Karm alkoholipoliitika surub väikeõlletootja nurka

PABERITE VIRNAS: Pihtla taluõlut pea 20 aastat tootnud ja terve selle aja seaduste tootjasõbralikumaks muutumist oodanud Arvet Välil on tulnud viimastel kuudel dokumentides ja seadustes pidevalt sõrmega järge ajada.
Foto: Egon Ligi

Ajaleht Äripäev väitis läinud nädalal, et väikeõlletootjate ootused hakata peagi isevalmistatud märjukest avalikult müüma ajas luhta valimiseelne poliitiline võitlus, mis tõmbas kriipsu peale sellele, et väikeõlletootjatele hakkaksid kehtima leebemad nõuded.

Pihtla taluõllemeistri Arvet Väli jaoks, kel detsembris täitub saaremaise õlle tootmisega alustamisest 20 aastat, oli asjade selline käik väga nördimapanev, sest see võib talle tähendada ligi 50 000-kroonist trahvi. “Aasta alguses leiti maksu- ja tolliametis, et mul ei ole dokumendid päris korrektselt vormistatud, öeldi, et mul ei ole pädeva mõõtja õigusi,” rääkis Väli Saarte Häälele.

Ta lisas, et aastaid tagasi, kui ta õlle tootmiseks vajalikke dokumente korda ajas, tehti selle nõude osas mööndus, kuna tegemist oli tõepoolest väga väikese õlletootjaga. Pädeva mõõtja tunnistust peab omama iga õlletootja, kes valmistab aastas rohkem kui 4000 liitrit õlut. Välil õnnestus suvel saada trahvi maksmiseks ajapikendust aasta lõpuni, sest lootus oli, et väikeõlletootja saab järgmise aasta alguses tunnistuseta siiski läbi ajada.

Läinud nädala lõpul heaks kiidetud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatuste kohaselt ei muutu õlletootjale aga midagi lihtsamaks. Muudatuse kohaselt lubatakse väiketootjatel sarnaselt õlle ja kääritatud joogiga pädeva mõõtja tunnistust omamata ja aktsiisi maksmise tagatiseta toota ka veini, kui nende aastane tootmismaht ei ületa 4000 liitrit. Arvet Väli OÜ Taako toodab aastas õlut 12 000 liitrit.

Lähtuti rahvatervisest

Väiketootjate soodustused kirjutas eelnõusse rahandusministeerium, kuid sotsiaalministeerium neid ettepanekuid ei toetanud. Nende seisukoht kujunes koostöös tervise arengu instituudiga (TAI). *

“Minule teadaolevalt ei ole sel teemal mingeid poliitvõitlusi. Lihtsalt rahva tervise argumenti peeti seekord olulisemaks ettevõtlushuvist,” selgitas instituudi direktor Maris Jesse. Jesse nentis, et Skandinaavia riikides on see tavapärasem kui siin ja just seepärast on neis riikides ka rahva tervis parem. Ta märkis, et TAI ei võta seisukohti Eesti alkoholituru jaotuse kohta ega kohaliku või importalkoholi osakaalu osas. “Inimeste tervise seisukohalt on oluline vaid etanooli kogus.

10,2 l etanooli inimese kohta kahjustab olulisel määral Eesti rahva tervist ning TAI eesmärk on alkoholitarbimise vähenemine Eestis,” rõhutas ta. Sotsiaalministeeriumile edastatud arvamuses soovitas TAI mitte kooskõlastada soodsamatel aktsiisilaopidamise tingimustel alkoholi tootvate isikute ringi laiendamist, tootmismahtude tõstmist ja hulgimüügi keelu kaotamist antud muudatuste vastuolu tõttu Eesti vabariigi ja rahvastiku jätkusuutlikkuse eesmärgiga ning vastuolu tõttu maksusoodustuste rakendamise põhimõtete ja eesmärkidega.

Leevendamine polnud põhjendatud

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Liis Rooväli selgitas, et reeglites ei muutu tegelikult midagi. Ka ei kehti Rooväli sõnul väiketootjatele karmimad reeglid kui suurtootjatele, pigem vastupidi. “Alla 4000 liitri alkohoolset jooki tootval tootjal on nõuded leebemad, suurema tootmismahuga tootjaid koheldakse võrdselt,” sõnas ta.

Rooväli selgituse kohaselt ei kooskõlastanud sotsiaalministeerium rahandusministeeriumi ettepanekut tõsta senist soodsamatel aktsiisilaopidamise tingimustel tootmise 4000 liitri piiri kääritatud jookide puhul 15 000 liitrini ja õlle puhul 40 000 liitrini, kuna ettepaneku juures puudus eesmärk, põhjendus ja mõjude analüüs.

