Kelladega sissehelistatud pühapäev (lisatud SH video!)

Kelladega sissehelistatud pühapäev (lisatud SH video!)

TERRA MARIANA: Plaadi esitluskontserdil Kuressaare Laurentuse kirikus.
Fot: Rita Loel

Laupäeval, 23. oktoobril kell 17 helistati Saaremaa kombe kohaselt kelladega sisse pühapäev ehk Kuressaare Laurentiuse kirikus esines Aivar Mäe juhatusel Arsise kellade ansambel koos solist Heldur Harry Põldaga.

Arsise kellade ansambel on loodud 1993. aastal. Kollektiiv on 17 aasta jooksul andnud üle 1000 kontserdi. Kaheksa instrumentalisti käsutuses on maailma suurim kellade kogu – 326 kella, mille kaal on kokku 1,31 tonni. Kellad on valmistatud ameeriklase John Balta poolt. Käsikellamuusika on pärit Inglismaalt ja seal siiani väga populaarne. Ka Eestis on kandepind laienenud ja tänaseks tegutseb Eestis kaks kellade kooli, kus õpib kokku 300 last.

Saaremaal andis Arsis viimati kontserdi 2004. aastal ja tagasi tulid nad kahel põhjusel: siin on väga hea publik ning nad esitlesid Kuressaares ja Kärlal oma uut plaati, millel musitseerib Arsis koos poiss-sopran Heldur Harry Põldaga. Plaat “Terra Mariana” (tlk ‘Maarjamaa’) on välja antud Saksamaal. Idee on inspireeritud Heldur Harryst, kelle hääle erakordsust Aivar Mäe märkas ja leidis, et selline hääl tuleb kindlasti jäädvustada.

Käsikelli on plaadistada raske, kuna kellad annavad nii palju oobertoone, mida ka 21. sajandi salvestustehnika ei suuda peensusteni püüda. Kontsert algas kahe osaga Edvard Griegi “Peer Gyntist”, kohe alguses lummas ansambli omavaheline koostöö, üksteise tunnetamine-nägemine ja liikuvus. Teisena kõlanud Johann Sebastian Bachi “Aaria” hakkas minu jaoks mõjuma visuaalselt: seda ei juhtu tihti, et meloodia sõna otseses mõttes jookseb mööda kelli käest kätte. Tomaso Albinoni “Adagio” pühendati John Balta mälestusele, heliteos kuulus Balta lemmikute hulka. See ettekanne liigutas ka allakirjutanut eriliselt, kuna kellade kõla täiuslikkus tuleb esile just aeglastes lugudes.

Kontsert jätkus Heldur Harry Põlda esitatud César Francki “Panis Angelicusega”. Heldur on nii laulnud kui ka mänginud viiulil “Panis Angelicust” oma kodukirikus mitmeid kordi, kuid kellade ansambliga tuli tema hääle kristallselge kõla eriliselt esile. Franz Schuberti “Ave Mariat” peetakse väga keeruliseks vokaalteoseks, millega Aivar Mäe sõnul kõik lauljad “kukuvad tavaliselt ämbrisse”. Tundus, et Harryle see raske ei olnud. Vaatamata suhteliselt madalale registrile laulis solist väga voolavalt, ei kostnud ühtegi ülepingutatud ega kaotatud nooti.

Järgnevalt kõlas George Bizet’ “Ball”, selle efektse teose esitusel näitas ansambel kõrget tehnilist meisterlikkust. Koos solistiga kõlanud J. S. Bachi – Charles Gounod’ “Ave Maria” oli ainuke teos, mille ajal Aivar Mäe pani kellad käest ja liikus harjumuspärasele dirigendipositsioonile. Nii see kui ka järgmine, Giulio Caccini “Ave Maria” tõestasid jätkuvalt ansamblijuhi lausutud sõnu, et mõne aasta pärast peab Heldur Harry kuulamiseks sõitma Londonisse või mõnda teise suurlinna.

Saaremaalt on tõepoolest võrsumas erakordne muusik, kelle sõnul oli oma esimese plaadi kodukirikus esitlemine väga oluline. Ja kuidas läks? “Tuli hästi välja!” rõõmustas noor laulja. Kontserdi lõpulugu oli G. Bizet’ “Festive dance”. Lisaloo, vaimuliku rahvalaulu Cyrillus Kreegi seades “Mu süda, ärka üles” esitas ansambel a capella.

Pilvi Karu
Heldur Harry esimene lauluõpetaja

Print Friendly, PDF & Email