Leisi hüppas omavalitsuste võimekuse tabelis 95 kohta (1)

Kohalike omavalitsuste võimekuse eile avaldatud “edetabel” ehk siis täpsemalt öeldes siseministeeriumi tellitud kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi analüüs reastab kõik Eesti omavalitsused kuue komponendi järgi.

ui Kuressaare on viimased aastad kuulunud üleriigilisse “Top 10-sse” ja on ka tänavu 9. kohal, siis kõige suurema hüppe on, võrreldes 2005. aastaga, teinud Leisi vald, tõustes koguni 95 kohta ehk siis 136. kohalt 41.-le. “Punase laterna” osas ehk omavalitsuste võimekuse tabeli viimase kümne hulgas on ka kaks Saaremaa valda – tagantpoolt kümnes on Mustjala ja seitsmes Torgu vald.

Kohaliku omavalitsuse võimekuse mõõtmisel eristatakse kuute komponenti: rahvastik ja maa, kohaliku majanduse tugevus ja mitmekesisus, elanikkonna heaolu, omavalitsuse finantsolukord, omavalitsuse organisatsiooni tugevus, pakutavate teenuste maht ja mitmekesisus. “Peab tunnistama, et sellist uudist on palju mõnusam kommenteerida kui kriitikat, aga eks see ole järjepideva ja stabiilse arengu tulemus,” arvas Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Ehkki Leisi valla pea sajakohane hüpe on toimunud alates aastast 2005, mil Mõtlep valda juhtima asus, ei kirjuta vallajuht toimunut oma kontole.

“Meil on volikogus tegusad inimesed, poliitilise kemplemise asemel aetakse seal vallaasju,” iseloomustas Leisi vallajuht volikogu tegevust. “Võib-olla on üheks teguriks aga ka kahe suure investeeringu juhtumine kahe viimase aasta peale – veeprojekt ja koolimaja, kus omafinantseeringud olid suuremad, kui tingimused ette nägid,” arutles Mõtlep, lisades, et ehk on tõusu põhjuseks ka allasutuse juhtide väljavahetamine (eriti kiidab ta Pärsama hooldekodu uut juhatajat) ja valla teenuste hajutatus – vallal on kolm raamatukogu ja üks lugemistuba, kultuuri tehakse neljas kohas (Pärsamal, Leisis, Metskülas ja Pammas).

Mõtlep kiidab ka Angla arengut ja kõiki tublisid tegijaid. Ta usub, et kui Õlletoober on kunagi suutnud valla nime üle-eestiliselt kaardile viia ning seda on teinud ka Hendrik Krumm ja Vigala Sass, siis praegu on suured lootused koolimajal, mille kõik võimalused tuleb ära kasutada. Kuressaare linnavolikogu esimees Erik Keerberg viibis eile välismaal ja kuulis Kuressaare väga tublist üheksandast kohast Saarte Häälelt. “See teeb mulle absoluutselt heameelt, järelikult oleme teinud õigeid otsuseid,” oli Keerberg rõõmus. “Lugesin Postimehest, et Pärnu asjad on läinud kehvemaks (Pärnu on kukkunud 16 kohta, esikümnest välja – toim), mulle tundub, et kriteeriumid, mida analüüsiti olid suhteliselt objektiivsed,” märkis Kuressaare volikogu esimees.

Ta lisas, et kindlasti on Kuressaarel olnud kiirema arengu ja aeglasema arengu perioode, aga kui vahel on näiteks tulnud kriitikanooli linna kõrge laenukoormuse pihta, siis ei ole kunagi vaadatud, milline on omavalitsuse võime neid laenusid tagasi maksta. “Ehk on seegi olnud üks kõrge koha põhjus,” arutas Keerberg. KOV-i võimekuse analüüsist ei pääsenud Eestis ükski 227 omavalitsusest. 2009. aasta arvestuses kuulusid esikümnesse Rae ja Viimsi vald, Tallinna ja Saue linn, Harku, Jõelähtme ja Saku vald, Tartu ja Kuressaare linn ning Ülenurme vald.

Ajavahemiku 2006–2009 indeksi järgi oli esikümme järgmine: Viimsi, Saku, Rae vald, Tallinna linn, Harku vald, Saue linn, Jõelähtme vald, Tartu ja Kuressaare linn ning Rapla vald. Ave Viks siseministeeriumi kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse osakonnast ütles Saarte Häälele, et huvi KOV-i võimekuse “edetabeli” vastu on olnud suurem kui mullu ning ka üleeilsel esitlusel oli huvilisi rohkem kui on olnud varasematel kordadel.

Print Friendly, PDF & Email