VÕTAB SIHIKULE: Jaan Sink ei kavatse enam käed rüpes vaadata, kuidas metssead tema põldudel puhta töö teevad.
Foto: Egon Ligi
Neli viimast aastat ulukikahjustustega hädas olnud Valjala viljakasvataja Jaan Sink kavatseb esitada saagikahjustuste eest keskkonnaametile kahjunõude, sest ametilt jahipiirkonna kasutusõiguse saanud Valjala jahiselts ei suuda taluniku hinnangul jahiulukite arvukust nõutud tasemel hoida.
“Minu maadel ei ole tänavu suvel lastud mitte ühtegi siga, nad ainult vaatasid, kuidas sead sõid,” rääkis Jaan Sink, kelle sõnul võiks Valjala jahiselts hakata ükskord ometi täitma jahipiirkonna kasutusõigusega kaasnenud kohustust hoida ulukite arvukus lubatu piires.
Taluniku arvates võiksid jahimehed ja jahituristid olla platsis juba vilja valmimise ajal ning küttida loomi kas või mitmes vahetuses. Paraku lastakse metssigadel endid talunike viljapõldudel täis nuumata, et siis sügisel võimalikult priskeid loomi jahtida, rääkis Sink, kelle sõnul on jahiseltsid huvitatud eelkõige jahiturismist ja selle eelduseks olevast suurest ulukite arvust. “Jahimehed ise on ulukiressursi suureks ajanud, kuna see on osutunud tulusaks äriks,” ütles Sink.
Kuna taluniku sõnul ulatuvad tema viljapõldudele tehtud kahjud kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ja jahiselts neid hüvitada ei kavatse, esitab ta kahjunõude Valjala jahiseltsile jahipiirkonna kasutamiseks loa andnud keskkonnaametile (tollal keskkonnateenistus).
Nõudis keskkonnaametilt lepingu lõpetamist
Kahjunõude esitamine kerkis Jaan Singil päevakorda pärast seda, kui keskkonnaamet jättis sel nädalal rahuldamata tema palve tühistada Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja 2003. aastast pärinev korraldus, millega Valjala jahimeeste seltsile anti Valjala jahipiirkonna kasutusõigus.
Sink taotles korralduse tühistamist, sest tema hinnangul ei ole loa väljastamisel järgitud jahiseaduse § 8 lõike 2 nõudeid.
Nimetatud lõige sätestab, et loa juures peab olema maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise kohta. Valjala jahiseltsi ja Jaan Singi vahel selline kirjalik leping või kokkulepe puudub. “Nad ei tulnud isegi kooskõlastust küsima,” tõdes Sink.
Kunagises keskkonnateenistuses jahinduse spetsialistina töötanud Jaan Ärmuse sõnul ei ole keskkonnateenistus Valjala jahipiirkonna kasutamise luba väljastades seadust rikkunud. “Seaduses on üheselt öeldud, et sõlmitud peab olema vähemalt üks leping. See, et Singiga pole lepingut sõlmitud, on maaomaniku ja jahiseltsi vaheline küsimus,” selgitas Ärmus. Jahipidamiseks Valjala jahipiirkonnas on Valjala jahiselts sõlminud jahimaade kasutuslepinguid 5274,5 ha ulatuses, mis moodustab 56,5 protsenti jahimaa pindalast.
Ärmuse sõnul ei saa Jaan Sink ainult jutule tuginedes kelleltki midagi välja nõuda, nõuete esitamiseks peab maaomanikul olema jahiseltsiga sõlmitud jahimaade kasutamise leping, kus on välja toodud osapoolte vastutus ja kohustused.
Sel nädalal postitatud vastuses teatas ka keskkonnaamet Jaan Singile, et jahiseaduse alusel ei ole võimalik luba kehtetuks tunnistada, sest jahiselts on kasutanud Valjala jahipiirkonda nõuetekohaselt ja majandanud ulukiressurssi optimaal-sel tasemel. Kuna tegemist olevat talunik Jaan Singi ja jahipiirkonna kasutaja omavahelise erimeelsusega, siis soovitas keskkonnaamet talunikul jahiseltsi poole pöörduda ja leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus.