Rooväli sõnul ei ole võimalik eestlaste tervist parandada alkoholitarvitamist vähendamata. Ta nentis, et riigist oleks vastutustundetu suunata väiketootjaid sektorisse, mille tarbimismahte samal ajal riiklike meetmetega vähendada püütakse.

Väiketootja inimeste tervist ei riku
Eesti maaviljeluse instituudi direktori Rein Lillaku hinnangul on säärane otsus kahetsusväärne. “Õlle väiketootmises ja selle propageerimises ei tohiks mingil juhul näha alkoholismi süvendamist, vaid püüet mitmekesistada tootevalikus järjest kesisemaks muutuvat toiduainete turgu uute eksklusiivsete toodetega,” ütles ta.

Lillaku sõnul pole mingit põhjust eeldada, et poodides müüdavast tavaõllest oluliselt kallimaks kujunev koduõlu muutuks laiatarbekaubaks ja hakkaks avaldama halba mõju inimeste tervisele. “Seda rolli täidavad edukalt odavad piiritusejoogid,” kinnitas ta. Lillak nentis, et pole mingi saladus, et laatadel jm rahvaüritustel pakutav koduõlu tuleb peamiselt just registreerimata majandustegevusest.

“Eelistaksin siiski koduõlut, mille kvaliteet on tagatud riiklike kontrollimeetmetega, ning et legaalset tootjat ei kammitseks seaduste karmusest tulenev suur hulk illegaale, kes sisuliselt tegelevad turu solkimisega,” selgitas ta.

Tervise Arengu Instituudi arvamus sotsiaalministeeriumile alkoholiaktsiisi seaduse muutuse eelnõu kohta:

Alkoholi liigtarbimine on suurima majanduskahjuga terviserisk Eestis. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tekib risk alkoholist põhjustatud rahvastiku tervisekaole kui alkoholitarbimine elaniku kohta mõõdetuna 100% alkoholis ehk etanoolis ületab 6 liitrit. Eesti alkoholitarbimine oli 2009. aastal 10,2 liitrit etanooli elaniku kohta. 2009. aastal suri kokku 7996 meest, neist 3049 ehk 38% suri enne 65. aastaseks saamist. Suurim riskitegur meeste enneaegses suremuses on alkoholi liigtarbimine, põhjustades üle 60 haigusseisundi (sealhulgas südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad, psüühilised häired, seede-elundkonna haigused, vigastused). Seega rahvastiku jätkusuutlikkuse tagamiseks on Eesti strateegiline eesmärk jätkuv alkoholitarbimise vähendamine.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk „soodustada ettevõtluse arengut väljaspool linna“ ning soodustingimustel tootmise ning turundamis- ja müügivõimaluste laiendamise põhjenduseks on toodud „vastutulek ettevõtjate soovidele“. Samas on eelnõu seletuskirjas teatav vastuolu muudatuse eesmärgiga, kus hoolimata soodustingimuste rakendumisele ei näe eelnõu autorid ettevõtluse laienemist. „Nii õlle kui kääritatud joogi tootmismahtude suurendamisel jääb ettevõtjate arv, kes ka kehtiva seaduse alusel saavad toota õlut või kääritatud jooki aktsiisilaopidamise soodsamates tingimustes ligikaudu samale tasemele.“ Samuti on ainult üks ettevõtja avaldanud soovi hakata tegelema veinitootmisega, seega ei ole muutustest oodata mõju töökohtade tekkele .

Maksusoodustuste sh ka maksustamise soodustingimuste rakendamise üldine eesmärk on suunata riigi strateegilist arengut, suunata ettevõtjaid riigi tuleviku seisukohalt olulistesse tegevusharudesse või siis tervise-või sotsiaalpoliitiliselt oluliste eesmärkide saavutamine. Maksupoliitiliste soodustustega alkoholitootmise toetamine on vastuolus tervisepoliitiliste eemärkidega, alkoholitootmise maksusoodustused ei mõjuta väljaspool linna asuvat ettevõtlust mitte ettevõtluse pika-ajalist ja jätkusuutlikku arengut soodustavalt, vaid läbi tööjõu kaotuse ettevõtluse arengut pärssivalt.

Riigi ja ettevõtluse jätkusuutlikkuse seisukohalt on vajalik maksusoodustusi sh ka maksustamise soodustingimusi kasutades suunata ettevõtjad rahvastiku tervist positiivselt mõjutavatesse tootmissektoritesse, mitte sektorisse milles on Eesti elanike töövõime ja elukvaliteedi ning üldise majanduse tootlikkuse tõusuks vajalik toote tarbimismahtude vähenemine.