
HIRMUÄRATAV NIMEKIRI: Pial on käes pikk nimekiri, mis on juba hoolikalt läbi töötatud – kollasega on märgitud need asjad, mis juba soetatud, punased vajavad veel ostmist. Pia lapsed lähevad SÜG-i, kuid taolised soovituslikud nimekirjad on koostatud kõigis koolides. Igatahes on see nimekiri hirmuäratavalt pikk ja ilmselt on vaja üsna paksu rahakotti, et kõik vajalik muretsetud saaks.
Foto: Egon Ligi
Kolme päeva pärast algab taas kaunis kooliaeg. Kaunis küll, aga päris kallis ka nende perede jaoks, kelle võsukesed alles I klassi lähevad. Saarte Hääl käis eile kaksikute ema Pia Käeseliga koos Saaremaa kaubamajas vajalikke koolitarbeid ostmas.
“On nii küll, et juba pikemat aega on iseenese jaoks igasugune šoppamine täiesti välistatud,” naerab noor ema ja viitab oma seljas olevale valgele kampsunile. “See peab käima veel pikka aega.” Osturetke alustame koolitarvete osakonnast, abiks müüja Signe Kurgpõld. “Ma olen siin mitu põlvkonda üles kasvatanud,” vihjab ta oma pikale staažile (32 aastat) kaubamajas.
Müüja ütleb, et muutunud ei ole midagi, ainult et koolitarvetega kauplejaid on juurde tulnud ja teiseks on paljud õpetajad võtnud enese hooleks kõik oma õpilastele vajalik ise valmis osta. Kena küll, aga seda saavad teha vaid väikeste maakoolide õpetajad, kus klassi tuleb 2–3 last. Linna koolides on lugu teine. Tõsi, Piagi on õpetaja kätte andnud teatud rahasumma vihikute, värviliste paberite ja joonistuspaberite jaoks. Kõik ülejäänu tuleb aga emal endal muretseda.
Kaubavalik on Saaremaa kaubamajas piisavalt suur, nii et Pia ajab näpuga järge, mida õpetaja on soovitanud. Need asjad, muide, ei ole mitte sugugi kõige odavamad. Kui kõik pliiatsid, kustukummid, päevikud, kaaned-kaustad, värvid jms ostetud, lööme summa kokku – täpselt 812 krooni.
Aga see pole veel kõik. Koolikotid, sellised, mis lapse rühti ei riku, mis on kerged, ei määrdu ning peavad ka igapäevasele tarvitamisele vastu, maksavad 769–900 krooni. Saaremaa ühisgümnaasiumi koolivorm (sinine fliis ja pluus), mille Pia on eelnevalt tellinud ja nüüd kätte saab, maksab 539 krooni.
Vahetusjalatsid 300 krooni, spordijalanõud 469 krooni, spordidress 285 krooni, tume pidulik seelik 279 krooni, valge pidulik pluus 299 krooni.
Kokku teeb see kena summa – 3783 krooni. Kuna Pial on kooli minemas kaksikud, siis on temal vaja kõike kaks osta, seega tuleb kokku 7566 krooni. Pole siis ime, et Pial enese tarbeks šoppamistel on esialgu kriips peal. Ja ta on tänulik Kaarma vallavalitsusele, kes kooliminevatele lastele 2000 krooni ranitsatoetust andis.
Vajalik on eeltöö
See pole aga veel kõik. Pia arutab, et puudu on veel lühike spordidress, mõlemale tüdrukule on vaja osta uued joped… Ent tema sõnul tasub natuke ka eeltööd teha ja asja uurida. Paljud poed (Maxima, Selver, Rimi) on koolikaupade hindu kõvasti alla lasknud. “Sain tüdrukutele Maximast spordidressid vaid 150 krooni eest, allahindlus 40%,” märgib Pia.
Kaubamaja ees kurdab Agnes, kes on ühe väikese koolimineva Triinu ristiema ja vanatädi: “Meil on selle ühe pisikese lapse kooli saatmisega terve pere juba tükk aega ametis. Kõik me “tantsime” ümber tema… Kui ma seda nimekirja nägin, mis kõik vajalik on, ehmatasin ära. Kõike pole saada ka. Ja lõpuks, kus see laps kõik need asjad ära mahutab. Siis on nii, et kott, kus sa lapse viid! No meie ajal oli see kooli minemine ikka lihtsam.”
Mis oli Pia kaksikutel Sandral ja Vivianil kooliküpsuse märgiks.
