
SAAREMAA KUNINGA HAUAL: Hans Teiv ja Toomas Kasemaa Mihkel Nepsi (1890–1937) haual. Saaremaa kuningaks ristis kunagise maavalitsuse esimehe rahvas.
Foto: Egon Ligi
Eile tähistati Saare maavalitsuse vastrenoveeritud saalis ajalookonverentsiga maavalitsuse kauaaegse esimehe Mihkel Nepsi 120. sünniaastapäeva.
Kohal oli esinduslik seltskond viimastel aastakümnetel maakonda juhtinud meestest: Ants Tammleht, Jüri Saar, Hans Teiv, Toomas Kasemaa, Peeter Oopkaup, Andrus Lulla, Jaan Leivategija…
Kõigil neil on olnud oma osa kas siis maavanema, maaomavalitsuse esimehe või maasekretärina. Siiski oli päev ennekõike pühendatud Mihkel Nepsile, kes on läbi aegade olnud kõige pikemat aega maavanem (tõsi, tema ametinimetus oli Saare maavalitsuse esimees) ning kahtlemata, võrreldes nii tema eelkäijate kui ka järeltulijatega, kõige värvikam isiksus.
Neps juhtis maavalitsust 11 aastat ja neli kuud, ta oli sisuliselt iseõppija, sest orvuks jäänud poisi linnakooli saatmiseks rahalised võimalused puudusid. Küll aga oli ta nii esimese kui ka teise riigikogu liige, kuulus linnavolikogusse, asutavasse kogusse, põllutöökotta ning rahvuskogusse. Ameteid oli sellel umbes 150 cm pikal küürakal ja haige jalaga ning üldse viletsa tervisega mehel teisigi, nii näiteks oli ta merispordiseltsi algataja ja selle kommodoor, kuulus tuletõrjeühingusse, looduskaitseseltsi ja vangide hooldamise seltsi ning loomulikult Kuressaare Eesti Seltsi.
Nepsiga käisid kaasas värvikad seigad ja tema tegudest räägitakse siiani legende. Olgu siis tegemist hobusega kuursaali saksa purjespordiseltsi aastakoosolekule sõitmise või Karja kodumajanduskooli juubelil (Neps oli agar bankettidel käija) lauas püstoli paugutamisega. Samuti polnud haruldane, kui toonane maavalitsuse juht oma õiguse maksma pani vastasele karguga äsades.
Nepsi kirkast isiksusest andis konverentsil ülevaate Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa, kelle arvates on päris suur kokkusattumus, et 18. septembril 1920 võttis maavalitsus kasutusele oma praeguse hoone ruumid ning kolm aastat hiljem, samuti 18. septembril võttis maavalitsuses ohjad enda kätte Mihkel Neps.
Muide, Püüa on kokku lugenud, et nii asutavas kogus kui ka esimeses riigikogus võttis Neps sõna 72 korral. Et eelmise sajandi 20-ndatel aastatel oli ajakirjandus maavalitsejate vastu ülimalt kriitiline, otsustas Neps hakata korraldama pressikonverentse, nagu seda tehakse tänapäevalgi. Rahvas ristis Nepsi Saaremaa kuningaks.
Eesti riigi taastamise aegadest rääkis konverentsil endine maasekretär ja maavanem Jüri Saar, kelle sõnul nii värvikaid mehi maavalitsuse majas pärast Nepsi küll olnud ei ole, ent Saar meenutas siiski hetki oma valitsemisajast. “Ühel koosolekul, kus oli 8–10 meest ümber laua, palusin kõigepealt relvad lauale panna, neid pandi sinna kolm,” rääkis Saar.
Samamoodi oli tal tulnud tegemist teha maavalitsuse “miljonivõlaga”, mis tekkinud Eesti Kütuse kivisöeveolt – s.t ajast, mil Roomassaare sadam oli ainus sadam, kust kaudu Eestisse kütust toodi. Saar märkis, et 20 aasta taguste sündmustega peaksid hakkama tegelema ajaloolased, sest muidu ei teata tulevikus näiteks, milline skeem oli välja töötatud putši ajal – juhuks kui maavanemad (meil siis Ants Tammleht) on Siberisse viidud, tulnuks Jüri Saarel maakonna juhtimine üle võtta ning kuna mitte midagi ei olnud kindlat, töötati välja kava, et n-ö põrandaalust tööd hakatakse tegema, imbudes kiirabi süsteemi – sest see süsteem ilmselt ikka tööle jääb.
Pärast konverentsi sõideti Kudjape kalmistule, et mälestada seal Mihkel Nepsi, üht legendaarsemat maakonna juhti, kelle sünnist möödus 19. septembril 120 aastat.
Jür Saare muinasjutt oleks täide läinud mingilgi määral, kui KGB oleks kaheks lõhenenud.
Nagu kompartei koosolek.Kõik tublid kommarid kokkutulekul.