Riigikogu maaelukomisjon käis tutvumas Saaremaa ja Muhu tootjatega (4)

Riigikogu maaelukomisjon käis tutvumas Saaremaa ja Muhu tootjatega

MAAELUKOMISJON TIHUSE HOBUTURISMITALUS: Komisjoni liikmed Imre Sooäär, Aleksei Lotman, Kalev Kotkas, peremees Martin Kivisoo, Jaanus Marrandi, Leino Mägi ja komisjoni ametnikud Merle Kruusimägi ja Ülle Särgava.
Foto: Rein Aidma

Riigikogu maaelukomisjonil on traditsiooniks saanud igal istungjärgul ühte maakonda külastada. Möödunud nädala lõpul jõudis järjekord Saare maakonna kätte.

Komisjoni maakonnavisiitide eesmärk on tutvuda maaeluedendajate ja ettevõtjatega, kes viivad kõigile raskustele vaatamata maaelu edasi, loovad lisaväärtust ja uusi töökohti oma kogukonnas. Samuti soovib maaelukomisjon kohtumistel teada saada, kas on vaja mingeid muudatusi seadusandluses, et maaelu edeneks ja seadusandlik keskkond ei oleks takistuseks piirkondade arengule.

Martin Kivisoo pakkus sooja õlut ja vimba

Visiidi esimesel päeval kohtuti Tihuse hobuturismitalu omaniku Martin Kivisooga. Martin tutvustas oma uut Muinaskohvikut ja rääkis komisjonile tehtust. Oma 293 hobusega on ta jõudnud tasemele, kus talle selles sektoris Saare maakonnas ilmselt vastast ei ole. Lisaks on Martin aktiivne muinaskultuuri uurija ja loonud külastajatele suurepärased tingimused Muhumaal. Need võimaldavad püsiekspositsiooni ja muinaskultuuriretkede abil mõista vanarahva tarkust ning kogeda vanu riitusi ja pühapaiku.

Peremees pakkus külalistele mekkida ka traditsioonilisi Muhu maitseid – sooja õlut ja vimba, mis mandrimehi tõeliselt üllatasid. Tihuse on hea näide sellest, et peremehe visadus viib sihile ja omanik on Muhumaa elu edendamisse väärtusliku panuse andnud. Suurimaks probleemiks nimetas Martin noorte inimeste vähest huvi põllumajanduse vastu. Eriti suur puudus on traktoristidest. Kindlasti peaks haridusministeeriumi ametnikud koostöös ettevõtjatega mõtlema, kuidas teha maaettevõtlusega seotud erialad taas noortele huvi pakkuvaks.

Jaanalinnukasvatajal suureneb lihaveiste kari

Edasi viis komisjoni teekond Muhu jaanalinnufarmi. Perenaine Helena Erik tutvustas oma eksootilisi linde ja loomi. Helena on koos abikaasa Elmetiga olnud mõni aasta tagasi ka Eesti aasta põllumehe nominent, seega oli pere enamikule komisjoni liikmetest juba tuttav. Helena selgitas, et masu ei ole paraku ka jaanalinnufarmi puutumata jätnud ja lindude arv täna ei ole enam see, mis mõni aasta tagasi, aga samas sirgub jõudsalt talu lihaveiste kari. Kui majandus taas tõusuteele pöörab, siis tõuseb kindlasti ka nõudlus eksklusiivsema jaanalinnuliha järele taas.

Komisjon liikus edasi kohtuma Ain Kolloga, kes on Muhu puidukoja omanik. Ain näitas puidutööstust, mis on rajatud vanasse Muhu magasiaita. Seal hoiti kunagi saare viljavarusid. Mõni aastakümme tagasi asus siin Muhu ainus veinitööstus. Vanad Muhu õunaveini sildid on uuel omanikul siiani alles. Komisjoni liikmed ostsid kõik endale kaasa kasejuurtest tehtud Lapimaa stiilis tassid, mida on ühtviisi mugav kasutada nii saunalaval kui ka talvepakases. Puidukoja toodete valik ja kvaliteet oli muljetavaldav.

Muhu turismijuht hoiatas tuuleparkide ja mobiilimastide eest

Õhtul toimus kohtumine Muhu turismiassotsiatsiooni presidendi Martin Breueriga. Martin rääkis komisjonile Muhu turismiühenduse edusammudest, mis on Muhu saare viinud maailma kümne põnevama saare hulka. Martini sõnul oleks ilmselt vajalik muuta ka seadusandlust, et kaitsta saarte habrast miljööd reostuse eest. Reostuse all pidas ta silmas ka visuaalset ja mürareostust, millest meil palju ei räägita.

