
SAARLASED SOOJAL MAAL: Vasakpoolseimal fotol Kristiina Kallaste ja Teele Azarov, nokamütsiga noormees on Timo Ojavee, ülemisel fotol Breta Mowat (paremal), Anu Künnapas ja Liia Reinväli. Breta on ka äärmisel fotol ühes abikaasa Greggiga.
Foto: Erakogu/ kollaaž Liina Õun
Kuigi Austraalia on juba aastaid olnud üheks sihtkohtadest, kuhu noored eestlased õnne ja tööd otsima lendavad, kuuleb viimasel ajal aina enam, kuidas kellegi tuttav, sõber või sugulane tee just Austraaliasse ette võtab.
Saarlanna Breta Mowat otsustas kodusaare tolmu jalgelt pühkida kahe aasta eest ning tagasitulemise plaani ta praegu ei pea. “2008. aasta sügisel jätsin sinnapaika kõik, mille nimel olin aastaid vaeva näinud – hea töökoht, oma kodu ja muidugi sõbrad ja perekond,” rääkis Breta Saarte Häälele. Tema sõnul ei ole Austraalia eestlase silmis enam mingi imedemaa, kuna sinna on rännanud väga paljud eestlased, kelle hulgas kümneid saarlasi.
Esialgu plaanis ta Austraalias veeta kuus kuud: õppida, reisida ja avardada silmaringi, et seejärel Eestisse tagasi tulla ja värske hingamisega oma elu uuesti seada. Reisi alguses elas ta mõned kuud Sydneys ning töö leidmine ei olnud lihtne, kuna puudus kogemus ja hooaeg ei olnud samuti kõige sobivam.
“Olgugi et algus oli raske ja meelakkumisest oli asi kaugel, ei tulnud kordagi mõttesse käega lüüa ja Eestisse tagasi sõita. Kaotada ei olnud ju midagi,” ütles Breta. Pärast mõnda kuud Sydneys võttis ta aga suuna Austraalia põhjaterritooriumile Darwinisse. “Darwinis on kaks aastaaega – kuum ja kuiv ning kuum ja märg. Teist aastaaega soovitatakse rändajatel üldjuhul vältida, sest temperatuurid ulatuvad 36 kraadini ja enam,” nentis ta.
Sealne kant on tuntud oma loodusparkide ja koskede poolest, kus ujuda võib ainult kuival hooajal, kuna siis ei ole ohtu krokodille kohata. “Väidetakse, et siin on kõik lahedam kui mujal – elu kulgeb aeglasemalt, inimesed on sõbralikumad ja peale tööd kohtutakse sõpradega pubis,” rääkis Breta ilusast elust Austraalias. Darwinis kohtas neiu ka oma abikaasat Greggi, kellega koos veedeti jaanipäev suvisel Saaremaal.
Praegu käib Breta tööl kohaliku agentuuri kaudu, sest valmistub õpinguteks ülikoolis. “Tookord Eestis tegin ma keerulise valiku, kuid täna mõeldes, olen näinud tõenäoliselt rohkem maailma kui kogu oma eelneva elu jooksul, olen tutvunud paljude erinevate inimestega ja rõõmustanud rohkem, kui oleksin suutnud ette kujutada,” on Breta oma otsuse üle siiralt õnnelik. Kõigile saarlastele soovis ta aga ilusat jõuluaega.
Raha teenib hästi
Kristiina Kallaste ja Teele Azarov on Austraalias viibinud vähem kui pool aastat. Esimene neist viis kuud ja teine vaevalt paar nädalat vähem. Kristiina pole veel otsustanud, kauaks ta sinna jääda tahab, kuid Teele kavatseb jääda vähemalt kaheks aastaks. “Tulin Austraaliasse, kuna mul oli selline soov tekkinud juba paar aastat tagasi.