Jahiseltsi juht peab talunikku probleemseks inimeseks
Valjala jahiseltsi juht Kalev Päästel tõi lepingu puudumise põhjuseks asjaolu, et nii probleemsete meestega nagu Jaan Sink ei saagi lepinguid sõlmida. “Ta nõuab, et igal öösel peab üks mees tema põldu valvama. Kas teie olete nõus igal öösel passima seal põllu peal?” küsis Kalev Päästel, lisades, et selliseks koormuseks ei ole keegi valmis. Jahiseltsi juht kinnitas ka, et peale Jaan Singi ei ole ühelgi teisel selle kandi põllumehel ulukitega probleeme, kuid selle väite julgeb Saarte Hääl ümber lükata. Näiteks on Valjala talunikud Andres Kurgpõld ja Kaido Kirst rääkinud probleemidest ulukitega ka sel suvel Saarte Hääle veergudel.
Kalev Päästeli sõnul on Valjala jahiselts lasknud Valjala ja Kallemäe piirkonnas kokku ligemale 80 siga. “Möödunud aastal täitsime oma sigade küttimise limiidid 200-protsendiliselt. Meil on igal nädalavahetusel ühisjaht,” märkis Päästel. Jaan Singi sõnul ei kavatse ta kahjunõuet esitada jahiseaduse alusel, vaid teeb seda hoopiski, tuginedes asjaõigusseadusele. Sink leiab, et tema maadel ebaseaduslikult jahipidamise õiguse saanud Valjala jahiseltsi tegevusetus on tema jaoks kaasa toonud ulukikahjud.
“Ma arvan, et suudan seda ka tõestada, sest viimased neli aastat järjest on mu käive langenud püstloodis,” sõnas Sink. Taluniku sõnul suudaks ta teistsuguse jahikorralduse juures oma valdusi metsloomade eest paremini kaitsta. “Eestis on olemas jahimaata jahimehi ja seltse, kes on konkurssidel kaotanud,” viitas Sink. “Kui siga oleks vabalt lastav ja jahipiirkonnal ei peaks 5000 ha maad taga olema, oleksin ma ammu palganud jäägrid jahti pidama,” lisas ta.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kulla vennike kui sul on arenguga probleeme, siis püüa aeglaselt ja mitu korda ülelugedes taibata, mida ma öelda tahtsin. Tahtsingi ju selgeks teha, et jahimeestel ei ole MINGIT KOHUSTUST jahil käia, see ongi vaid obi, mida piitsutab takka jahikirg ehk tapahimu. Mind näiteks ei saa mingi valemiga metsa loomi tapma, no ei saa ja mutt! Pane nüüd tähele- kuna RIIK sind notsu lintšimise eest nuhtleb, siis tähendab RIIK ka vastutab sigade sigatsemiste eest.Jahimeeste kohustus jahil käia on sama loogikavastane, nagu kohustus linnas, kus väljaspool enda krunti tuleb kõnniteelt lund rookida ja seda liivatada. See on LINNA territoorium, miks peaksin käima omast ajast, oma vahenditega võõral territooriumil tasuta tööl??? Paraku on keegi sellise lolli seaduse kunagi enne viimast jääaega paika pannud ja linnaisad lasevad meelsasti sellel jaburusel liugu.
ehk iseendale-hobi kirjutatakse jah “h”´ga, sorry!
16.10.10, 16:51,
kuna riik kedagi Sanderi lintšimise eest nuhtleks, siis ei tähenda see seda, et riik ka vastutaks Sanderi tegude eest. Kasva emme põlle alt välja!
andke kõik oma püssid vanarauaks,mitte keegi ei nuta teid taga.maailmas on miljoneid jahimehi,kes tulevad kohe rõõmuga teie asemele ,nemad ei taha TEENIDA TULU,nemad on tõelised hobijahimehed,lõpetame selle demagoogilise halisemise – kallis kallis.MITTE KEEGI EI SUNNI TEID LOOMI TAPMA,mõni pole 20 aastat tööl käinud,toidab peret metsas logeledes.
Miks ei valva härra igal ööl ise oma põldu?
KUULUTATAKSE TÜLINORIJATEKS,PROBLEEMSETEKS .eelmine jahiseadus tehti,et oleks mugav varastada riiki ja maaomanikke.seadus tehti selline,et põllumees on alati süüdi,mingit kahjutasu ei saa keegi ega kunagi.TULEB NÕUDA RENTI .ei saada aru,et jahimeeste ahnus hävitab elu maal,kaua põlluharijad ikka jõuavad metsloomi toita.
