
KES TAPPIS?: Seda, kelle süü läbi suri muuhulgas pildil olev vähk, on uuritud juba kaks aastat.
Foto: Arhiiv
2008. aasta varasügisel aset leidnud juhtumi, kui Virtsu sadamas konfiskeeriti suur kogus illegaalselt püütud vähke, uurimine kestab ikka veel. Samamoodi pole uurijail mingeid tulemusi ses osas, mis puudutab Leisi vallas napp kaks nädalat enne Virtsu juhtumit avastatud tiiki, kus oli 10 000 seadusevastaselt püütud vähki.
Mõlema juhtumiga seotud tegelased jalutavad Leisi vahel vabalt ringi ning kohalikud elanikud ei mõista, miks pole uurimine kuhugi jõudnud. Samas on liikvel sahinad, et illegaalne vähipüük on Leisi kandis taas hoo sisse saanud.
Kaks aastat uurimist
“Vähiaugus, millel veepinda 125 ruutmeetri ligi, loendati esimestel päevadel umbes 3000 vähki, kuid pärast vee ärapumpamist leiti neid augu põhjast veelgi ning eile lõppenud loendamise tulemusel saadi august kätte kokku 8514 elusat ja 1012 surnud vähki,” kirjutas Oma Saar augustis 2008. Toona oli juttu ka sellest, et sellise koguse eest saaks kurikaeltele määrata üüratu rahatrahvi, mis ulatuks pooleteise miljoni kroonini.
Nädal hiljem tabati Virtsu sadamas keskkonnainspektsiooni ja politsei koostöös kodanik, kelle autos oli hulgaliselt vähke ja kes üritas arvatavasti vähikoorma vähendamiseks neid üle kai serva vette loopida. Toona algatati menetlus ning sellise kuriteo eest on väidetavalt võimalik saada kuni kolm aastat vangistust.
Selgust kummaski loos siiski saabunud ei ole. Riigiprokuratuurist öeldi Saarte Häälele, et asjade uurimine kestab. “Saaremaa prokuröri sõnul menetlus kestab ning tänase seisuga midagi avaldamiseks lisada ei ole,” lausus riigiprokuratuuri nõunik Carola Merzin üleeile. Eile lisas ta veel nii palju, et nimetatud kahte juhtumit uuritakse eraldi ning ühe osas on lähiajal oodata siiski lahendit.
Saarte Hääle küsimuse peale, et kas kaks aastat pole ehk menetlemise jaoks üsna pikk aeg, vastas Merzin, et kohtueelse menetluse kestus ei ole seadusega piiratud, vaid sõltub konkreetsetest asjaoludest ja keerukusest. Siiski märkis üks Saarte Häälega konsulteerinud kohtueelse menetlemisega kursis olev spetsialist, et kaks aastat on taolise juhtumi uurimiseks siiski kahtlaselt pikk aeg.
Samas on Saarte Häälele ka osutatud, et ebaseadusliku kalapüügi ja jahiulukite küttimise osas on ka varem olnud pikaajalisi uurimisi, mis on lõppenud üsnagi üllatavate tulemustega. Viimati seisis kohtu ees näiteks Lõuna ja Ida politseiprefekti ametit pidanud Aivar Otsalt, kes sai süüdi mõistetud muuhulgas ka selles, et aitas kaasa jahiuluki ebaseadusliku küttimise ja kalapüügi korraldamisel ja teostamisel.
Leisi alevikus Saarte Häälega vestelnud inimesed olid samuti hämmastunud, et vaatamata sellele, et on teada, mis tookord toimus ja kes toimetasid, ei ole kedagi otseselt süüdi mõistetud. “Nii tekibki neil karistamatuse tunne,” märkis üks oma nime mitte avaldada soovinud Leisi inimene. Ta lisas, et pikka aega polnud Leisis toona asjaga seotud inimesi näha, kuid nüüd paistab, et vanad sõbrad on taas kokku saanud ja veedavad koos aega.
Kahtlane tegevus
Olgugi et vähipüügi hooaeg algab alles esmaspäeval, on Saaremaa suuremate ja vähirikkamate jõgede kallastel juba märke ulatuslikust inimtegevusest. Sel suvel siinsetel jõgedel vähiseiret teinud bioloog Mati Kivistik ütles Saarte Häälele, et tema hinnangul on midagi toimumas. Näiteks on ta ise näinud, et jõgede ääres on kahtlaselt palju äratambitud pinnast, ja talle on laekunud ka infot, et kohalikud on leidnud sumpasid, kuid need hoolsalt vette tühjendanud, korrakaitsjaid mitte teavitades.
