ALLVEE-DIREKTOR: Üle aastate esimeses ujumistunnis Leisi keskkoolis oli eile õpetajaks koolidirektor Tõnu Erin ise. Fotol näitab Erin lastele parasjagu vee all hingamist. Õpilaste nägudest on näha, et uus ujula vastab nende ootustele.
Foto: Raul Vinni
Veel poolteist aastat tagasi poseeris Leisi keskkooli direktor Tõnu Erin lehefoto jaoks koolimaja katkises ja räämas ujulas. Eile andis ta nüüd juba renoveeritud ujulas esimese ujumistunni.
Eile kell 9.25 helisenud koolikell oli Leisi koolis omamoodi ajalooline. Nimelt kutsus see üle seitsme aasta taas õpilasi ujumistundi. Esimese klassina pääses ujulas vette 5. klass, õpetajaks kunagisest tippujujast direktor ise. 1. ja 2. klassi õpilased olid esialgu pealtvaatajate rollis, et aimu saada, mis neid juba varsti basseinis ees ootab. “Ma esimese tunni tegin ise, et nagu avamine ikkagi,” ütles Erin, lisades, et edaspidi hakkavad ujumistunde andma kehalise kasvatuse õpetajad ja lastega tegeleb ka ujula instruktor Kateriin Pani.
Direktor viis esimeses tunnis läbi korraliku algõpetuse meelde tuletamise: vette hingamine, pea pööramine vees, libisemine, jalgade töö krooli ujudes, seliliujumise tehnika ning kõige lõpuks korraldas poistele ka võistluse 25 m vabaujumises. Poole basseinipikkust noorematele ette andes näitas direktor Erin, et kunagised oskused pole veel ununenud, ning jõudis noortele võistlejatele päris kannule.
“Äge oli,” tunnistasid viienda klassi poisid Märt, Kaupo ja Kaarel pärast tunni lõppu. Ujumine pidi poistel selge olema, seni käidi seda õppimas Kuressaare gümnaasiumi ujulas. “Siin olime vaatamas käinud, aga ujumas ei ole saanud käia,” rääkisid poisid läbisegi ja jõudsid järeldusele, et kõige ägedam oli ikkagi hüppamine.
Tõnu Erin ütles, et Leisi ujulast peaks kujunema ujumiskoht Ida-Saaremaa ja Muhu tarbeks. Hetkel on siin ujumas käimise vastu huvi tundnud Muhu ja Orissaare kool ning pinda on sondeerinud Kaarma. Lisaks muidugi oma kooli ujumistunnid ja vallarahvale ujumisvõimaluse pakkumine. Ühe tunni eest ujulas tuleb Leisi valla inimestel maksta 45 krooni ja selle eest saab ka sauna. Erin märkis, et võib-olla tehakse üks ujumiskord ka ilma saunata ja siis on pilet odavam. Mõte on alustada ka vesiaeroobika treeningrühmadega.
Ujulas on uuendatud bassein ja vahetatud välja seadmed. Muudeti ka ujulakompleksi ruumilahendust. Siin on nüüd korralikud pesemis- ja riietumisruumid ning leili- ja aurusaun ja mullivann. Erini kinnitusel on bassein siiski kulukas lõbu ning hea on see, et vald on otsustanud sellise võimaluse tekitada. Omatulu katab tema kinnitusel vaid väga väikese osa basseinikuludest. “See on nagu boonus,” sõnas ta.
Ujula bassein on avatud novembrist aprillini, kuid Erini kinnitusel seda täiesti tühjaks ei lastagi. Seda tehakse vaid basseini pesemise ajaks. Ka suvel on bassein vett täis, aga see on kindlasti palju külmem kui eilne 28-kraadine vesi.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Lugesin hinnakirja, üks asi tundus ebaloogiline. Nimelt maksab tund ilma saunata 30 kr, aga abonementkaart 10 tundi 400.-.
Võtaksin heameelega abonementkaardi, et ei peaks pileti ostmisele aega raiskama, aga ei tee seda, kuna ühekaupa piletit osta on 100 kr odavam. Mujal on vastupidi, mida suurema koguse korraga ostad seda odavamalt saad. Ettepanek – müüge abonementkaarte pikema aja peale, kasvõi kogu talveks või vähemalt kuuks-paariks. Küsimus – kas poole tunni kaupa ka ujumas saab käia, st et 30 kr eest kaks korda 30 min?
Ah jaa, üks küsimus veel. Mida mõtlevad “Ujula ja sauna kasutamise eeskirjade” autorid šortside all. Otsisin ujumispüksid välja, aga poiss ütles, et kuule vanamees, nendega sind basseini ei lasta, need pole ujukad. Otsisin sportlandi ostutšeki üles ja näitasin poisile, sinna oli selgelt kirjutatud ujumispüksid, sama oli kahes võõramaa keeles kirjutatud pükste siseküljel olevale infolipikule. Kas sellest piisab, et ujulas tõestada, et mul on jalas ikkagi ujumispüksid, mitte need salapärased šortis, ehk siis lühikesed (spordi)püksid nagu seletab “Eesti keele seletav sõnaraamat” http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%C5%A1ortsid&F=M
Kas ujumismüts on tõesti kohustuslik? Ma ei tea tänapäeval ühtki ujulat, kus ujumismütsi nõutaks, pole olemaski sellist asja enam. Täielik pettumus kui ilma ei lubatagi, jääte vist paljudest kundedest nii ilma :( Mina küll naisena ei taha mingi ujumismütsiga tola mängida :( Võiks ju siis lihtsalt nõuda, et kellel pikad juuksed, paneb need kinni.
