
JÄLLE POLE SIGNAALI!: Kui analoogtelevisiooni ajal võis näiteks ülilevi ajal telekast näha halva kvaliteediga pilti, siis digilevi puhul on kaks varianti: signaali olemasolul on pilt hea ja signaali puudumisel pilti lihtsalt pole.
Foto: Erika Salajõe
Tavalise katuseantenniga elamises ei piisa digitaalse telepildi vaatamiseks kaugeltki ainult antenni ja teleka vahele digiboksi muretsemist. Tihti vajavad väljavahetamist ka kaablid, antenn ja juurde tuleb osta võimendi, mis võib koos tehniku kutsumisega maksma minna kokku mitu tuhat krooni.
“Sagedaste häirete ilmnemise puhul tuleb kohe pöörduda oma teenusepakkuja (ZuumTV, Viasat, Elion) poole või selle puudumisel vaadata vastuvõtupool kriitilise pilguga üle ning võimalusel pöörduda kompetentse paigaldusfirma poole,” soovitas digitele valitsuskomisjoni esimees Jüri Pihel, lisades, et kogenud iseehitaja saab ka ise hakkama.
Saarte Hääl palus Pihelilt intervjuud pärast seda, kui toimetusse olid jõudnud inimeste nurinad selle üle, et telepildi kvaliteet on pärast digitelevisioonile üleminekut kehv ning pildi hangumist tuleb ette liigagi tihti, mistõttu pole telerivaatamine enam kuigi meeldiv ajaviide. “Suvel selgitati, et selles hangumises on süüdi kuuma ilmaga tekkiv ülilevi, kuid telepilt seisab või jukerdab ka nüüd, kui kuuma pole enam kuskil,” ei mõistnud Leeni, miks digi-TV probleeme jutti ajada ei suudeta.
Jüri Pihel rõhutas Saarte Häälega rääkides, et asjatundlikult ehitatud signaalivastuvõtusüsteemi puhul esineb digitaalsel vastuvõtul kujutise hangumist väga harva ning see ei sega teleprogrammide jälgimist. Häireid võib sel juhul esineda küll loodusnähtuste või segajate tõttu, aga ka see mõju on tema sõnul hästioptimeeritud vastuvõtusüsteemi korral minimaalne.
Seni tehtud mõõtmised näitavad Piheli kinnitusel, et Saaremaal on normatiivne digilevisignaal kättesaadav kõikjal. “Kui ilmnevad kahtlused vastupidise osas, tuleks tarbijal oma konkreetsetest kaebustest teada anda TJA aadressil info@tja.ee ,” märkis Pihel. Ka Viasati vastuvõtuga ei tohiks tema sõnul korraliku paigalduse korral Saaremaal probleeme olla. Elioni teenuse puhul tuleb iga juhtumi puhul konsulteerida teenusepakkujaga, sest siin sõltub palju kohast ja ühendusest.
Vaja on head antenni
Tehnilise järelevalve ameti andmeil võib digitelevisiooni alaste kaebuste alusel välja tuua seitse probleemi. Näiteks on valdaval osal juhtumeist kehva vastuvõtu põhjuseks korrast ära või ebapiisavad antennisüsteemid.
Vastuvõtja ja antennisüsteem moodustavad Piheli sõnul ühe tehnoloogilise terviku ning antenn ise peab olema piisavalt võimas. Lisaks peavad paigaldus, suunamine ja ühendused olema asjatundlikult tehtud.
Kindlasti ei tohiks kasutada nn Poola restantenne, vaid osta kvaliteetne ridaantenn, mis on hästi suunatav ja efektiivne. Ka toaantenniga ei ole kunagi tagatud stabiilne vastuvõtt. “Hoone ise varjestab signaali, ruumis võib esineda signaali hulgipeegeldusi ja häireallikaid. Sama kehtib ka pööningule paigaldatud antenni kohta,” selgitas Pihel.
Igasugune raadiolevi on aga tundlik loodusnähtuste mõju suhtes.
Äikesepilved võivad takistada satelliidi signaali vastuvõttu, suurte kõrgrõhkkondade ajal võib esineda maapealset digivastuvõttu oluliselt segavat ülilevi. Ettevaatlik tuleks olla ka äikese ajal, selleks ajaks tuleks tundlikud elektroonikaseadmed võrgust ja antennidest lahti ühendada.
Elektriseadmed segavad
Kuigi seda tuleb ette õige harva, võivad vastuvõttu häirida ka kohalikud häireallikad. Näiteks võib Piheli sõnul olla vastuvõtt tugevalt häiritud võimsast elektrikarjusest ümbritsetud hoonetegrupi keskel ning ka lähedal asuvad tööstusettevõtted võivad häireid põhjustada.
“Kui antennikaabel on vilets ja pistikud halvasti ühendatud, võivad ka ruumis endas asuvad elektriseadmed vastuvõttu segada, tugevatest kaugematest häirijatest rääkimata,” märkis ta. Probleeme võib tekitada seegi, et telejaamad väljastavad nüüd ka laiekraanformaadis saateid. “Juhinduda tuleks boksi- ja telerijuhenditest või paluda appi asjatundja,” soovitas Pihel.
Kui selgub, et digiboks laiekraanpilti ikka õigesti edastada ei suuda, tuleb pöörduda boksi müünud ettevõtte poole ja lasta viga kõrvaldada. Kui see ei õnnestu, on tegu siinseks vastuvõtuks kõlbmatu seadmega ja müüja peab selle eest vastutama.
Kui olete ostnud normaalse digiboksi, siis Eesti vahendaja või tootja kodulehelt peaks saama alla laadida tarkvara uuendusi, täpselt sama nagu arvutitega. Minu digiboksil on poole aastaga juba neli korda tarkvara uuenenud ja läheb järjest paremaks.
takkajärgi kõik need targad jutud. pidi ju piisama ainult boksist, mille paigaldamisega iga memmgi hakkama pidi saama. kas on tõesti nii raske tunnistada, et see sund-digi on ämber, hurraaga pealesurutud. iga natukenegi tehnikast taipav külamees sai ammu aru, et päris nii see ikka ei käi, ainult need digibokseerijad süüdistavad tervet ökosüsteemi, selleasemel, et oma viga omaks võtta. argpükslik käitumine. tahaks kuulda kas selle käru keeramise eest preemiad ka kukuvad?
Vene ajal, kui mäletate, müüdi ka igasugu jullasi, mida siis pildi parendamiseks antenni ja telku vahele topiti. Mäletan, et asi muutus tüki kehvemaks hoopis.
aga mida peab tegema mutike maal? ta ei oska seda
ei ole midagi teha, aga vana analoog oli palju muretum. mul on elioni värk. kogu aeg tuleb juhtmeid seinast välja võtta ja jälle tagasi panna. ikka peab ootama, millal pildi saab.
Pölegist mötet köikseaeg telekat vahti. Olgu teine vait koa vahest.
Ja nüüd siis ei vastuta mitte keegi!Pihel aga lubas uut taset jne
ja üks asi jäi ikka nimetamata – normatiivne pilt on tagagud alles 10m kõrgusel!