Kivistik lisas, et kindlasti pole tegemist mingisuguse sportliku kalapüügiga ja märkis, et kui lisada sinna juurde veel muu erinevatest allikatest saadud info, siis võib arvata küll, et vähipüük on taas käima läinud.
Saarte Hääl käis vaatamas ka Leisi külje all asuvat tiiki, kust eelmine kord ligi 10 000 vähki leiti, ning ka selle keset karjamaad oleva tiigi juures võis näha ohtralt autode ja inimeste jälgi. Kohalike sõnul ei peaks kellelgi sinna muidu asja olema, sest ujuda selles tiigis ei kõlba.
Küsimus, kas ikka tegeletakse selle juhtumi uurimisega….? Kui see juhtum oleks võetud korralikult käsile, oleks Leisi ja see sadamas toimunud juhtum ammu lõpetatud ja asjaosalised oma karistuse kätte saanud. Fakt on see, et sadamas ja Leisis toimunu taga on ühed ja samad isikud, mida siis siin veel eraldi uurida??
Selline asjade mitte uurimine ja mitte lahendamine (ja kui asjaosalised ei saa oma teenitud karistust) ainult soodustab pättide tegevust!!! Tahaks lugeda nüüd selle artikli peale meie Politsei uurijate kommentaari, KUI kaugel nad oma uurimisega on’s kah?
müüa ja osta,ainult aega,tervist ei saa.
Lahendus oleks imelihtne – prokurör ja uurija lahti lasta. Küll üks saame tööle inimesed, kes seda sisuliselt teha tahavad. Aga mis nii viga logeleda ja kopsakat palka tasku panna. Ei ole korda ega vastutust riigiaparadis.
Asi ei ole ühene. Esmased menetlustoimingud teeb Keskkonnainspektsioon
Edasi, kui on krim asi, läheb menetlemiseks politseile. Keskkonnaalased kuriteod ei ole politsei meelisteema. Mõistetav. Keskkonnainspektsioon raporteerib keskkonaalaste rikkumiste vähenemisest. Kas see ikka on nii?
Just viimase kahe aasta jooksul on keskkonnajärelevalve teinud vähikäigu
Juhus. Või sihipärane tegevus
Inspekror Vippi kirstunaelaks see juhtum vist oligi. Peale tema lahkumist ei uuri juhtumit keegi, ju ta astus kellelegi tästsale valusasti varba peale.
Aastaid on sama äriga tegelenud Võhma nii öelda “vipid”,kõik teavad,kuid pollad ei kuule,insp.ei taha teada.
see asju ju maamu teada et saaremaa politsei venib oma asjadega!!!
No siin sama lugu nagu Kihelkonnal, kus politsei peatas hulga tunnistajate juuresolekul purjus juhiga auto, aga nüüd kriminaalmenetlus lõpetati, kuna ei suudetud inimest tuvastada. Tundub et oluline on kes kellega käib. Minule aga jääb mulje, et meie politsei on ostetav ja müüdav.
KI tegelastel on võib olla mugavam päevasel ajal autoga sõita ja mööda asutuste kontoreid kolada ning bürokraatiavigade pärast trahve kasseerida kui öösel metsas ja jõgede ääres kolada. Uni ja külm ja niiske ja fuihh.
Nii mitmedki uurimised on imelikel põhjustel lõpetatud. kes huvitav prokuratuuri ja uurijate tööd kontrollib? Näiteks ühe juhtumi puhul keksis üks asjaga seotud inimene, et vaevalt see uurija, kellega ta koos vaba aega veedab, tema mainet kahjustava otsuse teeb…üllatus…üllatus…ka see juhtum lõpetati. Võimalik, et õiglaselt aga kahtlaselt enesekindel lõpetamise suhtes oli see tüüp küll. Kuhu siis peaks küll pöörduma?
Kell 20:46 kommenteerijale. Sellise juhtumi puhul pöördud prokuratuuri ja annad oma kahtlustest teada- neil on selleks lausa eriprokurörid olemas. Ega enne midagi ei muutu, kui julgetakse sigadustest teatada.