Jaani talu panipaik jääb lambavillale kitsaks (2)

Jaani talu panipaik jääb lambavillale kitsaks

PEREMEES JA PERENAINE: 29 aastat tagasi kolisid Harry ja Ulje Kihelkonna kortermajast ära vastostetud Jaani tallu. “See oli üks õige samm. Lapsed ka kiidavad seda otsust,” nentis Ulje Heinam.
Foto: Aare Laine

Lümanda valla Kulli küla Jaani talu külavanemast peremees Harry Heinam on maakonna üks vähestest talunikest, kes on lambakasvatusele truuks jäänud. Kaks aastat tagasi kolisid Jaani talu lambad uhiuude lauta. Praegu on karjas 96 villakera. Uusehitis mahutaks rohkemgi, kuid talunik peab sajapealist karja talu jaoks üsnagi optimaalseks.

Lambafarmi omanikul on pudulojuste turustamisega probleeme, nagu paljudel teistelgi lambakasvatajatel. Üksnes villa on aastatega nii palju kuhjunud, et seda pole varsti enam kuhugi panna. “Lugesin, et Salmel üks mees soojustab lambavillaga maja. Annaksin villa kas või muidu ära, peaasi, et keegi seda sooviks, läheks mingilgi moel asja ette. Mulle on ruumi vaja, et sinna kas või uut villa asemele panna,” on talumees lahkesti nõus soovijaile vastu tulema.

Peremehe sõnul saaks ta oma villast lahti ka sel viisil, kui see kogus kõik kenasti ära sorteerida, aga nii töömahuka tegevuse jaoks napib talunikul endal aega. “Oma tarbeks oleme küll villa sorteerinud ja pesnud, aga kogu seda suurt hulka lihtsalt ei jõua,” nentis perenaine Ulje. Seitse aastat tagasi tsiteeris Maaleht Harry Heinami arvamust põllumajandustoetustelt makstava tulu- ja sotsiaalmaksu kohta. “Toetuste maksustamise tõttu pole külamehed enam huvitatud kiviaedade ladumisest ega söötis põldude harimisest,” ütles Heinam tollal.

Kulli küla külavanem ise on aga oma meistrioskusi kiviaia ladumisel tänavugi näidanud. Ühtekokku on ta oma maadel Saaremaale omaseid aedu rajanud enam kui kilomeetri jagu. “Asi on klaarima hakanud, võib-olla tänu ka ajakirjanduse sekkumisele. 40 000 krooni toetusi on maksuvaba. Tähtis on ka see, et inimesed nüüd kõiki üksikasju teavad. Tookord oli veel palju teadmatust,” lausus Heinam.

Jaani talu peremees on veendunud, et toetusteta talupidaja hakkama ei saa. “Toodangu eest põllumees nii palju ei saa, et võiks toetusteta ära elada. Meie peame lambaid ja lihaveiseid. Ekspordiks pole loomi läinud. Neid peaks siis karjas ikka palju rohkem olema,” konstateeris Harry Heinam.
Loomasööda pärast peremees ei muretse. Ninaesist on praegugi külluses. Heina sai Jaani talu korralikult ära teha, nõnda et talv võib rahumeeli tulla.

Peale loomakasvatuse on talu üks tootmisliine kartulikasvatus. Peamine sort on Maret, mille hektarisaagiga peremees rahule jääb. Harry Heinam võib ennast ka metsameheks nimetada. Metsa ülestöötamine küttepuude tegemiseks võtab talunikult oma aja. “Küttepuude hinda on tõstetud. Mina pole seda teed läinud. Kuidas sa oma küla inimestele ikka kallimalt müüd,” arutas peremees.

Perenaine Ulje, kes on ka Papissaare kalatööstuses ametis, tegeleb kodus rohkem aiamaaga. Tänavune saak on salves. Porgandit sai Jaani talu perenaine vihma pärast natuke vähem kui lootis, aga nurisemiseks pole ka põhjust. Kõrvitsaid on Ulje Heinam andnud töökaaslastele ja naabritelegi.
Teenustööna on Harry Heinam korrastanud-puhastanud vallale kuuluvate maanteede servi. “Need kipuvad ju võssa kasvama, keegi peab seda tööd ka tegema,” selgitas Harry Heinam.

Sügisesed põllutööd pole Jaani talu peremehe jaoks veel lõppenud. “Kohe-kohe alustan sügiskünniga ja tritikut tahaksin ka natuke maha külvata, nii 0,4 hektari ringis. Varem oli see pind suurem, aga nüüd teevad kured ja metssead koostööd. Sead tambivad öösel vilja maha, kured tulevad päeval ja võtavad oma. Nende vastu ei aita mitte midagi,” on põllumees päris nõutu.
Vaatamata raskustele pole Harry ja Ulje kunagi seda mõtet pähe võtnud, et talumajapidamisele kriips peale tõmmata. Ikka rassitakse edasi. See on neil juba elustiiliks kujunenud. Milline kolmest täiskasvanud lapsest, kes kõik Tallinnas, majapidamise kunagi üle võtab, seda ei oska isa ja ema praegu veel öelda.

Print Friendly, PDF & Email