Saare maakonna edukaim ettevõte on Laevakompanii (32)

Saare maakonna edukaim ettevõte on Laevakompanii

TUBLI TULEMUS: Ärimees Vjatšeslav Leedo ettevõtetest jõudsid edukate firmade TOP 40-sse lisaks Saaremaa Laevakompaniile Väinamere Liinid OÜ (8. koht), Saaremaa Lihatööstus OÜ (9.), Väinamere Teeninduse AS (25.) ja Sarbuss AS (39.). Pildil tütar Katrin Leedoga parvlaeva Saaremaa ristsetel.

Äripäeva koostatavas Saaremaa edukate ettevõtete TOP-is mullu 29. kohal platseerunud AS Saaremaa Laevakompanii tegi aastaga tubli hüppe ja napsas möödunud aasta võidufirmalt Baltic Workboats AS-ilt napilt esikoha, jättes laevaehitajad enda järel teiseks.

Saaremaa Laevakompanii ainuomanik Vjatšeslav Leedo, kes lisaks laevafirmale on edetabelis esindatud veel nelja ettevõttega, on seda meelt, et edu on peamiselt aidanud tuua neis firmades töötavate inimeste tubli töö. “Üldiselt olen ma edetabelite kohta ikka ütelnud, et igasugused TOP-id on mööduv nähtus. Aga mis edu on aidanud tuua – seda peaks küsima neilt inimestelt, kes neis firmades tööd teevad,” ütles Leedo Saar-te Häälele.

“Neis firmades on töötanud inimesed, kes on pikka aega seda vankrit vedanud, ja töötatud on stabiilselt kõik need aastad,” nentis ta. Vjatšeslav Leedo möönis, et kellelgi pole ju tegelikult kerge. “Eks meid on aidanud ka see, et ühtegi n-ö soolapuhuja-firmat meil pole. Ning kriisi ja masu ajal tulevadki esile need, kes igapäevast tööd hästi teevad,” arvas ta.

Leedo sõnul on kindlasti oluline ka uute laevade tulek ja sadamate korrastamine, kuid need eelmise aasta tulemuste põhjal koostatud tabelis suurt rolli mängida ei saanud. “See on ikka täpselt nende inimeste teene, kes on suutnud ennast ümber orienteerida raskes majanduslikus situatsioonis töötamiseks. Võib-olla ka see, et paljud inimesed on juba vastu võtnud kolm majanduskriisi ja väiksed kogemused ses osas on olemas, kuidas raskustega hakkama saada,” tähendas ta.

Ka AS-i Saaremaa Laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvk peab esikoha saavutamise põhjuseks ennekõike laevakompanii inimeste head tööd ning just neile kuuluvad ka Rihvki tänusõnad. Rihvk tõdes, et omajagu suurt rolli on esikoha saavutamise juures mänginud siiski ka uute laevade tulek ja sadamate kordategemine. “Uued laevad ja efektiivsem majandamine on olnud olulised ja AS-i Saarte Liinid tuleb sealjuures samuti tänada, et on leitud nii palju riiklikul tasemel investeeringuid.

Loodame, et need investeeringud jätkuvad,” ütles Rihvk. Millal saabub liinile kolmas uus laev, Rihvk praegu veel öelda ei osanud. “See sõltub paljuski tellija ehk riigi nägemusest laevaliikluse arengutest Väinamerel, kas ja millist laevaühendust vajatakse. Meie võimalused liiklust uute laevadega veelgi parandada on väga suured,” arvas ta.

Ajalehe trükkimineku hetkeks ei õnnestunud Saarte Häälel TOP-i teise koha omaniku Baltic Workboats AS-i tegevjuhti Margus Vanaseljat tabada, kuid mulluselt 47. kohalt tänavu 3. kohale hüpanud Luksusjaht AS-i tegevjuht Lennart Alpstål tunnistas Saarte Häälele, et tal on omajagu raskegi välja tuua mingeid kindlaid saavutusi viimasest majandusaastast, mis neid edetabelis nõnda kõrgele võivad olla upitanud. Alpstål märkis, et Luksusjaht töötab ja areneb oma kindla plaani järgi – eesmärgiks on olla turul atraktiivne ja usaldusväärne ettevõte kaatrite ja jahtide tootjana.

“Suurtes raamides toetub meie areng nii investeeringutele kui ka tootearendusele, kuid vähemtähtsad ei ole igapäevane tootmine, turundus ja keskkonnanõuete järgimine,” kinnitas ta. Tema sõnul ei tohi mitte ühtegi neist alahinnata ega unarusse jätta. “Nüüd nn mõningase majandussurutise ajal oleme võtnud eesmärgiks uute mudelite arendamise ja täiendavate tootmisvõimsuste käiku andmise, et nn uue stardipaugu kõlades leiaksime ennast turul ikka esirinnas,” rääkis Alpstål.

Käesoleval aastal on Luksusjaht tema sõnul käiku lasknud või käiku andmas kaht tootmishoonet, üks ca 550 m2 ja teine ligi 2800 m2, mis on mõeldud tootearenduseks ja igapäevase tootmise laiendamiseks. Luksusjaht annab igal aastal tootmisse keskmiselt kaks uut mudelit või mudeliuuendust ning eelolevaks hooajaks on kavandatud seeriatootmisse viia 4–5 uut mudelit.

“Tootearenduse paremaks arendamiseks oleme soetanud koostöös EAS-iga lähipiirkonna suurima freespingi uute mudelite ehitamiseks. See võimaldab meil senisest paindlikumalt, operatiiv-semalt  ja ühtlasi ka odavamalt jõuda uute mudelite valmimiseni,” nentis ta.

Print Friendly, PDF & Email