Ta tõi näite, et Hollandis ei lubata püstitada kõrgeid mobiilimaste, mis tekitavad maapiirkonnas visuaalset reostust. Mastid ei tohi olla puudepiirist kõrgemad. Madalamate mastidega on võimalik saada sama leviulatus, aga neid peab tihedamalt paigaldama. Eestis sellistes kategooriates täna veel ei mõelda, aga Martini sõnul tuleks mõelda, sest kas me tahame elada mastide ja elektrituulikute rägastiku all või mitte, on tegelikult üks osa saarte elukvaliteedist.

Samuti oli Martin mures võimalike tuuleparkide planeeringute pärast, mis Muhu maaomanikele peavalu tekitavad. Need vähendavad oluliselt tuulikute ümber paiknevate maade turuväärtust. Kaasnev visuaalne ja mürareostus ei tõsta kuidagi tuulikute vahetus läheduses elavate inimeste elukvaliteeti, kelle õuest avanevaid vaateid see puudutab, selgitas Martin. Ta soovitas riigikogu liikmetel tõsiselt saarte inimeste elukvaliteeti hinnata laiemalt, kui see tänasesse seaduslikku raamistikku mahub.

Samas kohtuti ka Pädaste restorani peakoka Peeter Piheliga, kes on esimest korda vabariigi ajaloos Eesti parima restorani tiitli pealinnast välja, Muhumaale toonud. Kaks aastat järjest on Pädaste kokad võitnud ka esikoha Eesti kokkade meistrivõistlustel ja alles paar nädalat tagasi valis ajaleht Äripäev Peetri juhitud restorani Alexander oma pingerea tippu.

Viljakasvataja Aavo Aljas esitles uhiuut puhkemaja

Järgmisena külastas komisjon “Uue elu puhkemaja” Kavandis. Omanikud Aavo ja Riina Aljas on ehitanud PRIA toetuse abiga üles ühe Saaremaa kaunima uue puhkemaja, mis nüüdseks avatud on. Pererahvas rääkis oma rõõmudest ja muredest ehituse ajal, kui pangad ei tahtnud masu tingimustes enam laenu anda. Finantseerida aitas lõpuks ehitaja.

Tänaseks on perekond Aljase majast saanud kindlasti üks suurema potentsiaaliga uus turismitalu selles piirkonnas, mis võiks huvi pakkuda nii jahimeestele kui ka kõigile neile, kes soovivad puhata maitsekas ja moodsas taluatmosfääris, kust ei ole samas kadunud ka ajalooline hõng. Kogu kompleks on maaküttega. Komisjoni liikmed tunnustasid kõrgelt pererahva tehtud tööd talu arendamisel.

Edasi viis tee Pihtlasse, kus Aavo Viil tutvustas oma hiljuti renoveeritud veskit. Idee autor Anu Metsniit on aidanud veski peremehel edukat turundustööd teha. Veski varustab täna juba Saare Leiba ja Karja pagariäri. Jahu müüakse ka tarbijate ühistute kaudu ja laatadel. Pihtla veski on tore näide innovaatilisusest. Kuna viljahinnad on olnud heitlikud mitu aastat ja erilist kasumit tootjatele ei too, siis lisaväärtuse andmisega jahutootmise näol on veski omanik suutnud oma viljale piisavalt turgu leida.

Ka raha jääb maakonda. Poolast importimise asemel saavad kohalikud leivatööstused kvaliteetset leivajahu saarelt ja ka koduperenaiste huvi leivategemise vastu kasvab iga aastaga. Veski on renoveeritud toetusteta. Samas kohtuti ka Pihtla valla esindajatega ja tutvuti vallamaja tööga. Külalisi võttis vastu abivallavanem Tiit Rettau, kes tutvustas komisjonile
Pihtla valla tegemisi.

Aasta põllumees kostitas omatehtud suitsuvorstiga

Järgmine kohtumine oli Saaremaa aasta põllumehe Andrus Sepaga, kes on auga välja teeninud mitte ainult aasta põllumehe tiitli, aga ka kõigi poollooduslike karjamaade omanike tunnustuse. Tema vägikaikavedu põllumajandusministeeriumiga tõi pärast kohtuvaidlusi lõpuks õiguse põllumeestele, ehkki Sepa oma käsi väga õnnelikult selle juures ei käinud.

Tuues isikliku ohvri ja jäädes rahalises mõttes kaotajaks, suutis ta siiski seista paljude põllumeeste eest, kes olid ministeeriumi segaste reeglite tõttu Euroopa Liidu toetuste jagamise bürokraatia kammitsaisse jäänud. Andruse visa tegutsemine tõi kaasa reeglite muutmise ning nüüd toodab Sepa pere oma lihaveistest juba maitsvat suitsuvorsti ja turustab seda ise. Andrus ja teda alati toetav abikaasa Lea ei nurise ega kurda, ehkki põllumajandusministeerium on komisjoni liikmete arvates neile liiga teinud. Tubli pererahvas väärib au ja tunnustust.

