Juhtkiri: Meiega ju ei juhtu… (1)

Millegipärast tavatseme mõelda, et õnnetused juhtuvad kellegi teisega ja meist endist käivad need suure kaarega mööda. Ometigi oli Kuressaare südalinnas ehitustellingutega juhtunu üks sedasorti asjadest, kus võib vaid õnne, jumalat või tähtede seisu (kuidas keegi) tänada, et keegi viga ei saanud ning isegi ühtegi autot polnud parajasti tee äärde pargitud.

Muidugi on ka see tagantjärele targutamine, kui me mõtleme, mis kõik oleks võinud juhtuda. Siiski ei anna see ehitajatele õigust ohtu mitte aimata või süüdimatult käituda.

Ei olnud ju ümber tellingute pandud ka märku andvat ohulinti, et kas või jalakäijad näeks – siia pole mõtet oma nina toppida ning siit tuleb tõesti kaarega mööda minna.

Print Friendly, PDF & Email