Jätkuks eelmise nädala ajakajale… Võiks vist isegi järjejuttu kirjutada ja see jutt ei lõpeks, sest ei lõpe õigustused, miks meil oleks justkui moraalne õigus teiste peale tige olla.
Tegelikult mulle see eelmise nädala vihaste inimeste jutu kommentaariumivestlus meeldis. Jäi meelde paar mõttekildu, millest täna tahan kirjutada. Väidetavalt olla Soomes parem ja turvalisem ja rohkem riiklikult aidatud elu inimestel ja sestap olevat nad ka sõbralikumad. Aga soomlane ei ole tegelikult sõbralikum ega lahkem ligimese suhtes, soomlane oskab vaid paremini käituda. Oma sisimas on ta vaat et hullemgi õeluseuss kui see netikommentaarides plärtsuv eestlane.
Tegelikult on nii, et nendes nn vanades demokraatiamaades on täpselt samuti nagu Eestis vaeseid ja rikkaid ja keskmikke. Samuti nagu on edukaid ja luusereid. Need erinevad kategooriad ei sõltu rahvusest ega riigikorrast. Erinevus on kommetes, käitumises, mõtteviisis. Seega häda ja viletsust on kõikjal. Ja vaeseid on kõikjal maailmas ja oma viha elatakse välja tõesti erinevatel viisidel.
Kuid see ei peaks olema eestlase lohutus, et teised on ka tigedad. Mis see meile korda läheb, millised teised on? Miks meie ei võiks võtta suhtumist, et olla väärikad ja proovida olla teiste vastu lugupidavamad? Mis meid tegelikult takistab? Keskmine soomlane on samasugune õelusekott kui eestlane, aga ei ela end välja avalikult, vaid hoopis läheb ja kaebab naabri peale linnavalitsuses või politseis ning saab oma rahulduse sellisest seljatagant ässitamisest.
Kas selline käitumine on siis parem kui netikommentaaris ilkumine? Nii et selle tigetsemise põhjus ei peitu tegelikult meie elukvaliteedis, vaid lihtsalt kasvatuses. Väärikuse ja viisakuse, tolerantsuse ja lugupidamise kasvatuses. Ja tegelikult mida paremad me püüame olla, seda rohkem headust me ligi tõmbame. Tigedus toodab tigedust ja see on suletud ring. Ei maksa end petta argumentidega, et me oleme tigedad oma viletsa elu pärast. Ei, meie elu on palju parem kui nii mõnelgi rahvusel nn vanades demokraatiates. Oleme vaid unustanud, et mujal tundub elu alati parem kui oma kodus. Ja meie õnn on ikka vaid meie endi kätes.
Teatavasti on just meie “vilets elu” see, mis paljusid tigedalt kommenteerima panevad. Eelmisel nädalal jälgisin üht selleteemalist vaidlust Postimehes, kus täpselt samuti kommenteerijad õigustasid oma tigedust sellega, et vaata kui hea elu on Lääne-Euroopas ja vaata kui halb meil. Ja et kõiges on süüdi riik, kes pole suutnud meile piisavalt head elu tagada. Seepeale küsis üks kommentaator neilt riigikirujatelt: “Aga miks Eesti riik peab olema 20 aastaga rikkaks saanud ja sina ei pea?”. Minu arvates täpselt naelapea pihta :)
Ei nõustu kuidagi Jõhvika tehtud üldistusega selle Postimehe kommentaariumis oleva asja näite kohta.
Postimehe kommentaarium on täpselt samasugune kommentaatorit audentimata anonüümnne kommentaarium nagu paljud teised eestis levinud tuututajate ja lausepoolitajate tatipritsimise kohad.
Üks kommentaator küsib riigikirjujailt … aga võibolla küsib ühelt riigikirujalt, kes kirub mitu korda?
Toon ühe teise näite:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/kohalikud/article.php?id=32023939
21. kommentaari all on link “Vaata sama kasutaja kommentaare”
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/kohalikud/article.php?id=32023939&com=1&s=1&u=184444947
Vat see on ilus näide peessekukkunud “mainekujunduset”, kus traagelniidid kaugele ära paistavad.
Jäädes aga selles eestlasliku riigikirumise juurde, siis ei erine me soomlastest mingilgi määral.
Näiteks Saaremaaga seotud teema kommentaarid:
http://keskustelu.kauppalehti.fi/5/i/keskustelu/thread.jspa?threadID=151608
Kommentaaride sisu on täpselt sama, mis sama asja juhtumisel eestis. Ja need kommentaarid on tehtud inimeste poolt, kes Newsweeki edetabeli põhjal elavad maailma parima heoluga riigis!!!
Seega mina ei leia, et eestlased oleks kuidagi hullemad või paremad, kui teised rahvad, lihtsalt “Anonüümsus annab aukoha kisakõridele.” ja meie kommentaariumid on kahjuks sellised ajast ja arust, kus kommentaator saab ennast nimetatad kui “Jõhvikale”, “to Volli” või “Aga miks nad siis” ehk minu sõnasuses:
Ühelgi lollil pole keelatud Nimi:* lahtrisse kirjutada Volli! :)
Aga kuna kommentaarium on audenditav, mitte tuututajate ja lausepoollitajate paradiis, siis sõnavara on natuke viisakam.
Olge siis kõik terved ja vaimult tugevad ning mingem … :)
Vahet pole, mitmelt küsiti, tähtis on asja sisu. Miks inimene ootab riigilt, et talle hea elu loodaks ja ise endale seda head elu ei loo? Selles oli Jõhvika kommentaari mõte.
Lugedes 12:20 kommentaari sain kõhutäie naerda ja samas lõppesid ka “viisakad” eestikeelsed sõnad kommentaari kirjutamiseks:
Quod Erat Demonstrandum!
;)
Kuhu me nüüd siis välja jõudsime, et Eestlane on Eestlasele Soomlane, või mis ;)
Kuna aga Volli kommentaaridest otsitakse alati ilkumist, siis ilmneb, et Hiidlane ei ole õige Eestlane – Hiiu Nädalalehe tehniliselt sama ülesehitusega kommentaariumist ei leidnud mina küll ühtegi solvavat kommentaari.
Põhjus võib olla ka lihtsalt selles, et peale “koos perega ratastooli peksmist” olen üsna paksu nahaga.