Paar viimast aastat päevakorral olnud laevaliini avamine marsruudil Gotland–Ventspils–Saaremaa saab teoks järgmisel suvel. Kuressaare linnavalitsuse arendusnõunik Ingrid Tilts ütles Saarte Häälele, et kolme riiki ühendav laevaühendus on plaanis luua 2011. aastal, kuid praegu on veel teadmata liinigraafik ja reiside toimumise periood.
Paar viimast aastat päevakorral olnud laevaliini avamine marsruudil Gotland–Ventspils–Saaremaa saab teoks järgmisel suvel. Kuressaare linnavalitsuse arendusnõunik Ingrid Tilts ütles Saarte Häälele, et kolme riiki ühendav laevaühendus on plaanis luua 2011. aastal, kuid praegu on veel teadmata liinigraafik ja reiside toimumise periood. “Selge on see, et liin alustab väikese laevaga ja mitte väga tihedalt, aga eesmärk on teenust kasvatada, et see jääks püsima ka tulevikus,” lausus Tilts.
Vajalike uuringute tegemiseks kahe aasta jooksul on Interreg IV A Kesk-Läänemere programm eraldanud Ventspilsi vabasadama, Gotlandi kommuuni ja Kuressaare linnavalitsuse koostööprojektile ligi 1,6 miljonit eurot. Uuringud hõlmavad kolme regiooni transpordisüsteeme ja -teenuseid, kogu ettevõtlusvaldkonda ning põhjalikumalt turismimajandust ja selle arendamise poliitikat. Eesmärk on välja selgitada ohud, mille tõttu laevaliini elujõulisus kannatada võib, ja võimalused, mille arendamine aitab seda vältida.
Oluline on ka tutvustada meist kaugemale jäävates regioonides Kuramaad, Saaremaad ja Gotlandi saart ühtse ettevõtluspiirkonna ja turismisihtkohana. Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs on varem teatanud, et liini hakkaks teenindama kuni 30-sõlmelist kiirust arendav kiirlaev, mis jõuaks Ventspilsist Roomassaarde kahe tunniga. Laevaliini Ventspilsi ja Saaremaaga kavandab Gotlandi laevafirma Rederi AB Gotland.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kas ikka iga inglise filoloog saab olla mingi arendusnõunik? Ega saagi. Mõne kuu pärast räägitakse: oli hea jutt, aga siiski muinasjutt muusikas.
OLEW ÕUEKAMBER
PÕLLUMEESTE KOGU
sama kehtib ka autobaasi direktori kohta. aga hea, et inimesd siiski ennast liigutavad, ei lähe liiga rasva
Olgem ausad Olev Õuekamber, ega sina pole ka mingi põllumees.
Veel vähem oled sa PÕLLUMEESTE KOGU
Mulle isegi meeldib, et keegi tunneb ennast puudutatuna. Mitu aasta see tilts ja valt juba seda Gotlandi liiniarendust teevad? Arendajad missugused.
mis teil seltsimees Karli Valdi kohta õelda on? Oli aus Autobaasi direktor ja on ka nüüd tegija mees ega ole rohkem rasva läinud kui oli toona.
“…Olgem ausad Olev Õuekamber, ega sina pole ka mingi põllumees….”
Kus on kirjas, et OLEW ÕUEKAMBER ON PÕLLUMEES? Seda pole. Ega tilts rehvormierakonnaliikmena ole rehvorm. Heal juhul madrats.
Mitmes kord me sedasama juttu loeme, konkreetsemaks mõtetest pole ju miski läinud ? Kas Ventspilsi linnapea teeb liini om paadiga vä ?