Seadusemuudatus raskendaks kombijaama ehitust

Kuressaare linnavalitsus saatis läinud reedel Eesti linnade liidule (ELL) parandusettepaneku elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu kohaselt muudetaks uues elektrituruseaduses taastuvenergia tootmise toetusmehhanismi, mis tähendaks, et AS-i Kuressaare Soojus kavandatava soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitamine Kuressaarde satuks kahtluse alla.

Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukavale 2020. aastaks on koostootmine plaanitud üheks meetmeks, mis aitab saavutada riigi eesmärke energia- ja keskkonnapoliitika alal. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb aga ette kehtiva toetusskeemi muutmist, mistõttu võib linnavalitsuse teatel juhtuda, et plaanitud väikesed kombijaamad jäävad ehitamata, sest uus kavandatav toetus ei ole piisav katmaks projektides kõiki riske.

Sellest tulenevalt edastas linnavalitsus ELL-ile AS-i Kuressaare Soojus parandusettepaneku, mille järgi võiks väikeste (kuni 5MW elektrit tootvate) biokütustel töötavate koostootmisjaamade taastuvenergia tootmise toetusmehhanismi muutmata jätta. Praegu kehtivale elektrituruseaduse toetusskeemile tuginedes on plaanitud ehitada väikesed koostootmisjaamad lisaks Kuressaarele veel näiteks Viljandisse ja Võrru.

Võru ja Kuressaare investeeringuprojektid on saanud ka positiivse rahalise toetamisotsuse keskkonnainvesteeringute keskuselt, toetuse suurus on 50 miljonit krooni. ELL kogub kokku kõikide linnade esitatavad parandusettepanekud ja edastab need seejärel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Saarte Hääl on varem kirjutanud, et rajatav soojuse ja elektri koostootmisjaam tähendaks tõenäoliselt küttehindade langetamist soojafirma köetavates majades.

Seda kinnitas alles sel suvel Kuressaare Soojuse juht Paul Leemet, kes nentis, et kombijaama puhul võib rääkida praegusest odavamast soojahinnast, kuna hakkpuit on kütteõlist odavam. Kombijaama plaanitav soojuslik võimsus on 10 megavatti ja elektritootmise võimsus ligi 2 megavatti.