Ökoseebid Kaarmalt Jaapanisse

Kustumatu mulje jättis komisjoni liikmetele GoodKaarma seebitöötoa külastus. GoodKaarma on ilmselt esimene väikeettevõte Saare maakonnas, mis ekspordib oma tooteid juba Jaapanisse. Stephen ja Ea Velsvebel-Greenwood on oma seepidega kuulsaks saanud üle Eesti ja kaugemalgi. Pererahvas on aktiivse tegutsemisega tõestanud, et ka üksikus metsatalus on täiesti tühja koha pealt võimalik üles ehitada rahvusvahelise kuulsusega väiketootmine.

On vaja ainult head pealehakkamist. Nende ainuke töötaja käib tööl Kuressaarest, muutes sellega tavapärast trendi, et maainimesed linnas tööd otsivad. Pererahva toodetud ökoseebid on Kaarma vallale hea nime teinud ja igal aastal tuleb järjest rohkem turiste talusse kohapeale ökoseebi tegemist vaatama. Pererahva äärmiselt soe vastuvõtt ja nutikus oma toodete turustamisel jättis unustamatu mulje.

Saaremaa lihatööstus hiilgab puhtuse ja kõrge töökultuuriga

Komisjoni ametliku visiidi viimane peatuspaik oli Saaremaa lihatööstus. Viimastel aastatel on maaelukomisjon külastanud mitmeid liha- ja piimatööstusi nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, aga nii kõrgetasemelist tootmist kui Saaremaal ei olnud maaelukomisjon mitme liikme kinnitusel veel kohanud. Detailideni on tööstuses paika pandud töökorraldus, tervisekaitse nõuetele vastavus ja kõik, mis puutub toiduseadusesse.

Tootmise efektiivsus, logistika ja ettevõtte puhtus oli tõesti muljetavaldav. Komisjoni liikmete arvates on tööstuse valitud suund kvaliteettoodetele ainuõige ja viib sihile. Saaremaa lihakombinaadi maitsvad tooted on väga nõutud üle Eesti. Koostöös andekate noorte kokkadega mõeldakse välja järjest uusi retsepte.

Abi oleks vaja ainult turgude avamisel. Näiteks Venemaa piiramatule turule minekut tõkestavad täna veel bürokraatlikud ja diskrimineerivad nõuded, mida esitab Vene veterinaarteenistus. Maaelukomisjon kavatseb seda teemat välisministeeriumiga kindlasti arutada, et Saaremaa tooted ka väljapoole Eesti piire kergemini jõuaksid.

Potentsiaali mahtude suurendamiseks on küllaga ja ettevõtte töötajate kõrge töökultuur paistis silma kohe üle ukseläve astudes. Kahjuks on maaelukomisjon varem lõunanaabrite juures kogenud ka totaalselt vastupidist, kus mõnes lihatööstuses on võimatu eristada nn puhast ja musta tsooni, kuna ettevõtted ei järgi hügieeninõudeid. Saaremaa lihatööstuse ja seal töötavate inimeste üle võib aga ainult uhke olla.

Maaelukomisjon arutab saarlaste tõstatatud teemasid

Kokkuvõtteid tehes nentisid maaelukomisjoni liikmed, et kogu maakond jättis ülimalt positiivse mulje. Tundub, et Saare maakonnas on maamajandus paremal järjel kui mitmes muus maakonnas ja siinseid ettevõtteid võib vabalt teistele maakondadele eeskujuks tuua. Ka Euroopa Liidu toetuste taotlemisel on saarlased ühed aktiivsemad. Hoolimata merega eraldatusest ja sellega seotud suurematest kuludest on maakonna ettevõtjad siiski visad ja edasipüüdlikud.

Halamise ja kirumise asemel, mida on mujal üsna palju kuulda olnud, näitasid kohtumised tublide saarlaste ja muhulastega, et töökus ja visadus viivad sihile. Oma kurva saatuse kurtmise asemel tõestasid kõik külastatud ettevõtjad, et me võime siinsete maaelu edendajate tegemiste üle uhked olla ning just tublid ja ettevõtlikud inimesed viivadki saarte elu edasi, tõmmates ka teisi kaasa.

Visiidi kestel kerkinud teemasid arutab komisjon oma järgnevatel istungitel ja püüab lahendusi leida, kus võimalik. Riigikogu maaelukomisjon tänab südamest kõiki ettevõtjaid lahke vastuvõtu ning oma murede ja rõõmude jagamise eest.

Print Friendly, PDF & Email