ÜKS PALJUDEST: Pildil olevad Kärla jahimehed saavad sel aastal küttida koguni 22 hirve. Ühe nendest tabas looma sarvedest hoidev Kalev Teär. Tema paremal käel on Toivo Vaik, kes on sel aastal lasknud juba kolm hirve.
Foto: Kristjan Teär
Saaremaa ainukeses vallas, millel puudub merepiir ja kilu püüdmine on seetõttu raskendatud, saavad seevastu jahimehed sel aastal kõvasti hirvi lasta. Kuu ajaga on kütitud juba pooled loomad neile eraldatud hirvede laskmise limiidist. Seda vaatamata sellele, et limiit suurenes sel aastal kolmekordseks.
Uskumatu, et esimese kuuga on pooled, see on üksteist hirve juba käes,” lausus Kärla jahimeeste seltsi juhatuse liige Toivo Vaik, kes on ise pihta saanud kolmele loomale. Üheteistkümnest hirvest kümme ongi kütitud hiilimisi, varitsusjahis. “Kui võib öelda, et suur külm kahandas kõvasti sigade ja kitsede arvu, siis meie panime tähele, et hirvekarjad on kõvasti võimsamaks muutunud,” ütles Vaik.
Ta põhjendas hirvede arvukust sigimiseks soodsate oludega. “Kõige tõenäolisem põhjus on see, et metsades tehakse palju raieid ja hirvedel on lankide peal rohkem toitu ja parem liikuda,” rääkis ta. Teised Saarte Häälega rääkinud jahimehed märkisid samuti, et läinud talv oli raske eelkõige kitsedele ja sigadele, hirved kui veidi toekamad loomad talusid lumeuputust paremini.
Toivo Vaik ütles, et kui varasematel aastatel on hirvelaskmise limiit olnud viis kuni kaheksa looma, siis tänavune limiit 22 looma päris ehmatas, kuid tegelikult on limiidi kasvul ka reaalne põhjus. “Hirvede üleasustus tõrjub välja põdra. Seda on Kärla maadel ka näha, et põtrade arvukus on samavõrra vähenenud, kui hirvede arvukus on tõusnud,” selgitas Vaik. Ta lisas, et hirv ei ole mingi ingel. Tavainimene ei pruugi hirve tehtud kahjustusi hoomata, kuid tegelikult kahjustavad hirved just metsanoorendikke, sellepärast on ka jahimeeste ülesanne nende arvukust piirata.
Kihelkonna jahimeeste seltsi juhatuse esimees Tormis Lepik lausus, et neil on limiit kaheksa hirve peale ja kütitud on üks. “Meil on varitsusjahist jäetud need loomad laskmata, kes veel kasvada võivad, ning jaht alles käib,” ütles ta, märkides, et võrreldes möödunud aastaga on neil hirvelimiit suurem, aga põder ja metssiga on samas klassis kui möödunud aastal. Lepik lisas, et karm talv võttis ka hirvekarjast nõrgemaid. “Et Kärlal nii palju hirvi on, siis ma julgen väita, et naabritel on vähemaks jäänud,” arvas Lepik, sõnades, et hirv on ikka väärt jahiloom. “Eks iga jahimees tahab endale korralikke hirvesarvi seina peale, see on iga jahimehe unistus.”
Laimjala kandi mehed seevastu ei lase hirve üleüldse. Sealse jahiseltsi juhatuse liige Vilmar Rei ütles, et neil on hirve liialt vähe. “Meile ei ole veel tekkinud, eks nad hakkavad tulema, aga ei ole veel sellist karja ega kogukonda tekkinud, et neid lasta,” rääkis ta. Jaht hirvelehmadele ja -vasikatele kestab novembri lõpuni, hirvepullidele jaanuari lõpuni.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Appi,.ma tahan hirveliha süüa!
hirved koorivad paljaks 2meetri kõrguselt kõik puud peale vanade mändide.2-3meetristel mändidel murtakse ladvad,pusklevad hirvepullid kisuvad juurtega üles 3-4meetrised kadakad .hirvedele maitseb väga silo, lõhutakse ära isegi lautade juurde toodud rullid.söövad tühjaks söödapeedi- ja söödakapsapõllud,kaevavad maast välja kartuli.
Mõni üksik saab selliseid sarvi, nagu pildil!
ükski aed ei pea, koduaias söövad täpselt õunapuude aastase okste juurdekasvu. Ja üles kaabitakse ka lillepeenar ja viimased maasikalehed, komposti visatud suvalised taimsed jäänused kaovad kah nende kõhtu. Kui hirv su aiamaa on avastand, siis ei aita muu, kui ise vagude vahel magada, muidu on omal nälg majas. Vot nii, Siga on kordades viisakam ja kõike valimatult nahka ei pane.
Soovd endale ka,muidu näed äpu välja või.
mis jutt teil siin on ei tea tee hirvedest mitte ss
Õiged jahimehed Kärlal, sest liigne punahirvede arvukus muutub samasuguseks nuhtluseks kui rohkearvuline metssea asurkond. Või veel hullemaks. Kes vähegi Kärla kandi metsades liikunud on ja noorendikesse sattunud, on näinud, millega need loomakesed hakkama saavad.
Ei tea, mis siis Lümanda kandist saab? Seal ehk ei tohi varsti enam metsagi minna. Kas peab Mati käest küsima kui mõne hirve tahad maha lasta?
hirvede sarved niidumasinat.need on rauast tugevamad.
Ma ei leia teile muud sõna kui tapjad sadistid. Ainult tappa, tappa, tappa, siis on näod laia naeru täis nagu sellel pildil. Loodan, et teie lõpp saab sama hirmus olema, kui nendel tuhandetel loomadel, kelle peal te oma tapahimu rahuldate.
Ka Lümandas ootavad maaomanikud jahimeestelt samasugust sõbralikku ja mõistvat suhtumist nagu Kärla jahimehed on seda osanud teha.Kiitus Kärla Jahimeeste Seltsile hea lobitöö tegemisel.Jahimehed ja maaomanikud on rahul ja see ongi kõige tähtsam !
Sa veel suurem sadist,kui soovid inimestele veel õudsemat lõppu!Palun suuremat enesekriitikat!
ja ku sa veel seda näeksid, mis nägu on lihunikud, kes notivad kodussigu, lihaveiseid või raiuvad kanadel päid otsast, siis alles saaks õigest tapanäo ilmest ülevaate. hirrrrrrmus, johhaidiiii!!!
ja veel minu nägu…