Nagu alati, on igal vborstil kaks otsa. Kuidas saab talumees süüdistada jahimehi tema saagi hävitamises? Jahimehed on vabatahtlikud, käivad jahis oma kulu ja kirjadega,lasketuusikud ostavad ise välja, milles küssa? See on sama, nagu esitada õngitsejale süüdistus- miks see pole seda haugi välja tõmmanud, kes ujujat nokust hammustas. Pilt on lihtne-löö siga maha ja kes tuleb selle eest karistama, tähendab on sea omanik ning kannab ka vastutust sigade sigaduste eest.
Sul on väga õige arusaam, mina just nii toimetangi. Et ei peaks põlluveeres vahtima, rullin igal õhtul oma 250ha põldu, nagu vaiba rulli ja toon koju koerte valvata, eks nemadki teenigu oma kõhutäis välja.
Sander 8:26 ongi siga, kes ei vastuta ei oma tegude ega sõnade eest. Ei hakka seda siga keegi “oma kulu ja kirjadega” maha lööma, kuna jutt ongi seadusest ja seaduserikkumisest.
Asjale on ju tegelikult väga lihtne lahendus. Lugupeetud põllumeestele tuleb anda õigus omal maal ise sigu lasta või siis kedagi palgata seda tegema. Riik ei ole siiani teinud nende kaitseks mitte, kui midagi. Ei ole ju vahet, kes need sead laseb, kas põllumees või jahimees, peaasi, et oleks lastud. Sinna, kus sigu kiusatakse ei taha nad enam minna st. põllule. Praegu ajavad jahimehed neid metsas lastes just sinna. Probleem on olemas, seda ei saa küll keegi väita, et ei ole. Keskonnaamet ei taha lihtsalt seda lahendada, liiga tülikas teema ilmselt. Lihtsam on niisama palka vastu võtta. Ka sellele on lahendus- tuleb mitte midagi tegevad ametnikud lahti lasta ja uued töökad asemele palgata. Praegust tööpuudust arvestades ei tohiks see probleem olla.
Enda arvates on Teil õigus võõra maa peal jahti pidada siis ja ainult siis, kuii ise heaks arvate ning maaomanike ees pole Teil enda arvates mingeid kohustusi.
See on juba balti paruni ja partorgi ülbus.
Vaata Sander, vahe ongi selles, et kui haug mind nokust hammustab, siis võin ta ise maha lüüa, kui aga siga mul viljas mürgeldab, on ta nagu püha lehm, keda ilma jahiloa ja muu jurata puutuda ei tohi.
Samas, nagu Sander siin väga hästi välja toob – jahimehed on vabatahtlikud. Seega peaks olema nagu hobi. Iga hobi on aga teatavasti kallis. Tegelikkuses käiakse ikkagi jahil tulusaamise eesmärgil.
Ja kui nüüd maaomanik, kes oma maa eest makse maksab, hooldab, ja harib, peab nentima, et tema taotlus oma maalt tulu saada põrkub kõigi teiste tulutaotlejate huvidega.
Eesti Vabariigis on lahe elada, kas pole.
Olen nõus eest teise kommentaariga. Jahimeeste ülbus on piiritu.
Jahi pidamiseks peab tõepoolest olema maaomaniku nõusolek. Üks jahiselts läks oma ülbuses koguni nii kaugele, et nõudis minu naabrilt, et tloo piiraks oma maa ümber aiaga, et siis jahimehed ei tuleks sinna jahti pidama.
Selle loo vaene jahimees on tõepoolest täbaras olukorras. Ainus, mida ta võib suhetes jahiseltsiga saavutada, on hoopiski ja ainult oma maal jahipidamise keelustamine. Samas ta ei saa jahimehi millekski kohustada.
neid metsanotsusid on küllaga mitte ainult viljapõldudel ja haljashaladel ülessonkijad, vaid ka minu metsas on iga viimane lagedam koht ülesse tuhnitud. Ei marju ega seeni pole sealt korjata.Mida ettevõtta?
oodake jah seda uut jahiseadust. siis hakkavad ka ülejäänud singid vinguma, sest ulukikarjad hakkavad taas päeval külades ja alevikes ringi kõndima nagu 80-ndatel oli. siis pole ju maaomanikel enam kellegi peale näpuga näidata.
Mida põete jahimehed? Minu tutvusringkonnas on ainult väga tublid jahimehed, müts maha meeste ees, sest ilma nendeta ei ole ka minu elu maal võimalik.
See ulukikahjustuste probleem ongi riigi probleem. See, et sm Ärmus … .