Pärast bakalaureuse lõpetamist tundus selleks just sobiv aeg. Liiatigi oli mul siin ka paar sõpra ees ning teenimisvõimalused pidid siin samuti head olema,” tõi Kristiina välja põhjused, miks ta kauge maa kasuks otsustas. Teele seevastu tunnistas, et ei teadnud parasjagu veel, mida ta ülikoolis õppida sooviks, ja seetõttu otsustas reisimise kasuks. “Austraalia valisin, kuna siin on aastaringselt soe ja head teenimisvõimalused,” meelitas ka teda hea teenimisvõimalus.
Nemadki on end sisse seadnud Darwinis, kuid plaan on jõuda ka teistesse linnadesse. Juba sel nädalal otsitakse uut tööd Sydneys. Darwinis töötas Kristiina Paspaley-nimelises pärlifirmas. “Paspaleyl on palju pärlifarme ja pärlilaevu üle kogu Austraalia ning mina töötasin Kuri Bay farmis köögiabina,” rääkis ta oma töökogemusest. Farmidesse viiakse inimesed Kristiina sõnul vesilennukitega ja üldine töögraafik on kaks nädalat tööl ja üks vaba. Majutus ja söök on tööl olles tasuta.
Ka Teele töötas Paspaleys, kuid mitte farmis, vaid pärlilaevas. “Töö oli kolmes osas. Üks päev olin näiteks operatsiooniruumis, kus tehnikud opereerivad merekarpe. Mõni teine päev olin nn protsessiruumis, kus merekarpe transporditi laevade peale, mis viisid karbid tagasi merre. Kolmandal päeval võisin olla näiteks “tapmislauas”, kus juba surnud merekarbid avati, liha eemaldati ja karbid puhtaks poleeriti,” rääkis Teele.
Inimesed on sõbralikud
Mõlemad neiud on veendunud, et eestlastel on soojal maal tegelikult lihtne tööd leida ja seda seepärast, et ollakse loomu poolest kõvad tööinimesed. “Siin peab lihtsalt ise olema hästi aktiivne ja palju peale käima,” kinnitasid nad. Kõige parem on Austraalias Teele ja Kristiina kinnitusel sealne ilm. “Inimesed on siin väga sõbralikud, tihti küsivad isegi võõrad inimesed tänaval, et kuidas läheb. Lisaks sellele, et tööd on Darwinis palju, on ka palk väga hea. Ja loomulikult teistsugune loodus ja huvitavad loomad,” on tüdrukud täpselt ühel meelel.
Timo Ojavee on Austraalias olnud praeguseks juba üle aasta. “Olen põhimõtteliselt terve aja olnud Darwinis, töötanud kahes mangofarmis ehk mangosid korjanud ja siis nii 9 või 10 kuud töötanud kalafarmis, kus kasvatatakse barramundisid,” rääkis Timo oma seiklustest. Sinna otsustas ta minna ühes sõbraga, kuna mõlemad tahtsid midagi uut kogeda ja seigelda ning Austraalia tundus kõige loogilisema variandina, kuna seal on hea kliima ja saab inglise keelt praktiseerida.
“Ja mis on suur pluss Austraaliale – siinsed inimesed on sõbralikud erinevalt eesti inimestest,” tunnistas ta. “Tööleidmise kohta ütleks nii ja naa, üldjuhul on linnas raskem tööd saada kui kusagil farmides, aga siiani on kõik tuttavad endale ikka töö leidnud,” märkis Timo. Ka tema kinnitusel on Darwinis palju saarlasi. “Saarlased hoiavad ikka kokku. Pubidesse-klubidesse minnakse koos,” lisas ta.
Huvitav, et vanasti küll minu isa ei saatnud kedagi Austraaliasse. Ta ei lubanud imind segi kusagile kaugemale EESTIS.-Ta ütles: tuled lehmaheina tegema või löön lehmal pea maha. Ja seda ütles ta jumala kaine peaga. Kas me võime arvata, et nende kiidu all olevate laste vanemad on natuke (palju?) segased.
