TAPAMAJA NORRAS: Liikuvad tapamajad on populaarsed eelkõige Põhjamaades.
Foto: Mattis Sandblad
Selleks aastaks plaanitud riigihanke väljakuulutamine liikuvtapamaja ehitamiseks lükkub koostööpartneri puudumise tõttu edasi järgmisse aastasse.
Eesti maaülikooli toiduainete tehnoloogia ja toiduteaduse osakonna juhataja, mobiilse lihatöötlemise pilootprojekti juht Lembit Lepasalu ütles Saarte Häälele, et uuring ja tehniline ettevalmistus hanke väljakuulutamiseks on tehtud, kuid paraku puudub katusorganisatsioon, kes hakkaks tapamajaga toimetama.
“Meil ei ole partnerit, kes hakkaks sellega opereerima ja kataks ära kogu lihaahela tootmisest kuni tarbijani välja,” sõnas Lepasalu, lisades, et ilma kõikehõlmava koostöö ja korraliku äriplaanita on kogu ettevõtmine surmale määratud. Olukorda arvestades on riik tapamaja ehituseks ette nähtud raha kandnud järgmise aasta eelarvesse.
Pilootprojektina käivitatava tapamaja eesmärgiks ei tohiks Lepasalu sõnul muutuda kasumi teenimine, vaid see peaks andma väiketootjatele reaalse eeskuju, kuidas on võimalik kasumlikult turule jõuda. Seetõttu peavad asja käivitajad otstarbekaks moodustada liikuvtapamajaga opereerimiseks maaülikooli juurde ühistu, kus osaleksid tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud ettevõtted.
Liikuvtapamaja peaks Eesti tingimustes rahuldama eelkõige väike- ja mahetootjate huve. Kuna Eesti mahetootjad kasvatavad suuremalt jaolt lambaid ja veiseid, siis on Eestile kõige sobivam variant universaalne tapamaja, mille maksumus on umbes viis miljonit krooni ja kus töödeldakse just veiseid ja lambaid. Tapamaja suudaks järjest töödelda vähemalt 10 veist või 40 lammast. Sigu ja kodulinde kasvatatakse enamasti oma vajaduseks ja neid pole liikuvtapamajas töödelda otstarbekas.
Lepasalu märkis, et maheliha töölemisega on lood Eestis üsna nukrad. 2009. aastal toodeti Eestis 1000 tonni maheliha, millest mahedana töödeldi ainult 50 tonni. “Samas allergiad suurenevad ja maheliha võiks nagu promoda,” lausus teadlane. Lepasalu sõnul tuleks hakata tõstma lambalihatootjate teadlikkust selles osas, et tarbija tahab lambaliha saada aastaringselt. Lambapidajate harimine võiks olla maaülikooli ülesanne, kuid kahjuks pole maaülikoolis ühtegi spetsialisti, kes väikeloomade ja lammastega tegeleks, rääkis Lepasalu.
Liikuvtapamaja käivitamise üks huvilistest, TÜ Eesti Mahe juhatuse liige ja Vaivere mahetalunik Jaan Kiider ütles, et Saaremaal on oma tapamaja olemas ja seega ei ole liikuvtapamaja saarlastele nii vajalik kui näiteks Hiiumaal või Lõuna-Eestis, kus on küll hulgaliselt lihatööstusi, kuid mitte tapamaju. Tulenevalt mahelambaliha nõudluse kasvust on Saaremaa lihatööstus hakanud viimasel ajal rohkem lambaid töötlema, igas kuus jõuab ettevõtte värske liha lettidele kaubanduskeskustes kuni 30 mahelammast.
Nõudluse korral võib liikuvtapamaja mõistagi igal ajal ka Saaremaale tulla, kuid iga looma pärast igasse talusse see agregaat sõitma ei hakka. Soovitatav on piirkondades välja ehitada spetsiaalsed liikuvtapamaja töötlemiskohad, kus on olemas liitumine vee-, elektri ja kanalisatsioonisüsteemiga ning kuhu väiksematel farmeritel lähipiirkonnast oleks võimalik vedada üksikuid loomi.
Maaülikooli uuringus märgitakse, et liikuvtapamajasid kasutatakse Euroopa Liidus kõige enam Põhjamaades, aga need on kasutusel ka Ameerika Ühendriikides, Venemaal, Hiinas jm. Liikuvtapamajade põhiline eelis on see, et loomadel ei teki nii suurt stressi kui nende tavalise tapaeelse kohtlemise puhul, mis tavaliselt sisaldab stressirohket laadimist, transporti, loomade omavahelist segamist, tunglemist. Seetõttu tunnevad loomad end paremini ja nende liha kvaliteet on kõrgem.
Liikuvtapamaja kasutatakse põhiliselt kõrgema kvaliteediga liha tootmiseks nagu seda on maheliha ja kohtades, kus puudub võimalus loomi pikkade vahemaade tõttu transportida. Iga liikuvtapamaja lahendus tuleb projekteerida ja ehitada vastavalt piirkonna ja tellija vajadustele, seetõttu Eestile sobivad valmislahendused puuduvad. Samas on tehniliselt võimalik töödelda liikuvtapamajas kõiki Eestis kasvatatavaid loomi.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mis Kruuda selle peale ütleb?
