Eilse päeva tähtsündmus oli kahtlemata Saare maavalitsuse kunagise legendaarse juhataja Mihkel Nepsi mälestusele pühendatud ajalookonverents ja mälestuskivi avamine tema viimses puhkepaigas Kudjape kalmistul.
Kindlasti on meist paljud jalutanud kalmistutel, olgu siis Kudjapel või Kaarmal või mujalgi, ning tundnud kurbust, kui mitte piinlikkust, seisatades mõne suurmehe või -naise hauakääpa juures. Ometigi oleks nii mõnegi organisatsiooni või institutsiooni aukohus oma tegijaid mäletada. Ka tänasel päeval. Olgu siin nimetatud kas või meie Vabadussõja sangarite hauad, mille kordategemine peaks ometi olema kellegi asi.
Sestap ongi Saare maavalitsuse samm ilus ja eeskujuks teistele. Kuidas see vana tõetera mineviku mäletamise ja tulevikuta elamise kohta kõlaski? Või ei ole meil tänases pinnapealses ja kiires ühiskonnas kavatsust ka endast järeltulevatele põlvedele mälestust jätta?
Kes okupatsiooni ei mäleta, sellel silm sisse???!!