tublid noored, kadestan! Pühiksin isegi Eestimaa tolmu jalgelt – igaveseks! – aga paraku hilja vist juba…
Sellises rändamises ei ole midagi üleloomulikku. Kolitakse edasi-tagasi terves maailmas. Lihtsalt need kes ise ei liigu mõtlevad rändele oma tasemel rumalaid põhjendusi. Mine kuhu tahad, igal pool tuleb hästi elamiseks kõvasti tööd rabada ja seda mitte tehes ka mitte hästi elada. Ei ole neid pudrumägesid kuskil. Ise koliksin hea meelega siit kliimast vanemas eas minema ja samas noortele soovitan julgelt maailma avastamise retk ära teha ja siis targemana tagasi tulla. Ka seda olen ise teinud. Raha on hea ettekääne, aga tavaliselt mitte tegelik põhjus.
Kohalike paigalenaelutunute kitsas silmaring ongi mõne piirkonna kriitiline arengupidur. Käiks nad kasvõi Lätis, näeks ka asju pisut avaramalt. Noored tulevad tagasi ainult siis kui nad tahavad, siis kui neid siia oodatakse ja mitte sunnitakse.
Noored ja labased esinevad. Noh, mis teha, meil kõigil on õigus kalduda pleonasmi. Asi on ikka nii, et inimene ei ole küll mööda ilma kolamiseks tehtud. Inimene on tehtud inimsoo jätkamiseks. Kõik muu on selle kõrval.
Kuna seda kuldset reeglit ei jälgita, siis on tühjad koolid, maa ja ka linn. See, et tehakse minu nimetuse järgi diviisi õppusi Viimsis ja kusagil veel, ei tähenda, et need pikalt toidavad. Need inimeste koondamised suvakohta oma kodukohast oma varanduse juurest eemale ainult kiirendavad rahva allakäiku. Ja miks. Väga lihtne. Tahetakse ikkagi väga hästi elada, aga kaasas on ainult sitt ja seitse asja. Kõik muu on kas Virumaal, Võrumaal, Saaremaal või Hiiumaal. Labane mõtteviis meitel niisiis, kuigi täiskasvanud inimesed. Aga on üks hea asi – elu on karm, aga õiglane -> lollid surevad paratamatult välja. Ainult neil on lootust, kes teevad püsivalt tööd oma kodus oma tuleviku nimel. Teistel ei ole lootustki.
See eelmine oli kängurulükkajatele, lõbumaja põhiteenuse osutajatele, narkomaaniaga haljale oksale üritavatele.
Ei nõustu kõiges eelkõnelejaga. USA ja Austraalia ainult ränduritest koosnebki. Põliselanikud ammu juba maamuna pealt põhimõtteliselt kadunud.
ma saaks aru kui nad seal mingeid reaalseid kogemusi ja teadmisi omandaksid, et neid siis hiljem kodumaal edasi anda ja siin hästi ära elada. Aga mingite pärlite ja mangod vms korjamise kogemusega ei ole Euroopas midagi peale hakata. Inglise keele oskus tuleb muidugi kasuks aga inglise keel on keel, mida oskab praktiliselt igaüks ja see mingit eelist tööturul ei anna. Kindlasti ei ole reegel aga enamus tuleb sealt kindlasti mõned aastad hiljem sama targalt tagasi.
