Kuressaare linna nimest (1)

Kuressaare linna nimest

ALBERTI-AEGNE LIIVIMAA: Saaremaa peale kirjutatud KURRA SAAR paneb tänapäeval vaid õlgu kehitama, aga kunagi võis see sama värvi Kuramaaga terviku moodustada.
Illustratsioon: A. Juske raamatust “Meresõit, Saaremaa ja sõjaväeparaadid”, lk 20.

Kuressaarele linnaõiguste andmise ajal ei arvanud ilmselt keegi, et linn võiks kanda eestikeelset nime – linna loojad suhtlesid omavahel ju saksa keeles. Linnanime ajendiks oli Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühaku evangelist Johannese embleemil kujutatud kotkas, millest sai ka 13. sajandil moodustatud piiskopkonna vapilind.

Saksakeelsel nimel Arensburg oli n-ö strateegiline tähendus, väljendamaks viikingite algkodus 12. sajandil sündinud saksa kaupmeeste tungi itta (Drang nach Osten) ja tähistamaks Saksa kultuuriruumi laienemist Läänemere idakaldal.

Et kohanimed on väga pika vinnaga, peame põhjalikumalt süvenema ka Kuressaare nime etümoloogiasse (algtähendusse). Teema on varemgi paljudele uurijatele mõtteainet andnud. On ju väidetud, et kure-tüvega toponüümide aluseks on veelind kurg. Näiteks soome keeleteadlane Lauri Kettunen (1885–1963) viitas Kuressaare nime liivi päritolule. Ka seda ei saa välistada – liivlaste jälgi on leitud Liivi lahe kõigis randades, enam Kihnus ja Muhus, vähem Saaremaal.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email