Maailmas on kirjutatud uskumatult palju väga häid kirjandusteoseid. Kes kord lugemispisikust nakatatud saanud, see teab, kui võrratult rikkamaks muudab meie maailma hea raamat, kui lähedale suudab hästi kirjutatud reisikirjeldus tuua ka maailma kaugeimad paigad, kui hea on kogeda äratundmisrõõmu, kui leiad oma hetkemeeleolu peegeldumas kellegi teise luuleridades…
Kas oleme ka mõelnud, et meie keskel on inimesi, kes neid kirjapandud aardeid nautida ei saa? Kahjuks on neid, kellele saatus pole andnud võimet näha või on nende nägemine aja jooksul sedavõrd halvenenud, et lugemine äärmiselt raske või suisa võimatu on. Mõeldes neile, ongi välja mõeldud heliraamatud ja ettelugemispäevad. Et tähistada, kui oluline osa see meie elus on, korraldabki Eesti pimedate raamatukogu ettelugemispäeva konverentse. Selleaastane konverents toimus Eesti pimedate raamatukogu, Saare maakonna keskraamatukogu ja Saaremaa pimedate ühingu koostöös 22. oktoobril Kuressaare kultuurikeskuse saalis.
Ürituse avasõnad ütles maakonna keskraamatukogu direktor Anu Vahter, kokkutulnuid tervitasid linnapea Urve Tiidus ja maavanem Toomas Kasemaa. Saaremaa pimedate ühingust ja nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindusest Saaremaal rääkis siinse pimedate ühingu esimees Anneli Lõhmus. Eesti hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru mõtiskles lugemise olulisuse üle, ajaloolane Aldo Kals pajatas oma sidemetest Saaremaaga ja märkis ära Saaremaa hakkajaid nägemispuudega inimesi läbi ajaloo.
Eesti pimedate raamatukogu teabejuht Priit Kasepalu andis ülevaate pimedate inimeste filateelia- ja numismaatikaharrastusest. Oma mõtteid ja luuletusi esitas Doris Peucker. Ellen Teemus rääkis, kuidas tema Saaremaa pimedate ühingusse ette lugema sattus ja kui palju see talle endale andnud on. Viimase esinejana astus üles meremees ja kirjanik Lembit Uustulnd, jutustades lustakaid juhtumisi merereisidelt ja oma kirjanikuks saamise loo.
Väga hästi korraldatud konverents jätkus kohvilaua ja vestlusringiga, huvilistel oli võimalus tutvuda nägemispuudega inimestele valmistatud raamatute ja filateeliaekspositsiooniga “Nägemata nähtud maailm” ning raamatukoguga. Päev oli meeldivalt sisutihe ja informatiivne ning juhtis mõtted uitama teemal “2010. a on kuulutatud lugemisaastaks”. Kas riik ei võiks mõelda veidi rohkem sellele, et toetada heliraamatute väljaandmise rahastamist?
Doris Peucker