Harimata neegrid aafrikas ja lapsed inglismaal ehitavad elektrituulikuid,ning rootsi naised päikesepaneele:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/04/harimatud-neegrid-suudavad-tagada.html
http://www.nrel.gov/features/20100222_westhigh.html
Naised oskavad tuba kütta tuba päikese abil.Vaata seda klippi,rootslanna ehitab päikesepaneeli:
http://www.youtube.com/watch?v=F0ghIFvR4-k
http://www.otherpower.com
http://www.scoraigwind.com
http://www.instructables.com
http://greenpowerscience.com/…
http://www.mdpub.com
http://www.youtube.com/watch?v=4iqaNJVjEI8&feature=related
Building a Wind Turbine VAWT (Step 1 of 46) – Layout Rotor Location Lines
http://www.youtube.com/watch?v=h7sXkRdH4Po
HOW TO BUILD A PMA PART #1 (permanent magnet alternator)
http://www.youtube.com/watch?v=eX166iDh8Fs&feature=related
Multi-Cryatalline Silicon
http://stores.ebay.com/Everbright-Solar-Inc
http://cgi.ebay.com/500-3×6-Untabbed-Grade-A-Solar-Cells-Only-for-Panels_W0QQitemZ130359804215QQcmdZViewItemQQptZLH_DefaultDomain_0?hash=item1e5a0cc137
http://www.instructables.com/id/Home-Made-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
~400EEK -i eest alumiiniumpurkidest valmistatud päikesekollektor
Naised oskavad tuba kütta päikese abil.Vaata seda klippi,rootslanna ehitab päikesepaneeli:
http://www.youtube.com/watch?v=F0ghIFvR4-kAlumiiniumpurkidest valmistatud päikesekollektor
Kogu projekti maksumus ~400EEK (v.a. klaasid, purgid , ventilaatorid,pisidetailid)
Brian Smithi purkidest valmistatatud eksperimentaalne päikesekollektor soojendamaks õhku. http://sites.google….com/site/brianshomebrewsolar/
Pildid on kõnekamad kui tekst…
http://www.paikesekyte.ee/kasutajate-artiklid/48-alumiiniumpurkidest-valmistatud-paeikesekollektor.html
Kui see kast teha veekindlaks siis peaks saama ka vett kütta,see ei loe,et talvel on külm.Üks näide selle kohta,väljas on külma miinus seitseteist faradit ja õllepurkidest päikesepaneelid kütavad õhu 160 faradi peale,see teeb celsiuse järgi kusagil kümne miinus kraadi pealt kaheksakümne pluss kraadi peale!
http://www.cansolair.com/videos.php?page=heaterdemo1
Küta talvel toa õhku õllepurkidest päikesepaneelidega:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/09/kuta-talvel-toa-ohku-ollepurkidest.html
PÄIKENE KINGIB MILJARDEID…http://solarchargeddriving.com/news/solar-carports/427-solar-carport-revolution-is-underway-in-us.html
EESTIS ON PÄIKEST SAMAPALJU KUI PRANTSUSMAAL…KÜLM TALV EI OLE TAKISTUSEKS PÄIKESEENERGIA EKSPLUATEERIMISEKS…KA SOMBUSE ILMAGA SAAB NII ELEKTRIT KUI KA SOOJA,TÕSI VÄHEM:Antarktikas 50 kraadise pakase käes on võimalik soojust väljapigistada tänu vaakumtorudega päikesepaneelidele:
http://www.solarthermalworld.org/node/605
Noh, selliseid torusid peaks ka ise olema võimalik ehitada.
Vanasti tehti jah igalpool lehmaheina aga praegu enam lehmapidamine ära ei tasu.
Samuti polnud vene ajal võimalik välismaale reisima minna.
Ei kujuta küll ette, et oma lapsed peaksid samamoodi suved läbi lehmaheina tegema nagu seda vanasti tegin.
Ime, et selliseid inimesi on, kes teiste reisimist segaseks peavad.Kes soovib võib kodus lehma perse taga passida aga noortele seda küll soovitama ei tasu tulla.
“…Vanasti tehti jah igalpool lehmaheina aga praegu enam lehmapidamine
ära ei tasu.
Samuti polnud vene ajal võimalik välismaale reisima minna.
Ei kujuta küll ette, et oma lapsed peaksid samamoodi suved läbi
lehmaheina tegema nagu seda vanasti tegin.
Ime, et selliseid inimesi on, kes teiste reisimist segaseks
peavad.Kes soovib võib kodus lehma perse taga passida aga noortele
seda küll soovitama ei tasu tulla. …”
Soovitan siis kerjuste sabas passida. Ikkagi puhtam töö.
Sulev Õuekamber
PÕLLUMEESTE KOGU
Vene ajal tehti üldse imesid. Need samad mööda maailma liputajad on ka enamuses vne ajal tehtud.
Sulev Õuekamber
Põllumeeste Kogu
Elame ulmetes edasi ja teenime oma pensioni surmani ehk ei saagi pensionile ja lapsed on ka mööda maailma lit-si löömas.