Mina saadan sel aastal 5-ndasse klassi oma poja ja minule valmistab tösist peavalu hoopis asjaolu, et temaealisele suurt ja pikka kasvu poisile ei leidu kaubanduses riideid- kaubamaja lasteosakonnas on riideid väiksematele lastele, meesteosakonna omad aga juba liiga suured. Olen kamminud kõik linna kauplused läbi, kuid pole leidnud sobiva suurusega teksapükse-need on kõik ümbermöödult liiga kitsad, tuulepluusid on jällegi kas väiksematele lastele või siis juba meeste numbrid, mis aga liialt suured ja spordipoodides väga kallid (ei leidnud mitte ainsatki alla 1000 eeku maksvat korralikku tuulepluusi), kallid on ka dressipluusid. Käin sageli ka kasutatud riiete poodides, sealgi on valik väiksemaks jäänud, eriti mis puutub suuremate poiste pükstesse.Olen täiesti nõutu- ainus kaubaartikkel, mida on saada igas suuruses, on dressipüksid, kuid nendega ju koolipingis ei istu?
Seda nimetatakse orjanduslikuks korraks kus sa “teenid” vaid niipalju,et maksta ära üürirahad,osta süüa ja koguda raha riiete ostmiseks,maksta elulõpuni laenusid jpms.
Nii,et ori osta oma orjadest lastele koolitarbed ja orja edasi pankasid.
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/08/kuis-taastada-eesti-kula-ehk-mida.html
Ma ostsi oma poisile öiges suuruses ja odavad ressid Tahulast,na viledad olid aga koolipinki nühkida käivad küll,igapäev tööl ja ikka ei jagu.Meil anti oma vallast tervelt tuhat krooni ja sellega saab poisi kenasti koolitatud.Köik ei pea ikka niiuhke ka olema.Õeldi veel,et köik vallad ep annagi ja et meil rikas vald uus vallavanem söita Saaremaal köigse uhkema maastikuautuga ringi ja puha, ise pole uut näind ja tegelt pole ka vana aga valimas käisin ta poolt küll.Tasuta pidi kooli ka saama,niiet pole see lapse koolipanek niihull ühti,neid virisejaid ainult köik kohad täis.
on ikka kena kyll, et sealt eestist ära sai tuldud. Kui lugeda artiklit siis on ikka kohutav kyll. Ise ostsin tytrele 2 kl. uue ranitsa Hello Kitty ,maksis 20 euri. Koolitarbeid muud ei midagi. Ka botased ja veel nipet-näpet. Soomes olid 3 nädalat(kool algas siis) köikjal allahindlused -70%. Öpikud ja pliiatsid köik tasuta koolis.See on kyll siin hea.Heaoluriik on. Saadan röömuga lapsed siin kooli!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Paraku elame me ühiskonnas, kus maksude maksmisest ega tarbimisest ei pääse. Eks soe suvigi hakkab ju otsa saama, mina ei tea, millega sina oma keha katad, kas niinest vöö ja kotiriidest tuunikaga, kuid normaalne inimene tahaks ika kanda midagi toekamat, et karmi talve üle elada. Kauplused võiksid siiski rohkem arvestada, et ka lapsed on erinevat kasvu, see probleem, et kuigi kaupa tundub esmapilgul rohkesti, pole sealt rohkusest mõnel midagi võimalik osta,kas siis soolase hinna töttu või ei sobi suurus,on ju paljudel, kahju tõesti!
on üldse kummalised hinnad, seal küll pidevalt reklaamitakse mingisuguseid koolialguse allahindlusi, kuid kui esialgne hind näiteks õhukesel tuulepluusil on 2000 krooni ja siis on see allahinnatud 1500-le, siis võtab ikka nõutuks küll…. kas tõesti ei leidu eesti palkadele sobivat spordiriete tootjat, ma arvan, et pole otsitudki, lihtsam on pakkuda ikka neid vanu “häid” brände, mis on tänapäeval küll made in vietnam, indoneesia, hiina vms.
Oli ikka suureks abiks ka see 450.- mis ära võeti ja kui kooli läheb kaks ja rohkem lapsi… Meil on ju kooliharidus tasuta! Aga koolis ka veel pidevalt raha küsimised.
Elu on üldse kallis – lõpeb surmaga. halisege ja ärge tehke tööd – siis ei tule ka armastust.
