi kasvab taas pikem ja lõpuks võib põõsastik tekkida sinna . See jutt käib palgiotste kohta mille “pardakõrgus” 15 cm . Laeva mattumine samal meetodil võiks võtta aega kümneid aastaid ja tormid oleks need kindlasti enne saarekeselt suurele maale või Saaremaale kandnud või kohapeal purustanud. Seal oleks pidanud mõni piisavalt maasse ulatuv lahesopp olema , et laev enam minema ei triiviks jne. Enne oleksid kindlasti keegi kohalikest selle noosi avastanud. Ja lõpuks , pole Euroopas ju keegi sellist ” matmist ” harrastanud ? Ja mereääred on ikka asustatud ja valve all olnud .
Mingid ülikeerulised ränivetikatega põhjenduste konstruktsioonid on täiesti tarbetud , kuna soolase vee olemasolu rannas on ju nagunii garanteeritud . Laeva lohistamisjälg ei anna ka midagi , sest ujuv- ja autokraanasid ju tollal ei kasutatud ? Laev tuligi praegusesse asukohta lohistada.
Minu meelest on ainult üks vastuvõetav versioon , kuidas tegemist võiks olla võõrastest sissetungijatest hukkunutega. Saarlaste vägi on neile kallale tunginud maad mööda , kuna laevastiku kogunemine eri ranniku punktidest oleks aega võtnud ja maal rünnates ei lähe sõjasaak vetevoogudes kaotsi. Seetõttu võis laevnikel olla meritsi pögenedes võimalik Sörve saarele oma langenud matta. Ja kiire võis olla küll matustega, kääbast ei saanud ehitada, aga ranna valli vajalik lohuke kriblida ja peenemat sodi peale kraapida tuli ikkagi. Nooleotsad pärinevad osaliselt laeva plangutusest osaliselt kadunukeste keredest , seepärast nende arv ka suur.
auväärt teadlasehärrad ei peaks välja hüüdma ikka nii kindlalt, et tegemist on võõrastega , kui pole analüüsid tehtud. Algselt ju arvasid polnud tegu ka mingite matustega , hiljem tuliraudkindlalt välja et on matused , sest kaasa oli pandud jahikullid(kulliluudel paranenud luumurrud).
OK olid võõrad ——- miks neid nimetada maksukogujateks? kui ise samas tunnistate , et see nägi välja nagu röövimine. Tuleks ikka siis röövliteks nimetada : millest see annab tunnistust — ikka pehmelt öeldes imelikust suhtumisest oma esivanematesse ja koogutamisest nende samade röövlite esivanemate poole.
Kui nüüd küsida , kas röövlid läheksid tühja kohta puistama , kohta , kus pole midagi ihaldatavat — isegi tänapäeval oskavad sulid ikka noosi üles otsida .
Ja mis juhtus nendega ehkki olid kõrgest soost ilmselt parima sõjarelvastusega —– ikkagi saarlased olid kõvemad poisid veel ja tuli minna Salme saarekesele oma koolnuid kiiruga matma , kuna kohe kohe oleks saarlased oma laevastiku ka liikuma saanud.
Ja ikkagi on kogu see võõraste sissetungijate jutt kahtlane . Väiksema laeva luustikud olid vigastusteta , siis lahingust osa ei võtnud ilmselt —– ma järeldaks sellest , et need on maetud samasse kohta hoopis teisel ajal, kuna on hukkunud hoopis teises sündmuses, mitte lahingus. Sobiks palju paremini kohalikega. See et esemed on siit või sealt päritolu on mu meelest üldse üsna vähekindel valitsevate skandinaavia-germaani-slaavi soovunelm määratlus , skandinaaviast leitud muinas esemed võivad hoopis ugri päritolu olla , kas arvate , et rootslased taanlased või sakslased tahaksid seda tunnistada. Hävitatud-alistatud keltide-druiidide kultuuri on ka kuni tänase päevani maha tehtud metsikuks inimsööjalikuks ja brutaalseks kuulutatud , ehkki kõiksugu õudustegusi on just vallutajad alati korda saatnud. Kõik vallutatud ja alistatud kultuurid on alati vallutajate poolt olematuteks tunnistatud ja saavutused omadeks kiiresti tunnistatud . Viimasena tõi venelane kirjaoskust Eestimaale.
Õnnetuseks meie oma ugriajaloolased tunduvad ka siiani kuidagi mõjutatud olema? Selged asjad jäetakse mängust välja ja koogutatakse kultuuritoojate poole kõikseaeg.
Geograafias lugege tänaseid põhikooli õpikuid, saate teada!
Isiklik arvamus pigem selline, et tegemist mingist suuremast sõjaretkest irdund svenssonite-viikingitega ja kohalikud sõrulased lõid nad maha ning matsid kõige kättesaavamate vahenditega.
Muide kolmekümnendates-neljakümnendates inimesed on 21 kuni 40 aastased! Täiesti elujõulised tänapäeval ja sama oli tuhat aastat tagasi.
jutt ei klapi hästi, miks on hauapanused pandud kadunukestele võidetud vaenlased kooriti ikka paljaks kõigest väärtuslikust. Mis mõtet muidu oli sõja ja rööviretki üldse teha. Sissetunginud vaenlast kes nagunii mingi sita ka kohapeal kokku keeras,( kedagist toonela maile saatis) keegi austama ei hakkanud , nagu kuskil kommentaariumis ka oli arvatud.
Eesti ajalugu on eestlased ise nii vähe uurinud alles ja kõik võtab ju nii palju aega— raha ja rahvast vähe. Teadaolevatest 800 kalmest on kaevatud ainult 10 % , Salme on üleplaaniline juhuleid , nii, et eriti ei saa teadlased ka niiväga hästi kõike teada.
Lihtsa loogika ja maailma ajaloo teadaolevatesse seikadesse interpoleerides võiks hoopis oletada , et need maad, rahvad ja kultuurid mis täna on kõrgel järjel , ei olnud seda muinasajal teps mitte ja mis praegu pisikesed kiratsevad , või hoopis maamunalt oühitud olid toona suured ja võimsad. Näiteks võiks tuua Hiina, indiaanlased, mongolid , Egiptus, Babüloonia- Iraak, Türgi , Baskid, Keldid————–Soomeugrilased???
Igast meie kohta kirjutatud ürikust võib välja lugeda ,et meid kardetakse(oleme hiiglased, nõiad, kardetud vaenlased lohedega,jne), meie kultuur hävitati, raiuti maha hiied ja kuulutati metslasteks. Samas vähehaaval hakkab asju ilmsiks tulema ma loodan :)
võibolla olid need luukered rikkad skandinaavlased,kes tulid siia puhkama-raha laiaks lööma. kohalikud ei saanud neist aru ja lõid nad mättasse
maapind kerkib. Milline veetase võis sel ajal olla?
ca 3mm* aastad = veetase meetrit