VASTUKAJA

Saarte Hääle artiklis “Saaremaa põllumajanduses on tööle asunud 300 salapärast töötajat” (30.10.2010) üritati statistikaameti tööjõu-uuringu andmetele selgitust leida nii PRIA-st kui ka maksu- ja tolliametist. Teema jätkuks saab sõna ka statistikaameti juhtivstatistik Ülle Pettai:

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2009. aastal tööga hõivatud 596 000 inimest, neist ainult 4% (24 000) töötas primaarsektoris (põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük). Lisaks põhitöökohale oli 25 000 hõivatul ka kõrvaltöökoht. Kõrvaltööna oli primaarsektor populaarsem kui põhitööna – 6% (1500) kõigist kõrvaltöödega hõivatutest tegutses primaarsektoris.

2009. aastal vähenes, võrreldes 2008. aastaga, primaarsektoris hõivatute arv nii põhitööl kui ka kõrvaltööl. Samas oli kolm maakonda (Saare-, Lääne- ja Tartumaa), kus põhitööl primaarsektoris hõivatute arv kasvas. Siiski ei pruugi see tähendada, et lisandus uusi põllumajandustootjaid. Põhjuseks võib olla see, et osa neist, kelle jaoks 2008. aastal oli põllumajandus kõrvaltöö, oli oma põhitöö kaotanud ja 2009. aastal sai kõrvaltööst nende jaoks põhitöö.

Kuna kõrvaltööna primaar-sektoris hõivatute arv on suhteliselt väike, siis maakondade viisi ei ole võimalik nende muutuste suuruse kohta tööjõu-
uuringu baasil usaldusväärseid hinnanguid anda. Tööjõu-uuring on valik-uuring. Rahvastikuregistrist tehtava juhusliku valiku alusel osaleb tööjõu-uuringus igas kvartalis 5000 inimest. Valikuuringu puhul ei saa me täpseid tulemusi, vaid hinnanguid, mis näitavad, millisesse vahemikku suure tõenäosusega tegelik väärtus langeb.

Mida väiksem on valim, seda ebatäpsem on hinnang. Seda tuleb meeles pidada eriti maakondlike hinnangute puhul. Näiteks oli primaarsektoris hõivatud Saaremaa elanike hinnanguline arv 2009. aastal 1600 ± 800. Seega jääb tegelik arv suure tõenäosusega vahemikku 800 ja 2400. 2008. aastal oli sama näitaja 1300 ± 600, s.t vahemikus 700 ja 1900. Täpsemaid andmeid põllumajanduses töötajate kohta saab praegu toimuva põllumajandusloenduse baasil.