Veiko,
Su mõtted sellest, et väiketootjatel peavad tekkima võimalused toodangut müüa, on väga õiged, aga ma ei saa aru, miks väidad, et liikuvtapamaja on kehv mõte? Ei saa aru sellestki, mis on ühist liikuvtapamajal ja betoonil?
Väidan, et just liikuvtapamaja võimaldaks väiksemadl talukarjad tasuvaks muuta. Selle projekti käigus üritati just nimelt pöörata tähelepanu lihatehnoloogia praktilisele poolele ja ökonoomikale. Stressivaba kohal tapmine pealekauba.
Tervitades
Alex
Maaülikool võiks pigem enam tähelepanu pöörata lihatehnoloogia õpetamise praktilisele poolele, ökonoomikale, tehnoloogiatele, lihakodadearendamisele. Betooni ja riistvara tellimine on imelihtne, raha ka, kuid kes on nõus tegema töö ja looma väärtust?
Loomaomanikel on aga lihtsam ja odavam lihatööstus ehitada v osta, kui oodata imet. Hiidlased veavad kenasti oma tapamaja ja lihatööstuse ehitust.
Liikuv tapamaja on kehv mõte.
Igas maakonnas peab olema võimalus väiketootjatel toodangut müüa v töötlema teenusena. Kaasaegne majandus surub väikeettevõtlust alla pidevalt, kuid just väikeettevõtlus on tulevikutrend. Ka ökonoomiliselt. Kel huvi oma lihakoda ehitada või osaleda protsessis helistagu 5146732.
Mahetootjad peavad oma karja nii suureks ajama , et lihakoda tasuma hakkab. Näiteks 800 põhikarja lammast on paras. Kui logistiliselt kõik OK saaks lambaliha praeguste pindalatoetuste juures müüa sealihahinnaga ja toodetega samaväärselt. Ka väike kasu oleks. Kuid juhtimine on nutikas ja töötajad peavad olema lojaalsed ja röömuga tööl käima.
Aga leida töötajaid, kui Maaülikool tegeleb betooni ja tehnoloogiaga, on probleem.
Kui pole raha siis on vaja aega! Kõigile väiketootjatele vastupidavust. Vaata oma tootmise ökonoomikat, ära tee allahindlust kvaliteedis, mõtle loovalt ja eriti just nutikalt.
Mõelge vaid edukatele taludele, kes 20 aastat vedanud oma asja. Imetlust väärt. Igast talust saaks muinasjutu. Edukas talu Eestis on muinasjutt. Talud saavad ainsateks Eesti “asjadeks” tulevikus.
Tarbijad eelistage talukaupu, pingutage loomaks taluringe ja arendage otseturustust.
võibolla saabub ka Vallimaa 26 lõpuks rahu, et liikuvatapamaja saab pere keskel lõpuks vaikust ja rahu. Ei pea enam end täis jooma ja linnaelanikke tülitama.
Alex,
Sina oled niivõrd-kuivõrd otsustajate ringis. Meil tegeldaksegi täna pseudoprobleemidega. No uuri Tihuse hobuseliha toodangu kohta midagi, aga mõttetuid toetusi kasseerib habe igal aastal:((
Kas sa müüd stressivaba maheda lihakeha kallimalt maha? Kahtlen, te pole nelja aasta jooksul midagi teha suutnud järelikult olete mõtteteud!
Saaremaal täiesti läbimõtlemata asi,paari looma pärast kolistab suur auto ringi ja nagu alati tahavad kõik ühel ja samal ajal tappa.Küsiks näiteks palju maksab kolme lamba hävitamine?
Teed tuleb õigel aal lahti lükata ja sosssepad logistiliselt välistada:(( Aga rohelist seepi ostaks küll, kus nimi ALEX peale pressit!
Välistada ei saa midagi.Greengrass kujutate Te ette sääreväristajal baseeruvat liikuvat tapamaja,mida saadab pudelite kolin.
On kaks punkti miks absolutseelt rekka ei sobi. esiteks on meie teed ja eriti väiksemad teed sügisel sellised,et täispika käruga rekka ei pääse taludele lähedalegi.Teiseks on ikka probleeb selles,et mis saab sisikondadega ja muu jäätmega,kuhu need siis pannakse,ei saa hakata ju iga päev ümber Eesti neid märjamaale sõidutama,ning antud juhul peaks olema igal talunukul ka keskkonna luba,et käitleda loomseid jäätmeid,pole ju loogiline.Sellepärast ei liigu Soome teedel ka ühtegi sellist autot,Ameerikas küll,aga millistest mastaapidest ja keskonna seadustest me siis räägime?Tundub et see auto on saanud kellegi kinnisideeks muud midagi,maha laidetud on see mitmetelt poolt.
Kui keegi on kunagi looma tapnud,siis ta peaks teadma,et veise rappidest ei jää peale kahte päeva järele muud,kui seedimata hein.Märjamaale ei tasu saata midagi,kuna jäätmete utiliseerimine toimub Väike -Maarjas.
vabandan jahh,et kohanimed sassi läksid.Loomulikult kaoavad ära ja kas või varesed tassaivad ära,aga euroopa liidu seaduste järgi ei tohi maod maapinda puutuda,seoses sellega ei anta rekkala kasutusluba kaa juhul kui jäätmeid seaduse järgi töötle-
euroopas soolikad ja maod kasutatakse vorsti ümbristena,sisu kompostiks,jäätmevaba tootmine. p.s. roheline seep annab palju rohelist vahtu.