Kui eestlane ei ole väljamaal, siis ei ole teda olemas. Iga eestlane esimesel võimalusel väljamaale. Ja kurat, vaada kui palju siis neid saarte hääle lugijaid juure tuleb. mette pole tääda , kui palju.
Kaevame endale auku edasi. praegu ju sittamoodi vähe veel märgata. keik koolid pole mette veel kinni, keik pöllud pole mette veel vösas. keik eestlased pole veel mangusid korjamas, keik ei aja veel kängurusid taga.
SULEW ÕUEKAMBER
PÕLLUMEESTE KOGU
HÄÄD ÖÖD, maailmavallutajad, hm!
Raskel,ajal suutsid vanemad meid ülers kasvatada. EEsti mehed langesid rinnetel oma maa ja rahva, oma riigi eest.
Tänassed noored on saanud meie riigilt kõik, kuid neil puudub vähimgi au ja kohusetunne selle maa ja rahva eest, mis on neid üles kasvatanud. Vinguvad vaid, et mujal on parem ja nad tulevat tagasi võ
ibolla vaid siis kui siin on kõik parem. KUrat võtaks, kes selle elu siin paremaks ehitab, kui ise jalga lasete.
Vaadake vanu kiviaegu. Need räägivad tohutust tööst põldude rajamisel Auiustage seda tööd ja jätkakre seda. ärge olge isamaatud hilpharakad. Muidu opite ja puhite, et sild jätvat teid olma praam,isõidust ning SAaremaa olevat kõoige ilusam maa maamuna peal. Aga kui on vaja hilpharakana jalga lasta, siis on kogu see jutt meelest läinud.
OL inimesi, kres söövad selleks, et elada ning on olendeid, kes elavad vaid selleks, et süüa.
Miks me tsenseerime? teil läheb kaduma kogenud ja TARGA inimese arvamus noorte rumaluste ülistamise pahedest?
Vanamehed kobisegu oma kobisemisi, noored teevad ikka seda, mida paremaks peavad.
Noortele
Kas tõesti arvate, et eestlane on armetu biorobot, kes elab vaid selleks. et süüa. Olen ise rännumees, sest omal ajal töötasin geofüüsikuna. Olen olnud nii Kesk-Aasias, Sahhalinil, Polaarmerede ääres, Kaukaasias jne, jme. Aga mu kodumaa ja isamaa on EEsti. Rännata võib ja rännata tuleb. Aga tuleb hoida ka eestlaste ainust isamaad. Ainult eestlaseks oleks annab meie rahvuse, sest nii olerme sündinud.
On käimas ülivõimas ajupesu rahvuste kaotamiseks, sest isamaatut ja emakeeletut biorobotit on lihtne allutatada, on luhtne teda tootma ja tatbima panna. Tarbimise pealesundimisekse on moed ja on kõikvõimas reklaam. Meist kõigist tahetakse teha finantsoligarhia marionette. OLgu veel lisatud, et see finantsoligarhia ise oma rahvust ei unista ning rõhutqab, et Jumal olevat neiele konkinud maailma kuni silmapiirini.
Siin lehes on kummalisel kombel esindatud kaks äärmust. Üka väidab, et Saaremaa olevat see kõige ai sam ja kõige püham, kuhu isegi mandriinimene ei tohi tulla, teine jällegi, et laseme Eestist Austraaliasse jalga.
MIs saab Saaremaast, kui kõik lahkuvad pisiühenduse puudumisest tingitud töökohtade puudumise tõttu Või mis saab EEstist, kui kõik lahkuvad ning lubavad tagasi tulla, kui siin on elu parem. Kes kurat seda üles ehitab, kui rahvast ei ole.
Silla puhul te räägite vaid saarlaste tööjõust, kuid arusaadavalt ei ole spetsialiste kõikidele erialadele . Need peavad tulema eelkõige mandrilt ning tahavad õhtul autoga koju sõita ning mitte praami peal “seda kõikse paremat ” meröhku hingata.
