Maaviljeluse instituut näeb Saaremaa koduõllemeistritel tulevikku

Maaviljeluse instituut näeb Saaremaa koduõllemeistritel tulevikku

ÕLLEKÖÖGI PEREMEES: Arved Väli on Eesti väikseim ja Saaremaa ainus ametlik õlletootja.
Foto: Egon Ligi

Saaremaa koduõlle valmistamise traditsioon võib päris kuulsusrikkal moel jätkuda, kuna Eesti maaviljeluse instituut soovitab arvukatele koduõllemeistritele viidates hakata talunikel külvikorra rikastamiseks humalat kasvatama.

Humala kasvatamise ideega tuli Eesti maaviljeluse instituut välja projekti “Põllumajandustootmise mitmekesistamine: alternatiivsed kultuurid, uued tooted, turustuskanalid” raames, mille läbiviimist on rahaliselt valmis toetama ka Saare maavalitsus.

Maaviljeluse instituudi direktor Rein Lillak ütles, et humal lülitati uute propageeritavate taimekultuuride nimistusse just tänu Saaremaale, kus on päris palju väikesi ametlikult registreerimata õllevalmistajaid. “Püüame inimesi julgustada, sest miks ei võiks õlletootmine olla Eestis oluliselt laiem, kui praegused kolm suurt tööstust, kaks pisikest ja Pihtla Õlu,” rääkis Lillak.

Eesti ainsa registreeritud taluõlle tootja OÜ Taako juhi Arved Väli sõnul kasutab Piht-la õlleköök praegu ainult välismaalt sissetoodud humalat ja linnast, sest nende kvaliteet on hea ja need on alati poodides saadaval. “Minu aastatoodang on Saku õlletehase ühe päeva toodangust kümnendik, toodan aastas umbes 12 tonni õlut ja sinna läheb humalat ja linnast väga vähe,” rääkis Väli.

Tema hinnangul võib kohapeal humala ja linnase kasvatamisest kunagi asja saada küll, sest Saaremaal tegutseb sadakond oma tarbeks tootvat õllemeistrit, kes praegu kasutavad põhiliselt välismaist toorainet, kuna seda on poest saada. Ametlike õllemeistrite seltskond võib aga juba lähiajal täiendust saada, sest seadused on muutumas tootjasõbralikumaks.

Humala- ja linnasekasvatusega tegelenud Rein Truu Leisi vallast ütles, et viimastel aastatel pole tema humalataimed enam saaki andnud. “Maitse on neil sama, aga Saksa humala-graanulid on seitse korda kangemad,” teadis Truu rääkida. “Olen humalakasvatuse kohta uurinud ja selgus, et meie kliima ei sobi humalale nii hästi. Saksamaal on soojem ja seal on tingimused paremad, vähemalt praegustele sortidele.”

Ka maaviljeluse instituudi andmetel on Eestis humala kasvatamisest tema kõikuva kvaliteedi tõttu loobutud ja õlletegemiseks vajalik kogus ostetakse sisse Kesk-Euroopast. Kuna Eestis võib aga täheldada huvi suurenemist õlle väiketootmise vastu, tasuks viljakasvatajatel humala kasvatamise peale siiski mõelda, ütles Rein Lillak. Humala mahapaneku mõtet toetab Lillaku sõnul asjaolu, et kliima soojenedes on Kesk-Euroopas täheldatud humala kvaliteedi langust ning põhjamaised sordid on reeglina lõunapoolsetest aromaatsemad.

Talud kasvatagu läätsi, õlilina ja leeskputke

Eesti maaviljeluse instituudi ja Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi poolt koostatud rakendusuuringute projekt “Põllumajandustootmise mitmekesistamine: alternatiivsed kultuurid, uued tooted, turustuskanalid” näeb lisaks humalakasvatuse võimalustele ette veel teistegi kultuuride kasvatamist, uute toodete väljatöötamist ja turustuskanalite kaar-distamist.

Erinevalt konkurentsivõimelistest suurtest põllumajandusettevõtetest on valdav osa Eesti väiksemaid tootjaid valiku ees, kas jätkata tootmist või piirduda vaid toetuste saamiseks vajaliku minimaalse tegevusega. Praegu põhiliselt traditsioonilisi intensiivtootmises kasutatavaid kultuure (nisu, oder, rukis, raps) viljelevad väiketootjad peaksid suurtootjate turustuskanalite kasutamise asemel oma toodangut ise töötlema ja pakendama ning müüma seda lähikonnas.

Väikepõllumehe toodang peaks olema unikaalne, atraktiivne, kvaliteetne ja piisavat sissetulekut tagava hinnaga. Seetõttu on maaviljeluse instituudi teadlastel plaanis selgitada välja mitme vähelevinud taime põllumajanduslik väärtus ja agrotehnika. Humala kasvatamise kõrval tahetakse uurida läätse, õlitudra, õlilina, aedtilli ja leeskputke kasvatamisvõimalusi. Koostöös Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudiga katsetatakse taimsete õlide ja maitsetaimede baasil uute toodete väljatöötamist (õlisegud, ekstraktid, maitsestatud lihatooted).

Projekti käigus on plaanis kaardistada turustuskanalid Rapla-, Lääne- ja Saaremaal ning hinnata talutoodangu turustamisvõimalusi talust otse tarbijale, kooli-lasteaeda, toitlustusettevõtetele, müügipunktidele, saadusi töötlevatele ettevõtetele jm. Rein Lillaku sõnul puudub väiketootjatel praegu ülevaade turustuskanalite ja seal toodangule esitatavate nõuete kohta. Näiteks võib maakonna ühes servas paikneval töötlejal olla toorainepuudus, samal ajal kui taludel on probleeme toodangust lahtisaamisega. Tihti on säärase olukorra põhjuseks ka teatud kvaliteedi- ja kvantiteedinõuded, mille täitmine tundub põllumehele võimatu olevat ja mille saavutamiseks vajab ta teadmiste tuge.

Saare maavalitsus on nõus, kui põllumajandusministeerium projekti heaks kiidab, osalema selles maakondliku partnerina ja panustama aastatel 2011–2015 maakonna põllumeestele ja töötlejatele suunatud seminaride ja õppepäevade korraldamiseks 10 000 krooni aastas. Projekti toetavad ka Lääne ja Rapla maavalitsus, projekti maksumus on 3,5 miljonit krooni.

Print Friendly, PDF & Email