Parandan Maul halten und weiter dienen’i kommentaari viimase rea:
– siis sureb ka armastus.
Ei ole küll enam väikesi lapsi, tütar teenib ise ja poeg on äärmiselt vähenõudlik .Nii et riiete ostmise teemat pole aga
eelmine kommentaar viitab sellele nagu teeksid inimesed vähe tööd.Millegipärast lähevad kõik kellel vähegi võimalik välismaale tööle ju siis paljud siinse sissetulekuga ära ei ela.Tehakse küll tööd aga sissetulek äraelamist ei võimalda või kui võimaldab, siis on selline, et suremiseks palju ja elamiseks vähe.
elasin, töötasin ka soomes, raha oli küll, aga kodu seal ei ole ja seda seal ei teki ka. tulime tagasi, hakkasime siin uuesti pihta ja saame hakkama, ikkagi omade keskel. lapsed saavad siin ka koolitatud, ei ole asi nii hull.
Mina siin püüdsin selgitada asjaolu, et meil on äärmiselt keeruline leida suuremat kasvu lapsele poest vaba-aja ja kooliskäimise riideid, eelkõige just pükse, mis on kõik kitsad, palun, kaubandustöötajad kui te minu kommentaari loete, tellige lastele avarama lõikega riideid, kõik lapsed ei ole ju üliköhnad!
Milleks iga aasta enne kooli kirjutada selline artikkel? Teada on kõigil vanematel,et laps läheb kooli ja selleks on igal aastal kulutusi vaja teha ja igaüks vaatab ise kui palju ta kulutab ( kas ostab 600 või 1600 kroonise ranitsa).Ikka peab hädaldama ja halama.Ajaleht võiks vabalt paar lehekülge tühjaks jätta,poleks vaja selliseid väljaimetud lookesi treida.
Ära sa räägi! Oled vist ise keegi, kellel kooliminevaid lapsi pole, sest sa ei taha kuulda midagi neist probleemisest, mis on lastevanemate enne kooli! Loomulikult tuleb neist rääkida ja tahaks ka kuulata mõne asjatundja vastust siin kõlanud küsimustele nagu näiteks miks ei ole poodidest võimalik osta rideid suuremat kasvu poistele- tüdrukutele.
Minul läheb kolm last kooli ja päris suure põntsu paneb see ikka rahakotile küll. Ja loll jutt et varem saad asjad ostetud-või vähemalt mitte kooliriided.Ostan pool aastat ennem ära vä-selleks ajaks kui neid vaja on need ammu väikesed.Suvise raha eest mis tuleb tahaks ju lastele lubada midagi muud ka kui kooliriideid!!!!
Kummaline on sellist artiklit lugeda. Ega kooliaasta algus ei saabu ju ootamatult, see on kõigile teada ning pole ka enam aeg, kui koolikaupa saada pole. Koolikaupa saab osta ka suvekuudel , ei pea asuma 31.augustil asju korjama. Miks tekitame endale asjatut pinget-inimlikkusest ilmselt, kuid asjatult. Eraldi teema on kooliks vajalikud riided-jalatsid. kasvaval lapsel on suvi parim aeg kasvuks ja raske on sügiseks seda ette näha. Kaupmehed võikisid lähtudes oma kogemusest ettenägelikumad olla.
Ilusat kooliaasta algust kõigile ja ikka rõõmsat meelt.
Point ongi ju selles, et meil ei pakuta ERINEVATES suurustes lasteriideid ja jalanõusid piisavalt! Ostaks küll, aga ei müüda- kaubamaja lasteosakonnas lõppevad riided pikkusele 164, enamikus spordiriiete poodides sama lugu, mõnedele riietele on küll kirjutatud lapse pikkuseks 164-174, kuid need ei vasta laste tegelikule suurusele, on tihtipeale liiga kitsad ja napid. Mina ei taha tegelikult üldse viriseda, tunnen röömu, et lapsed kasvavad ja kosuvad, samas ei saa aga kaubanduse sellisest suhtumisest aru!
Lapsele tuleb ikka jalanõusid ja riideid osta. Ja sporti ei tehta ainult koolis. Ei mõista, miks nüüd järsku kool siin nii suur süüdlane on. Raamatuid ja ka ajalehti loevad isegi täiskasvanud (norm. juhtudel). Ei saa sellest virinast aru. Elu eesmärk ongi laste kasvatamine ja eesmärgi nimel tuleb pingutada. Või on mõnel inimesel muud eesmärgid.