
ÜHTE NÄGU TOOTED: Ühesuguste punaste jõuluetikettidega pühadetooteid tutvustab lihatööstuse peatehnoloog Malle Mägi.
Foto: Egon Ligi
Kuigi uusi jõulutooteid on Saaremaa lihatööstusel nii praadide kui ka verivorstide seas, on täiesti uutmoodi pühadetooted hoopis E-ainete vabad.
Lihatööstuse juhatuse esimees Kristjan Leedo rääkis Saarte Häälele, et E-ainete vabade toodete müük on Eestis võrreldes tavatoodetega suhteliselt marginaalne, kuid ostjaid leidub neilegi kenasti. “Teadlased on tegelikult uurinud, et säilitusainete kogus, mis lihatoodetesse läheb, ei ole kuidagigi ohtlik. Värskes salatis on ka rohkem putukamürki, kui näiteks lihatoodetest E-aineid kätte saab,” märkis Leedo.
Samas on praegu kujunenud selge trend E-ainete vabadele toodetele ning trendiga tuleb tema hinnangul kindlasti kaasas käia. “Kui turg nõuab rohkem E-tooteid, siis me teeme E-tooteid. Kuid inimestele, kes soovivad E-ainete vabasid tooteid ja on neist teadlikud, on meil neid tooteid pakkuda,” kinnitas Leedo, et igaüks leiab vastavalt oma eelistustele lihatööstuse tootevalikust meelepärast kaupa. E-ainete vabad on praegu nii verivorstid, tanguvorstid, liha kui ka viinerid, neile lisandub Leedo kinnitusel juba tuleva aasta alguses keeduvorst.
Lihatööstuse peatehnoloog Malle Mägi nentis, et kuna säilitusainete teema on Eesti turul läinud väga forsseerituks, siis otsustasid ka saarlased oma tuntud tooted verivorsti ja tanguvorsti E-vabadena müüki tuua. “Kuna see teema järjest kasvab, siis mõtleme tootearenduses aina uusi tooteid ja tõime selleks hooajaks lisaks vorstidele välja E-ainete vaba prae, mis sai nimeks Saaremaa mõisapraad,” sõnas Mägi ja lisas, et see on valmistatud seakaelakarbonaadi tükist ja on n-ö vanaemaaegne praad.
“Selline kodune, väikse jõuluaroomiga,” tähendas peatehnoloog. Kuna jõulude ajal on eestlaste vaieldamatu lemmik seapraad, ongi lihatööstus panustanud võimalikult rikkalikule praadide sortimendile, mida jõululaual serveerida.
Rõhk lihaveisel
“Lisaks – mis pole küll E-ainete vaba – on meie uuem toode ka Peen Saare lihaveis. See on pintseldatud astelpajumoosiga ja maitsestatud vürtsidega ning on tarbijate poolt juba väga hästi vastu võetud,” mainis Malle Mägi. Tema sõnul loodavad tootjad, et jõuluajal kasvab huvi selle prae vastu veelgi. Kuna lihatööstuse omanik Vjatšeslav Leedo on Mägi sõnul Eesti üks suuremaid lihaveiste kasvatajaid, siis ongi kavas hakata järjest enam turule tooma lihaveisetooteid. “Juba aasta alguses tuleme veel viie lihaveisetootega turule,” lubas ta.
Peatehnoloogi sõnul on täiesti uus jõulutoode ka nendeks jõuludeks väljatöötatud verikäkk. “Paljud inimesed armastavad ju verikäkki, seega üks variant verikäkist on selline, mis on aastaid tootmises olnud, klassikaline, ja teine on uus – verikäkk suitsupekiga,” selgitas Malle Mägi. Viimane on tehnoloogi sõnul mõnusa jõuluaroomiga.
