Lugeja kiri: Palun lõpetage inimeste mõnitamine! (61)

Ma tõesti ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes Eestis saaks söönuks töötu abirahast. Jah, ma saan aru, et töötule peaks maksma täpselt nii vähe, et ta ei kaotaks motivatsiooni tööd otsida. Aga kui me räägime inimesest, kes on tööd otsinud juba aasta ja enam? Tema kodukohas lihtsalt ei ole tööd pakkuda ja bussiliiklus on meil ju põhimõtteliselt hävitatud. Kas see inimene ei tähenda meie riigile tõesti punast krossigi?

Jah, kui häda käes, saab abi paluda ka kohalikust omavalitsusest, samas ma tean paljusid inimesi, kes on eluaeg stahhaanovlase moodi tööd rüganud ja alati ise endaga hakkama saanud. Täna on nad töötud ja riigi poolt hüljatud. Ja uhkus on see, mis ei luba vallamajja “kerjama” minna. Ma mõistan neid täielikult.

Riiklik toetus töötutele on muutunud hädas inimeste mõnitamiseks ja seda ei tohiks tolereerida riigis, kus pidavat kehtima nulltolerants. Täna, kus valimised on ukse ees, tahaks kuulda rohkem kaitsekõnesid nendele saarlastele, kes hädas on. Neid ei päästa euro tulek. Ainus, mis nende elus euro tulekuga muutub, on see, et nad ei saa kõike oma piskust abirahast pangaautomaadist kätte, kuna nii väikest raha ei ole enam olemas.

Ma tegin eelmisel nädalal katse ja proovisin mõelda ennast töötuks, kes saab kuus 600 krooni elamiseks. Elektrit ma enam ei maksaks, see oleks võimatu, kui süüa ka tahaks. Sisuliselt oleks mu päevane eelarve 20 krooni. Edasi pole vist mõtet kirjutada. Sellise raha eest ei suudaks õuekoeragi korralikult toita, inimesest rääkimata. Ja kui sul veel perekond juhtub olema!?

Ja palun, ärge hakake rääkima masust ja rahapuudusest. Seni, kuni Kuressaare leiab raha, mida golfi sisse taguda, valitsus suudab leida raha, et toetada roheliste arusaamatut kliimaagentuuri, ja neid absurdseid kulutusi on teisigi, ei ole mõtet hädas inimestele rääkida rahapuudusest. Ärge saage minust valesti aru. Golf on ilus mäng ja piirkond näeb suurepärane välja. Ma ise harrastan samuti seda mängu. Kui selle arenduse taga oleks erasektor, oleks kõik korras. See, mis toimus aga lasteaiakasvatajate palgaga Kuressaares, on selles kontekstis kuritegu meie laste suhtes.

Mul on valus vaadata neid inimesi, kellel täna ei ole võimalik kodukohast tööd leida. Mind isiklikult solvab riigi suhtumine nendesse ja eriti kurjaks teeb mind asjaolu, et ma ei saa sinna mitte sittagi parata. Seni, kuni riigiisad meie töötute pärast südamevalu ei tunne, ei ole sellel lool õnnelikku lõppu kahjuks näha. Jääb vaid lootus, et ehk mõtleb mõni riigitegelane või omavalitsusjuht oma rasvast nõretava jõululaua ääres sellest, et meil on siinsamas Saaremaal tuhandeid inimesi, kes ei saa endale seda kõike lubada.

Robert Taal

Print Friendly, PDF & Email