Surnud hülged jäävad valdade koristada

Looduskaitse seisukohalt vähemoluliseks tunnistatud hallhülged jäävad edaspidi surnutena kohalike omavalitsuste kaela peale, sest keskkonnaamet nende korjuseid enam koristama ei pea.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Teet Koitjärv ütles Saarte Häälele, et kuni hallhülged olid II kaitsekategooria liik, tuli iga surnud isendiga kindlasti eraldi tegeleda. “Nüüd on omavalitsuse otsustada, millal ja kust neid koristada, sest looduslikes kohtades võib hülgekorjus ka looduslikku ringkäiku jääda,” sõnas Koitjärv. “Seda ilmselt küll mitte juhul, kui ta häirib inimesi või asub avalikult kasutatavas rannas või selle vahetus läheduses.”

Hallhüljes kuulus kuni 30. septembrini II kaitsekategooria liikide hulka, nüüdseks on hallhüljes arvatud III kaitsekategooria liikide hulka. Seetõttu saatis ka keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse alal Leelo Kukk mereäärsetele omavalitsustele vastava märgukirja. “Teavitame teid, et alates 1.10.2010 pole hallhülge surnud isendi leidmisest vaja keskkonnaametit enam teavitada. Samuti ei korralda ega rahasta keskkonnaamet enam surnud hallhüljeste koristamist ja hävitamist,” selgitas Kukk.

Print Friendly, PDF & Email