Masumured murravad vaimset tervist (8)

Masumured murravad vaimset tervist

MASUAJA MURED: Tihti viivad vaimse tervise hädad ka “vana hea äraproovitud abinõuni” – füüsilise vägivallani.
Foto: Egon Ligi

Majanduslikult keerulisel ajal on psühholoogide poole pöördujate hulk oluliselt kasvanud. Peamiselt otsitakse lahendust töökohal tekkinud pingetele, töökaotusest põhjustatud depressioonile, aga ka laenuorjusele.

Saaremaa perenõuandlas psühhiaatri, psühholoogi ja pereterapeudina töötava Ülle Saare sõnul teadvustavad inimesed praegusel ajal vajadust tegeleda oma psüühilise toimetulekuga üha enam. Ühelt poolt on see seotud nii era- kui ka tööelu mõjutavate kiirete ja suurte muudatustega ühiskonnas, mis nõuavad pidevat kohanemist ja n-ö vaimu värskena hoidmist. Teisalt on see seotud inimeste fokusseeritusega iseenda kui isiksuse tasakaalule, seisundile ja rahulolule.

Perenõuandlasse pöördumiste sagenemine näitab Saare sõnul, et vaimse tervise alast toetust ja abi vajavad kaasaja inimesed üha enam. “Majanduslikult keerulistel aegadel satub surve alla eelkõige inimese vaimne tervis. Halva tervise tõttu kaotavad nii naised kui ka mehed 8–12 tundi efektiivset tööaega nädalas ja seega kahanevad ka nende sissetulekud,” rääkis Ülle Saar Saarte Häälele.

Ta selgitas, et kui sinna juurde lisada veel teadmine, et vaimne tervis peegeldub kehalises tervises, võib see näitaja olla suuremgi. “Hea tervis on nii majandusliku kui ka emotsionaalse jõukuse allikas. Seda teades pööravad ka meie inimesed enam tähelepanu oma vaimsele seisundile ja tervisele,” tähendas ta.

Tööga seotud mured

Majanduslanguse tingimustes on inimeste peamised mured, mis neid abi otsima sunnivad, näiteks pinged, mida põhjustab töösuhte lõpetamine. “Inimesed on haavunud ja arusaamatuses, miks just nendega töösuhe katkestati, miks töösuhe lõpetati just sellisel viisil. Möödarääkimistest tingitud hingeline trauma põhjustab tõsiseid vaimse tervise häireid,” nentis Ülle Saar.

Oluliseks probleemiks on kujunemas ka pikaajaline töötus. “Lisaks majanduslikule kitsikusele alandavad ebaõnnestunud tööotsingud meie enesehinnangut, kahandavad elujulgust ja võivad olla tõsise psüühilise häire – depressiooni – põhjuseks,” selgitas perenõuandla psühholoog. Üheks peamiseks probleemiallikaks on kujunenud ka see, et võimalike töökohtade kitsas valik sunnib inimesi tööd otsima kodust kaugemal.

Ühe pereliikme pikaajaline kodust eemal viibimine seoses tööga kas siis välismaal või Eesti teises otsas avaldab Saare sõnul perekonnale tugevat mõju. Sageli satuvad sellisesse olukorda väikeste lastega pered, kelle vanavanemad on kaugel või veel sellises eas, et käivad ise tööl ega saa abi osutada, mistõttu topeltkoormus igapäevase eluga toime tulekuks lasub ühe vanema õlgadel. “Ülemäärane pinge, mis tuleneb kõrgenenud vastutusest ja teise täiskasvanuga probleemide jagamise võimaluse puudumisest, tekitab kurnatust, laste käitumine muutub, olukord võib viia isegi lahutuseni,” tõi Ülle Saar välja kurva tegelikkuse.

Suhteliselt uus probleem, mis on samuti viimatistel keerulistel aegadel tekkinud, on laenuorjus. “See on aja jooksul kuhjunud stressiseisund, mis hirmutab ja põhjustab sageli näiteks ärevushäireid, paanikahooge,” rääkis Saar. Ülemäärase pinge ja muretsemisega kaasneb aga tavaliselt ka depressioon, mis tekitab inimesele endale ja tema lähedastele palju hingelisi kannatusi.

Inimesed on avatumad

Mõnevõrra on olukord Ülle Saare sõnul siiski ka lootustandvamaks muutnud ja seda seetõttu, et inimesed on aastatega muutunud avatumaks ning suudavad ja tahavad oma probleemidest rääkida. Ta märkis, et erinevatest meediakajastustest ja interneti suhtlusvõrgustikest on saadud julgust, et ka teistel on analoogseid muresid. “See julgustab inimesi oma muredega tegelemiseks abi otsima või ka lihtsalt küsima-uurima,” selgitas ta.

Teadjamad on Saare sõnul juba eelnevalt interneti teel tutvunud oma probleemide kirjeldusega ning tulevad vastuvõtule selle võrra targemana, kindlate soovide ja ootustega. Ülle Saar leiab, et oma muredega üksi jäämine ei muuda muresid kuidagi väiksemaks ega olematuks. “Mitte ainult rõõmude ja edu, vaid ka murede jagamine näiteks lähedaste ja sõpradega võib parandada enesetunnet,” kinnitas ta ja lisas julgustuseks, et hea kuulaja võib olla kas lähedastele lisaks või nende asemel kindlasti ka psühholoog. “Rääkides saavad mõtted selgemaks, ilmnevad uued võimalused. Meis kõigis on peidetud ressursid, mis vajavad äratamist,” kinnitas Saar.

Print Friendly, PDF & Email