Saarlanna jooksis Ateenas maratoni sünnipäeval maratoni (3)

RENNA JÄRVALT FINIŠIS: Mitte küll päris, kuid emotsioon on ehtne.
Foto: Erakogu

2500 aastat tagasi jooksis kreeka sõdur Pheidippides Maratoni linnast Ateenasse, et viia sõnum võidetud lahingust. Jooksnud 42 195 meetrit ja edastanud rõõmusõnumi, kukkus mees surnult maha. Nüüd joostakse selle mehe auks maratoni. Seekordse Ateena juubelimaratoni läbis ka saarlanna Renna Järvalt. Jõudis finišisse ning loomulikult ei tabanud teda väleda sõjamehe saatus.

Eesti ainsa maratoni, Tallinna maratoni korraldamisega seotud Renna Järvalt ütles, et maraton oli Ateenas vaid üks osa juubelipidustustest. Lisaks toimus seal ülemaailmne maratonide ja pikamaajooksu korraldajate kongress, kus Järvalt esindas siis Tallinna maratoni.

Ühendades kasuliku meeldivaga, läks üheks usinamaks saarlasest maratonidel osalejaks tõusnud Järvalt Ateena maratonirajale üritama järjekordset isiklikku rekordit. Senine rekord oli tal 2009. aasta New Yorgi maratonil (sellest kirjutas pikalt ka Oma Saar – toim) joostud 3:36.10. “Saaremaa kolme päeva jooksul 10 km uus isiklik rekord 46.40 andis selleks arvamiseks ka igati alust,” märkis Järvalt.

Uue rekordi püstitamine hakkas kahtlaseks muutuma, kui Järvalt läks päev enne jooksu rajaga tutvuma. Rajaprofiili internetis millegipärast varem üleval ei olnud. See, mida ta nägi, tegi rekordipüstitamise kahtlaseks. “Rajaprofiil oli tõeliselt raske. Nimelt olid raja esimesed 8 kilomeetrit suhteliselt laugel maastikul, kuid alates 8. km-st kuni 32. km oli järjepidev tõus 240 m kõrgemale.”

Rekordi püstitamist ei soosinud ka temperatuur, hommikul kell 9 oli 15 soojakraadi, kuid finišis kerkis temperatuur juba 10 kraadi kõrgemale. “Olin ju harjunud juba +5kraadise ilmaga,” muigas Järvalt. Maratonile oli registreerunud 12 500 inimest ja stardid anti viitstartidena, kus arvestatakse varem joostud tulemust, et saaks omasugustega koos joosta. “Mingil põhjusel ei olnud minu varasemat tulemust arvestatud ja nii pidin startima eelviimases grupis numbriga 11 263,” rääkis Järvalt, kes startis rajale 16 minutit esimesest stardist hiljem.

“Minek oli hea. Jalg kerge. Peagi jõudsin neli minutit varem startinud grupile järele ja möödasaamiseks tuli “ussi” mängida. Siis saad aru, kui oluline on, et sama klassiga jooksjad stardiksid ühes grupis,” kirjeldas Järvalt maratonijooksu omapära. “Plaan oli alustada 4:55 min/km, see õnnestus hästi. 5 km aeg oli 24.43 ja 10 km peal näitas kell 49.44. Aga siis algas tõus. Ja sinna ma jäin.”

Oma sõnul püüdis ta küll tempot hoida, kuid see, et teekond ainult ülespoole läks, hakkas tunda andma. “Püüdsin tempot hoida, aga kuna iga sammuga tuli jalg sentimeetreid kõrgemale asetada, siis 18. kilomeetril hakkas see tundma andma. Tekkis väsimus. Poolmaratoni vaheaeg 1:48.42 näitas, et uut rekordit ei tule. 11 kilomeetrit tõusu oli ju veel ees. Ja nii otsustasin ülejäänud rajal võtta kergemalt ja nautida nii palju, kui seda maratonil teha saab,” rääkis ta oma katsumusest.

“Viimased 10 kilomeetrit oli küll allamäge, aga kui olid 24 km järjepidevalt tõusnud, siis oli jalg muutunud juba suht tuimaks ja sellist mõnusat allamägejooksu efekti ei tekkinud.” Olgugi et jooks oli raske, tunnistas Järvalt, et finiš oli uhke. “Finiš Panathinaikose staadionil oli aga väga võimas, minu “maratonikarjääri” jooksul kindlasti kõige ülevam. Kogu staadion aplodeeris lõpetajatele, säravad näod ees ja taga.

Väsimust ei paistnud kusagilt. Emotsioonid olid täiega laes,” kirjeldas Renna Järvalt oma neljanda maratoni finišit. Sedakorda näitas finišikell 3:54.45. “Kurvastamiseks ei olnud mingit põhjust – emotsioonid olid ju väga positiivsed. Võimas finiš peale rasket rada kaalus kõik üles,” arvas Kärlalt pärit Renna, kes 2333 naise seas saavutas 214. koha. Üldarvestuses oli tema koht 2231. Lõpetajaid oli kokku 10 084. Peale Renna Järvalti läbis Ateena maratoni veel kaks eestlast.