Maksumaksja palgal olevad ametnikud peaks viimase kümne aasta palga maaomanikele tagasi maksma ja tasuta metsaistutusele tulema.
kui maaomanik ka hakkaks jahimeheks,ei saaks ta sellest abi ikkagi.Selts jagab lube ja eilegi keelas Päästel ühisjahil emist lasta.Koit on proovinud ise patrullida, ei jöua, sest põllud laiali.Sigu on lihtsalt liiga palju,mets paljaks söödud ja söödapõlde pole…
see krundiga piirnevate alade hooldamise kohustus on ajast kui krundid olid linnalt obrokiseadusega eluaegsel rendil, mitte omandis. Praegu lastakse selle pinnal liugu.
Kes keelab Jaan Singil teha ära jahimeheksamid ja ise oma põllul laiutavad sead nahka panna. Nagu Kaido poiss jahimeheks hakkas ja oma maadel sigadega möllab. Sink, kes seda keelab? Ainult siis pole vist kellegi kallal enam sinkida!
Nojah, anda maaomanikele jahipidamise õigus! Aga kes pagan seda praegu takistab? Häda on vaid neil inimestel, kes ei läbi psühhiaatrilist läbivaatust, on liikumispuudega või kriminaalse minevikuga. Neil on takistusi jahimeheks saamisega. Teistel kellelgi ei ole. Mis häda sellel Singil siis küljes on?
maaomanik väib teha jahimehe eksamid,aga seadus on selline,et kohalik jahiselts VÕIB MITTE LUBADA SUL OMA MAAL JAHTI PIDADA.haige riik,haiged seadused.AINULAADSED MAAILMAS.
Loll jutt suhu tagasi. Kui jahimees on dokumentidega, ei keela mitte keegi tal jahti pidada oma isiklikel maadel. Ostab loa ja jahib. Või astub kohaliku seltsi liikmeks. Kahjustuste ärahoidmise seisukohalt aktsepteerib seda iga selts.
Ma ei saa aru miks põllumees jahimeest süüdistab. Omal ju jahimeestega leping sõlmimata. Jahimees ei tohigi ju ilma lepinguta(sellega lubab maaomanik jahimehi oma maale jahti pidama) ta maadel sigu küttida. Jahimees oleks ju seadust rikkunud siis kui ta sealt põllult sea oleks maha lasknud. Samamoodi nagu talumees võib keelduda jahimeestega lepingu sõlmimisest, võib jahiselts loobuda ka lepingust maaomanikuga. Kui jahiseltsi maaomaniku poolt üles seatud tingimused ei rahulda või pole neid tingimusi võimalik täita, jääb leping sõlmimata. Leping peaks ikka olema kasulik mõlemale osapoolele.
Kui maaomanik ei soovi, et ta maadel jahti peetakse peab ta muidugi oma maa tähistama. Kuidas muidu jahimees metsas peaks aru saama kus võib ja kus ei või jahti pidada. Jahimees ei tohi ju maaoaniku maal piirisihte sisse raiuda.
Äkki on probleem järjest kahaneva saagikuse juures hoopis järjest viletsamas maaharimises ja vähemas sitas(väetamises).
Kommenteerimaks mõnd kommenteerijat – Kui jaht ei ole üles seatud ainult turismijahile, ei saa siin mingist supertulust rääkida. Muidugi, midagi ta lauale annab aga põhitulu seisneb ikka selles,et liikumisega värskes õhus on saavutatud parem tervis. See omakorda nõuab kindlasti märksa vähem maksumaksja raha kui vaba aega teleri ees sisustavate inimeste tegevusega(tegevusetusega) saavutatud põdur tervis.
Ühele kommenteerijale ütleks veel niipalju – ka haugi ei tohi sa püüda(veel vähem maha lüüa) ilma selleks luba omamata. Kahtlen, kas sul üldse õnnestub haugi mahalõõmise luba saada.
Üks, mis kindel. Riik tahaks oma kaelast maha veeretada igasugu vastutuse. Kannatajaks jäävad aga lihtsad jahi- ja talumehed.
Ma loodan, et uus jahiseadus lõpetab sellise jura ära, et hobiga tegelev seltskond dikteerib põllu- ja metsameeste tulude kulude seisu. Võiks teha pisukese arvutuse selles suhtes kui palju on jahimeestel jahipiirkonnas maid omandis – pigem kõvasti alla poole kasutatavast maast ja suurem jagu hobilisi on kahjuks maatamehed!
meie vallas on igal jahimehel,ka üle 70stel kepiga vanameestel 500ha jahimaad kasutada.heal juhul on neil kamba peale 500ha oma maad.