Kristjan Leedo sõnul on veretoodetele üldse väga suurt rõhku pandud. “Kindlasti tasub mainida näiteks peekoniga verivorsti. Olen seda ise palju söönud ja mulle meeldib ta seetõttu, et kui verivorst on mõne jaoks liiga kuiv, siis peekon teeb selle parajalt mahlaseks,” tähendas ta. Malle Mägi sõnul on selles tootes kaks head komponenti kokku pandud. “Kuumsuitsupeekon on samuti meie tehase üks müüdavamaid artikleid ja miks mitte pakkuda kahte head korraga. Nii et koos ongi siis E-vaba verivorst ja kuumsuitsu peekon,” nentis Mägi. Tanguvorstidest on sarnaselt verikäkkidele olemas nii klassikaline kui ka suitsumekiga vorst. “Kui selle toote välja töötasin, siis kohalikud inimesed nostalgitsesid, et maitselt on see just selline, nagu vanaemad kunagi tegid,” naeris Malle Mägi.
Tooted väliselt ühte nägu
Lihatööstuse müügidirektori Koit Repnau sõnul on tänavu kõvasti panustatud toodete kasutusmugavusele. “Näiteks on pakendid sel aastal kõik ühte nägu, mis aitab neid poes paremini üles leida. Kui eelmisel aastal olid vaid veretooted jõulupunaste etikettidega, siis sel aastal on kõik tooted,” kinnitas ta. Ühesuguse saaremaise pakendikujunduse on Kristjan Leedo sõnul teinud saarlane Ain Vares. “Läbiva joonena jooksva Saaremaa vöö on etikettidele näiteks samuti tema valinud,” lisas ta.
Lihatoodete kasutusmugavusele aitab Koit Repnau sõnul kaasa aga see, et kõik praed on nüüdsest küpsetuskotis ja pakendil on ka lihtne valmistamisõpetus, et oleks võimalik neid hõlpsasti kodus valmistada. “Kõikide praadide küpsetusõpetused on pakendi tagaküljel. Mõned ei pruugi neid kohe esimese hooga üles leida, aga kui jälgida tingmärke ja lugeda õpetust, mis on kerges Saaremaa murdes koostatud, siis hätta ei tohiks jääda,” lisas Malle Mägi.
Saarlased söövad pea rekkatäie verivorsti
Möödunud aasta talvehooajal (1. septembrist 1. märtsini) müüs Saaremaa lihatööstus talvepraade ühtekokku 33,7 tonni. Kõige enam müüdi praade nimega Peen Saare siga ja Pörssapraad röstsibulaga. Kogutoodangust 15 protsenti müüakse maha Saaremaal, ülejäänu mujal Eestis. Veretooteid müüdi läinud hooajal Eestis aga üle 100 tonni. “Ühte rekkasse mahub 22 tonni, Saaremaal söödi 15 tonni, nii et saarlased sõid möödunud talvehooajal ära pea rekkatäie veri- ja tanguvorste,” muigas lihatööstuse juhatuse esimees Kristjan Leedo. Verivorstidest oli kõige populaarsem tavaline Saaremaa verivorst. “Võib vabalt öelda, et iga kümnes verivorst, mis Eestimaal süüakse, on valminud Saaremaa lihatööstuses,” kinnitas müügidirektor Koit Repnau. Lihatööstuse tootevalikuga saab tutvuda ettevõtte kodulehel www.slt.ee ja huvitavaid retsepte jõulutoodete valmistamiseks leiab lihatööstuse Facebooki lehelt “Lihasöber”.
“Kui turg nõuab rohkem E-tooteid, siis me teeme E-tooteid.
Kas te arvate,et on lihtne neid siniseid E märke sinna kleepida.Ja kui neid tuleb veel juurde siis mina pooldaks,et oleks see märk oleks kas koheselt seal peal!
