KOHTUMISPAIK MUHU: Ameeriklase Brian Melvini (vasakul) ja muhulase Villu Veski emotsionaalne esinemine võlus publikut.
Foto: Avo Malm
Loovust ja ettevõtlust ühendava loomemajandusportaali www.looveesti.ee (Loov Eesti) andmeil elavneb kohalik majandus paljuski festivalide ja teiste kultuurisündmustega. Loov Eesti tegevjuhi Eva Leemeti sõnul on festival Juu Jääb 14 aastaga kujunenud kohaliku kultuurisuve tunnusmärgiks.
“Nii pika traditsioonini ja populaarsuseni on festivali viinud Villu Veski soov ja entusiasm pakkuda inimestele kultuurielamust. Mitte vähem tähtis pole korraldajate soov väärtustada keskkonda – Muhu
saart. Juu Jääb on saavutanud aastate jooksul suurepärase koostöö saare kogukonnaga.
Saarel tegutsevad paljud käsitöölised ja kohalikud ettevõtjad, teenindades festivali külalisi, pakkudes neile oma tooteid ja teenuseid, muutmaks seeläbi ka Muhu saart tuntumaks, et see oleks magnetiks südasuvisel Eestimaal,” hindas Eva Leemet festivali korraldajate südikust.
Saarte Häälele saadetud kirjas toonitab Loov Eesti tegevjuht, et majanduslik kasu ja tuntus turismikohana on peamised näitajad, millest võidab kogu saar. “Üks loomemajanduse põhiline eesmärk ongi piirkondade atraktiivsuse suurendamine ning seda on Juu Jääb suurepäraselt teinud.
Tänu festivalile on korda saanud ja kasutuse leidnud nii mõnigi unustatud paik ja tänu festivalile on alguse saanud nii mõnigi toitlustus-, kaubandus- või loomeettevõte, kes on oma kliendid leidnud festivali kaudu,” märkis Leemet.
Edasi loe värskest Saarte Häälest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kardan, et Arengufond on hea idee, kuid selle edukas tsetous rajaneb f5igustamatult optimistlikel oletustel ja eeldustel.Avaliku sektori organisatsioon ei saa olla nii paindlik ja vf5tta riske, mida riskikapitalistid saavad vf5tta. dchelt poolt poliitiline surve kindlate tulemuste saavutamiseks, teiselt poolt oma nahaga vastutamine ve4hegi riskantsemate ettevf5tmiste puhul need on alles potentsiaalsete probleemide algus. Eraldi huvitav kfcsimus on otsustajate ajendid kas vastutus vf5i sellest isoleeritus, mf5lemal on omad negatiivsed tagaje4rjed, mf5lemad on erasektoris ve4listatavad.Vaatasin ka ettekande e4ra. Klustrite kunstlik tekitamine vf5ib ju kfcll praegu populaarne olla, kuid see pole ennast f5igustanud nagu pole fclefcldine vf5itjate valimine riigi poolt. (Desrochers, P. and Sautet, F. (2004) Cluster-Based Economic Strategy, Facilitation Policy and the Market Process. The Review of Austrian Economics, 17:2/3, 233–245.) Eestis on klustreid tekkinud ja tekib ka tulevikus ilma riigipoolse sekkumiseta. Riik ei peaks tegelema ebaolulisega ja klustrite kunstlik arendamine seda kindlasti on.Ma ve4idan, et Eesti suurim probleem pole niivf5rd riskikapitali puudumine kuivf5rd inimeste ja kompetentsi leidmine, kes suudaksid ve4ikeettevf5tte fcleviia suurettevf5tteks koos kf5igi selleks vajalike fcmberkorraldustega.