OÜ Consultare koostatud Abruka looduskaitseala ja Abruka hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011–2020 pöörab suurt tähelepanu poollooduslike koosluste hooldamisele ja taastamisele koostöös põllumajandusettevõtjate ja maaomanikega.
Kaitsekorralduskava koostajad tõdevad, et praegu ei ole poollooduslike koosluste karjatamiskoormused piisavad. 2010. a suvel oli saarel reaalselt 23 loomühiku jagu kariloomi, kuid võttes arvesse Euroopa Komisjoni ees võetud kohustust tagada Abruka loodusalal olevate poollooduslike koosluste hea seisund, on Abrukal vaja kindlustada 160 loomühikuga karjatamine.
Abruka maastike probleemiks on kinnikasvamine ja vaadete kadumine. Saare maastikud on olnud traditsiooniliselt avatud, saartel karjatatud loomad hoidsid pilliroo ja võsa vohamise tagasi. Esmajärjekorras peaks taastama vaated saare põhja- ja lääneosas, kus on enamik asustusest ja liiguvad turistid. Vajalik on roo niitmine ja võsa (ja kadakate) raiumine, millele peab hiljem järgnema karjatamine või regulaarne niitmine. Samuti tuleb Abruka lõunaosa puisniidud võsast ja puudest puhtaks raiuda ning puhastada kadakatest Vahase ja Abruka loopealsed, mis ühtekokku läheb maksma 1,75 miljonit krooni.
Kaitsekorralduskava näeb ette ka kiskjate (rebane, kährik) arvukuse reguleerimist laidudel. Tänases olukorras pärsib kiskjate arvukuse reguleerimist see, et kohalikel elanikel ei ole jahiõigust. Abruka puhul tuleks kaaluda iseseisva jahipiirkonna moodustamist. Abrukat külastavate tuhandete turistide tarvis tuleb edasi arendada olemasolevat matkarada, rajada telkimiskoht, korrastada pärandkultuuriobjekte ja parandada saare teede korrashoidu.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Veiko kommentaar ON parem kui artikkel ise! Ja raadamine abruka laialehelises metsas oleks tore töö – olen tulemas.
Kuule “looduse vastu ei saa” – on sul ka aimu millal võeti kasutusele tänaseks unustatud vikat?, kiviajast pärit kirves? ja näituseks kahemehesaag?.
Viimane lause, mis kahjuks ära jäi, pidi olema – ABRUKA VAJAB INIMEST.
Saaremaa kaitsekorralduskava näeb ette Saaremaa Süvasadamast nädalas ühte hakkpuidulaeva, 800 000lammast, 50 000 lihaveist. Liigid ei püsi väikestel aladel.
Suurejoonelist lihatööstust ja toiduturgude-kettide arendamist Riias, stocholmis, Helsingis, tallinnas.
Võtta tuleb suuremaid eesmärke.
kaitsekorralduskava tuleb teha üldine, mitte lokaalne. liikide seisukohast, ökonoomikast lähtuvalt. keskkonnakaitset loovad tarbijad ja ettevõtted. Jäljed.
saaremaa võimalused on suured. Kuid kui tegeleda kohaliku transporditeemaatikaga… see oleks kui kirbukaka … transport laheneb iseenesest kui jumaet oleks ideedel ja neid toetaksid tegevused
varem töötati vikati ja kirvega,nüüd klõbistavad kõik arvutit,pole ime,et võsa tungib peale.huvitav,kes seal saarel peaks looduse vastu võitlema.
olen nõus greengras