Kogu meie elu on üks põlvkondade teatepulga üleandmine. Oma võla eelmise põlvkonna ees tasume uut põlvkonda üles kasvatades. Nüüd aga onilmunud uus põlvkond, kes arvavad, et neil on ainult õigused ilma mingite kohustusteta. Vähe sellest. Võtavad siit harideuse, keele viskavad minema ning lähevad Läände, kus neile tegelikult üsnagi viltu vaadatakse. Oma kodumaal peremeheks olemisdele eeldatakse orjust võõrsil.
näe avasime akna euroopasse ja lapsed läind, teeme silla mandrile kas ehk vanad panevad koa. Uued rahvused pressivad pääle, vanadel pole paika, maad pole, raha pole, keik see uuve euroliidu pankurite käendada. Kuda sa siis siin oma naabrimehe hääks tööd teed, parem ju võõrsil ja mida kõrgem haridus seda paremini tuleb sääl see abitöö välja.
Mart Aroldi jutt on jumalaõige. Kindel on see, et pensionireform tuleb uuesti üles soojendada, ehk siis pensioni ei saada või kui, siis väga vähe mingit toetust. Võib-olla ühiskonnas jätkub iseendale 80 aastase vanainimesena natuse oma leiba ka tõsiselt vigasele naabri-inimesele andmiseks. selge on see, et nii äbarikuna ei osanud ma seda EESTIT küll 20 aasta tagasi ette kujutada. eks see tule sellest ka natuke, et eitati kõike, mis vene okupatsiooniajal oli, ka töö- ja lastetegemist üleüldse. Arvan, et kui hakatakse eitama üht kindlat vene ajal sisse poogitud pahet – suurt lakkumist ja selle asemel hakatakse lapsi (3+) tegema ja neile kartuhleid kasvatama ja õunapuu alt õunu korjama, siis lisaks veel metsaalused puhtaks ja see kola ahju ja palgad ei peagi nii suured olema . ja sugu läheb mürinal edasi. Aga jah praegu on selline vene okupandi kombel virelemine: ehk et ainuke asi, mida kõvasti tehakse, on joomine, laisklemine, oma maa ja metsa pers-sesaatmine.
Sulew Õuekamber
Põllumeeste Kogu
on tegelikult meie kõigui vaemlaste suurim sõber.
Süüdi on ikka riik, mis ei kõlbavat kuhugi, Koos Savitsaariga tagab ELst lahkumisdt jne.
Häda on selles, et meil puudub vähimbi isamaaline kassvatus, küll aga on kogu ajakirjandus mõjuaegentide köäes. Is4gi riigitelevisioon teeg reklaamsaate majanduspõgenike väidetavalt õitsbast elust jne.
Aga kõikljal on tejkkinas igati õigustatud võõraviga ning oma kodumaa seetnud hõlpelu otsijatele ei vaadata kuasagil hea pilguga. Olin väikse grupiga Stockholmi metroos. Olime küll vait ja vagusi, kuid pampudega.Rootslased ei varjanudki oma tigedaid äratõukavaid pilke.
Ärge palun pahandage, ma tõesti ei tea, mda see õuekamber endast SAaremaal kujutab. Meie kasndis kutsitakse seda vist kullakambriks ehk kempsuks. Kuidas Saaremaal?
Kui nii, siis miks endale sihukese kena nime võtsite?
Te kirjutate: “noored lahkuvad aga õnneks ei saa eesti riik selle jaoks mitte midagi
teha !!!! niikaua kuni eestis normaalset elu elada ei saa, niikaua ka
noored lahkuvad ja ei tule tagasi, see on kindlamast kindlam…teie
võite siin internetis nutta edasi!´”
Ilus elöu tuleb EEstis oma ´tööga luua. Ühelt poolt käib vingumine, et tuulikute mürin ajab SAaremaalt minema. Ja see saar on kohe nii kallis, et silda ei tohi teha. Silla ärajäämisega just ei saagi normaalst elu luua.