Ei ole Kalevis ega TOPis ega ka Rüütlis kunagi mingeid karvasid sõrmede vahele jäänud. Samas puudub nendes ujumismütsi nõue. Mõni ujumismütse tootev firma on Leisi ujula sponsoriks hakanud et seal säärane nõue? Sedasi te küll kliente kaotate. Isiklikult kannan mütsi ainult väga karmi pakasega ujudes.
Karm pakane ujulas-no ehk saaks väikse selgituse,ise paneks karvamütsi.
Abonementkaardi hind kehtib koos sauna kasutusega
Kurb, et ujula töötab ainult aasta kõige külmematel kuudel, nov. kuni aprill. Samas on ju teada, et talvisel ajal, mil välistemperatuur on madal, on ujulat kulukam ekspluateerida. Kui ujula juures peaks käima minema tõsisem ujujate trenn, rääkimata vesivõimlemise rühmast ja muidu tervisespordiga tegelejatest, oleks ikka pikemat perioodi vaja. Kindlasti väidetakse, et ujulat üksi (ilma koolihoone kütmiseta) on kulukas kütta. Samas, kaasajal on välja mõeldud erinevaid päikese- ja maakütte süsteeme, mis pikemas perspektiivis viiks küttekulud just suvisel ajal madalamaks. Eelmisel nädalal käis uudistest läbi hiidlaste mõte, viia Käina ujula päikese küttele.(http://www.kylauudis.ee/2010/10/19/kaina-ujula-igatseb-paikesekutet/) Ka Leisi valla arendajad võiks seda “ideed” arendada. Koolimaja katusel oleks vaba päikesepaneelide pinda küllaga ja maja ümber maakütte jaoks ruumi küll. Aga kust ehituseks raha võtta? On ju kõigile teada, et erinevates fondides on raha küll ja küll. Kõik oleneb vaid projektikirjutaja “sule teravusest”
Loogiline, et nad nõuavad ujumis mütse. Päeva jooksul käib mitu klassitäit lapsi seal ujumas ja kui kõik läheksid patsis juustega ja kui mõnel on juuksed lahti siis pärast oleks ujula lahtisi juuksekarvu täis. Ega siis leisi ei tehtudki ujulat äri põhimõttel, et kliente saada see on ikka esmalt õpilastele mõeldud. Kui teile ei sobi ujumismütsi kanda siis võib sõita Kuressaarde ujuma kus te ei pea mütsi kandma. Loogiline, et need veekeskused ujumismütse ei nõua, aga ma ARVAN, et juu seal KG ujulas on ka ujumismüts kohustuslik.
No sortsud peaksid olema ikka sellised lühemat sorti püksid. Poisile tuleb öelda, et rääkigu siis, kut kana pissib.
Sortsid on sellised püksid, millega kossu näiteks käiakse mängimas. Liibuvate natuke pikemate pükstega on täitsa lubatud :)
Mütsi kandmine peaks vähendama asjaolu, et ujudes sul endal pikad mustad (või pruunid) karvad sõrmede vahele ei jää. Natuke õõvastav või mis?
Saunaga pilet on 45.-, 10-korra kaart 400.-, seega tuleb ju odavam.
Kodulehel on tõesti natuke valesti läinund- nimelt pole mitte tunnipilet, vaid korrapilet. St, et ujuda-saunatada saab rohkem kui tunni :)
Kui ujumismütsiga oled tola..ega sa vist sis talvel ka mütsi ei kanna..las külmetab? :D
Miks ma siis Leisi ujulas ei või juukseid lihtsalt kinni panna nii nagu ma mujal ujulates teen? Pealegi ei käi ma kunagi peadpidi vee all, mulle ei meeldi kui vett kõrva läheb. Panen juuksed korralikult kummiga kinni ja mitte üks karv ei eraldu sealt. 45.- krooni ei ole väga väike raha, selleks et seda saada, võiks olla ka tänapäevased reeglid, muidu käime tõesti mujal edasi. Ujula on valla rahakotile suur koormus, seepärast võiks teha nii, et neid, kes ise maksavad, seal rohkem käiks.
Lastelt võite ju edasi nõuda, aga täiskasvanutele võiks olla lubatud ka ilma ujumismütsita kui juuksed kinni pandud. Ega ma loll ei ole, et lähen oma karvu basseini poetama, oskan minna ka nii, et neid sinna ei eralduks.
ka KG ujulas on ujumismütsi kandmine kohustuslik, saab kohepealt ka laenutada
kes ilutseda tahad võib ilma mütsita lihtsalt ümber basseini jalutada. kes sporti teha ja natuke lihaseid pingutada soovib, see tõmbab ikka mütsi pähe ja paneb prillid ka ette, hoolimata sellest kui tobe või mittetobe ta välja näeb.
Mis, palja pepuga ja paljapäi ujuda ei saagi vä?! MÕTTETU KOHT!
PANGE SEE UJULA SIIS ÜLDSE KINNI!
Eesti inimesele on kohe loomuomane igasuguste probleemide püstitamine. Siiamaani oli probleem, et pole ujulat ja võimalused on viletsad. Nüüd jälle mütsiga häda. Väldi stressi ja käi rahulikult Kuressaares ujumas.
Koolides on võibolla jah kohustuslik, aga täiskasvanutele pole mitte kusagil ujulas tänapäeval. Mis te arvate et see on niisama mingi lohakus, et mütse ei nõuta või? Ei ole! Tänapäeval on ujulates hoopis teised puhastussüsteemid kui vanasti ja mütsi nõudmine vähendab klientide arvu, mis pole kasulik, aga teie elage oma nõukaajas edasi kui tahate, targutajad :)