Majarahvas tahaks veetorni tippu vaateplatvormi (23)

Majarahvas tahaks veetorni tippu vaateplatvormi

TORN UDUS: Kuressaare ainus “pilvelõhkuja”.
Foto: Egon Ligi

Möödunud nädalal algasid Kuressaare kesklinnas asuvas veetornelamus päevinäinud survepaagi demonteerimistööd, mis tähendab, et paagiruum jääb esialgu tühjaks. Majarahvas soovib, et linn kui ruumi omanik annaks selle üürile näiteks mõnele restoranipidajale.

Tallinna tänav 18 ehk veetornelamu majavanema Gerd Vipre sõnul on ta linnarhitekt Hannes Koppeliga arutanud erinevaid variante, mis tühjaks jäävast ruumist edasi võiks saada. “Tema pakkus ühe variandina, et linn ei müüks seda, vaid kas hoiaks alles, kuni turu seis läheb paremaks, või laseks avada seal restorani,” ütles Vipre Saarte Häälele.

Lennuka idee kohaselt hakkaks tornirestorani tõusma klaasist välilift, lisaks tuleks tippu vaateplatvorm ning kaunis vaade saaks seeläbi kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ja -külalistele. “See tahaks palju raha, kuid linn jääks sellisel juhul omanikuks. Esialgu on see selline kihvt idee lihtsalt, kuid majarahvale on see kõige vastuvõetavam variant,” märkis Vipre.

Kui mõne aja eest arvas majavanem, et hea lahendus oleks torniruumi eksklusiivkorterite ehitamine ja nende müügist saadava rahaga maja renoveerimine, siis praegu korterite ehitamisele enam nii väga ei mõelda. Korterite idee ei ole Vipre sõnul iseenesest halb, kuid praegu on küsimus selles, et majaühistul ei jätkuks selleks raha.

Ta selgitas, et majas on praegu vaid 18 korterit, kuid hoone pindala on tohutu. Seega oleks korteriühistul Vipre hinnangul tõenäoliselt pangast raske laenugi saada. Seega olekski tema sõnul väga hea variant, kui kujuneks koostöö linnaga, et torni midagi uhkemat teha.

“Kui tuleks eraldi väliliftiga restoran ja vaateplatvorm ümber maja, siis saaks inimesed käia seal uudistamas. Kui teha sinna aga kolm korterit paarile miljonärile, siis ülejäänud inimesed jääksid vaatest ilma,” tähendas ta. Abilinnapea Kalle Koov ütles Saarte Häälele, et linnavalitsus ei ole oma nõupidamistel ruumi edasist saatust veel vaaginud, rääkimata otsuste tegemisest.

“Olen mõlemast võimalikust visioonist kuulnud, kuid ei pea hetkel nende kummagi realiseerimist reaalseks. Kui korterite rajamine tundub tavapärane, siis mõte võtta ruum kasutusele restoranina, kust avaneb “pealpool pilvi vaade” linnale, on omajagu intrigeeriv ning lisaks sellistele tornelamutele võlu teisteski Eesti linnades,” leidis Koov.

Kuid seejuures on palju ettearvamatuid tahke, üks neist näiteks päästeteenistuse evakuatsiooninõuded kõrgehitistele. “Seega võime mõtetel lennata lasta, aga reaalsus on hetkel see, et ruumi edasine saatus vajab otsustamist,” märkis abilinnapea.

Ta lisas, et kui linn jääbki ruumi edasiseks omanikuks, siis ehk selleks perioodiks, kuni arendaja on hoonestusõiguse seadmise võimalikud kohustused, on need siis korterid või hoopis midagi muud, täitnud.

Print Friendly, PDF & Email