Ise püüate siinset elu taksuitada, kuid samas kirute siinset elu ja õhutate noori kahkuma. JUst nii nagu omal ajal Hans Pöögelmann, kes reklaamis ca 10 aastat tagasi USAsse lahkumist.
Nüüd lükkan ümber mõned TEie valed. Austraalia on tõepoolest savanud noortele programmi selle maaga tutvumiseks. Ühes kohas EI TOHI töötada üle kahe nädala ning tuleb edasi liikuda. MInu tütar oli seal terve aasta. Vahepel töötas Darwini saartel traktoristina. Saatis pilte traktoritest. Need olid mürgipritsid eukalüptiistanduste tarvis. KUidas olid lood töö-tervishoiga, seda ma ei tea. SElge on see, et uilnukatele antakse töid, mida nad seal ise teha ei taga.- Tervistkahjustavad, väheprestiižed, odavad jne.
Siin pannakse paaarile inimese suhu sõnad arvukatest saarlastest, kuid miskipärast ei mainita nende nimesid. OLen kindel, et selle loo autor on üks hAns Põõgelmanni näruse tegevuse jätkajaid.
Oma umbes milkonilise rahvaarvuga suudame tegelikult tiirio peal olles elus hoida kogu oma emakeelset rahvaharidust ja kultuuri, omo teatreud jne, Aga kui suudetakse mitmesuduste võtetega veel 150-200n tuhat minema ajada, siis venestatase see igipõüline eestlaste maa. Ka iga sõdu lahuinguväljal ehk ida eestlane oma kodumaal on oluline võitleja.
Me ei tohi lassta oma rahva vaimu asustuskolonistide käsilastel mutta muljuda. Uskuge mind, eestlane olla on ühke ja hea. SEda on midagi muud kui leht tuules ehk nimetu olend tohutus võõras rahvamassis, mis sind iial päris omaks ei võta.
Kui öeldfa inimesele, et reeda oma maa ja rahvas, siis ta sea ei tee. Aga kui pidevalt mõnitada omariiklust ja jutustada mujal elamise magusat mürji, siis see mõjub. paljud abielluvad Läände, kuid iniumeste eruineva sotsiaalse tausta ja erinevate väärtushuinnangue tõttu need abielud enamasti purunevad. Mis saab lastest, kes nad on, kus on nende kodumaa ning kas neil seda üldze on jne, jne.
Noored, mõelge palun. MIs tavalisse reisimisse puutub, siis õnne kaasa. Loodan südamest, et neidudest ei saa ELi kurselised maanteeprostituudid. (Paraku on ka neid)
Parimat!
M.A.
Ma ei pannud tähele, et selle loo autoriks on EPLOst lahkunud Kertu kalmus, kes paistis juba seal silma eelkõige emakeele mittetundmisega. Ka täna pidin SHs parandama üht tema jämedat keeleviga . Ta nimet kirjutas “kuut” asemel “kuute”. Ei ole sel noorel inimesel isegi õiget emakeelt.
Jääb vaid küsida, et miks ta siis ise Austraaliasse ei kipu, kui paneb loole pealkirjaks Noored kipuvad aina enam Austraaliasse” Kas tõesti aina enam ning palju neid seal siis on.
Seekõik paistab olevat unbluujutt, sest minu teades sõidetakse sinna viisaga. Tühipalja propaganda asemel oleks pidanud meie välisministeeriumist järele uurima, et kui paslju neid sinna on sõitnud, palju juba tagasi tulnud ning missugune sõitmise dünaamika.
Et tal endal on emakeelega raskusi, siis usutavasti oleks mõni teine toimetuse töötaja appi tulnud.
kas teie kommenteerijad olete kadedad siin et noored saavad paremat palka ja paremat elu elada kusagil mujal riigis ?? nutke edasi et noored lahkuvad aga õnneks ei saa eesti riik selle jaoks mitte midagi teha !!!! niikaua kuni eestis normaalset elu elada ei saa, niikaua ka noored lahkuvad ja ei tule tagasi, see on kindlamast kindlam…teie võite siin internetis nutta edasi!