See E-vastasus on vaid reklaamitrikk, millega kehva kaupa kallima hinnaga müüa üritatakse. Enamik E-de ümber hädaldajatest ei tea nende ainete olemusest mitte kui midagi.
no seda küll,( kuid jutu mõte on ikkagi, et EI LISATA kahjulike kemikaale )
ja trikitatakse igati:
nt. kaubanduses silt “SÄILITUSAINETETA” EI TÄHENDA sugugi “kahjulike lisaaineteta” Sildiga “säilitusaineteta” toodetest leiad nii glutamaadi, aspartaami kui asovärvid!!!
lisaks on suuremgi probleem – nn. “toit” ei sisalda toitaineid! Nt. “mahlajook” mida mulle mees täna mahla pähe koju tassis on SUHKRUVESI, kus ei ole mahla isegi niipalju, et veele värvi annaks. Vesi värvitakse ära toiduvärviga!!!
On “õunastritsel” mille täidiseks on mingi suhkru ja keemiaga tehtud ollus, millele lisatakse õuna maitseainet! jne.
Jah, trikitatakse tõesti ja seda juba ainuüksi selle kirjutise raames. Kirjutises pole sõnagi juttu kahjulikest kemikaalidest ega E-ainete lisamisest – korduvalt ja selgesõnaliselt on kirjutatud “E – ainete vabadest” asjadest, nagu iga E-aine oleks automaatselt kahjulik ehk see minu toodud õuna näide. Õunas need ained tõesti ei ole lisandina aga aine ise on olemas.
See, et E-aineid ei lisata ei tee toiduainet veel E-ainete vabaks või kuidagi paremaks, jah, kui eraldi ei lisata, siis pole vaja seda ka pakendil eraldi märkida.
Muidugi on paljud E-ained probleemsed, näiteks http://petroneprint.ee/downloads/ohtlike_e-ainete_maaraja.pdf
toodud asjad ja seetõttu ongi toidu lisaainete kasutamine ja tähistamine Vabariigi Valitsue määrusega
https://www.riigiteataja.ee/akt/12938625
paika pandud.
Ega “Mahlajook C-vitamiiniga” muutu sellest halvemaks, et selle joogi tagaküljel on väike kiri “E300 – antioksüdant”.
Minule ei meeldi ka, kui vorsti sisse topitakse igasugu toiduvärve ja maitsetugevdajaid (ning “punane kala” värvitakse punaseks jne) aga kui ka verivorsti pakendame näiteks gaasikeskkonda, siis see “gaasikeskond” on ka tegelikult üks “E-aine” (näiteks E290) ja siis ei julgegi midagi osta ;(
Isegi hingata ei julge, sest õhk koosneb 78% ulatuses ainest E941 ;(
Minu jutu mõte on selles, et kõik E-ained ei ole halvad nagu kõik närilised ei ole halvad. Mõni soovib loobuda E-ainetega lihatoidust, mõni soovib loobuda üldse lihatoidust, mõni kardab “V”d ja mõni “E”d ning sureb ära, sest eluks vajalik hapnik on “E948”.
Need E värgid on ühed väga pahad asjad. Näiteks koduaias kasvanud õunas on juba looduslikult 6 E-ainet: E300 (C- vitamiin), E330 (sidrunhape), E440 (pektiin), E420 (sorbiit), E140 (klorofüll) ja E160 (karotiin). Vaadake, kui paha on Õun! ;)
Kui koostises on keedusool, siis keedusool on “paha”, kui koostises on naatriumkloriid NaCl, siis see on “keemia”, kui sama asi aga panna kirja E-numbriga, siis oleks see puhas ju “mürk”. :)
Need “E-ained” jagunevad laias laastus järgmiteks rühmadeks:
toiduvärvid E 100 ….E 199
konservandid E 200 … E 299
antioksüdandid E 300 … E 399
emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad
mitmesugused muud lisaained alates E 500
Osa neist on täiesti looduslikud, osa aga “keemia”.
Kõiki asju pole vaja karta, mis E-tähega algavad – Kommenteerimise akna kohal on näiteks lahter “E-mail” ;) ehk sisult ei oma mingit vahet, kas kirjutada, et õunas on C- vitamiini, sidrunhapet, pektiini, sorbiiti, klorofülli ja karotiini või kirjutada, et õunas on E300, E330, E440, E420, E140 ja E160.
paljud tooted on liiga ülemaitsestatud.
väga tore uudis!
juba aastaid ei ole vaadanud valmis lihatoodete poolegi, sest tervis ei kannata.
Tore, et lehes kirjutatakse, muidu ei oskaks otsida!
laps muutus hüperaktiivseks, magamatusest tekkisid krambid. Allergoloogilt juhised kuidas toidulauda kontrollida. Üllatus oli, et probleemid tekkisid siis kui lubasin lapsel vabalt vorsti süüa. Ei mõistnud mina kuidas saab liha probleeme tekitada. Lähemal uurimisel selgus, et probleem ei olnud lihas, vaid E621 e. naatriumglutamaat.
Lugesin sellest lähemalt ja sain teada, et ka minu enda südameprobleemid tulevad naatriumglutamaadist (peale sööki süda taob ja püsti tõustes läheb silme eest mustaks). “Haigusel” on ka nimi – hiina restorani sündroom (e. glutamaadi kõrvaltoime).
Loobusin glutamaadist, saime terveks ja hoian kokku tuhandeid kroone, kuna ei pea enam perega Tallinna arstide vahet käima!!!
Hallidel aegadel ei pirtsutanud inimesed nii palju, tegelesid vähem enesepiinamisega (taimetoitlus jms.) ja tundsid end seepärast palju paremini. Nende hädade vastu, mida Te kirjeldate, võeti vanasti palderjani – see aitas närvidel ilusti lõdvestuda ning ümberringi oli taas kõik roosa ja rahulik.
Kena uudis. Minu pere eelistabki Saaremaa tooteid ja eelkõige maitse pärast.
Kas Volli propageerib E-d? Või pole Volli üldse Volli vaid hoopis mr. V! Kartke V-d!! Sellist jama pole vaja ajada, nagu sa ajad siin. Selge, et osad eed on süütud nagu noored naised, kuid osad eed pole teps mitte nii süütud nagu sina siin seletad. Nii et, laku p……………………
Volli on ilmselt mingi müügiagent kes tahab musta valgeks rääkida.
Siililegi on ju selge, et kui C-vitamiin (e. askorbiiinhape e. E300) ja arseen (või glutamaat ja aso värvid) panna samale riiulile (või tähistada sama loogika järele) ei muutu need veel ühtemoodi heaks
Tule taevas appi! Kuidas mu jutust on võimalik sellist asja välja lugeda?!
Ma kirjutasin just seda, et seda “E värgindust” ei saa nii üheülbaliselt võtta.
Roheline salat olla tervislik aga kas jätate rohelise salati seetõttu söömata, et rohelisele salatile annab rohelise värvi looduslik klorofüll ehk E140 ja rohelises on palju C-vitamiini, ehk E300?!
Minu kirjutise mõte oligi selleks, et ärge uskuge müügimeeste juttu, et E-ainete tootele mittelisamine teeks toiduaine seetõttu E-vabaks.
Eriti suuri kannatusi on läbi ajaloo põhjustanud lisaaine E175.
Kuressaare loss sisaldab tuhandete tonnide kaupa lisaaineid E170 ja E504.
Jne. :)
Ma nii kindel ei ole, sest enamus liha eksporditakse sisse… avage silmad, otsige üles film Food Inc
ei tea kas estis on niipalju sigu ka et kõik lihatüüstused saavad end ära tõita tõõga või tuleb ikka sakast või soomest neid juurde ;) ehtne ja eestimaine. kuid saksa siga.
Oled asjadest arusaamisel poolel teel. Kui märgitakse E-ainena, siis saadakse sünteetilisel teel. Kui e-aineid ei märgita, siis on see looduslik nagu ÕUNAS!!!! See tähendab ilma sünteetiliselt toodetu aineteta. Ja ongi kogu tõde!!!!