2009. aasta novembris saabusid Saaremaale MTÜ Linnalabor uurijad-laborandid Kadri ja Teele koos Tallinna ülikooli tudengitest koosneva abimeeskonnaga, kuhu kuulusid linnakorraldust tudeerivad Liis ja Ulrika.
Põhjuseks Kuressaare linnavalitsuse algatatud üldplaneering, mille eesmärk on linna ja Kaarma valla tervikliku ruumilise arengu koostamine.
Viimaste aastate intensiivne majandusareng ja sellega kaasnev arendussurve on kohaliku identiteedi ja elanike väärtused planeerimises tagaplaanile jätnud, mistõttu valla ja linna ruumipilt ei vasta enam kohalike elanike nägemusele nende endi kodukohast.
Nende baastõdede taaselustamiseks sai Linnalabor ülesandeks uurida välja Kuressaare ja Kaarma elanike arvamus oma praegusest elukeskkonnast ja sealsetest säilitamist väärivatest paikadest ning seeläbi kohaliku identiteedi (taas)määratlemine ja kehtestamine.
Mitmekesine linnaruum
Eesti planeerimispraktikas on kodanike arvamuse ja soovide sisuline kaasamine planeerimisprotsessi kahjuks veel harv ja vähepraktiseeritud nähtus. Kuressaare linna ja Kaarma valla üldplaneeringu eeluuringu eesmärgiks oli ka selle asjaolu arvestamine ning kodanike sõnaõiguse suurendamine.
Elanike intervjueerimisest ja küsitluse läbiviimisest tuli selgelt esile, et oma elukeskkonna puhul väärtustavad kuressaarlased ajalooliselt välja kujunenud, ühtselt planeeritud ning mitmekesiseid võimalusi pakkuvat linnaruumi. Seega tuleb ruumilisel planeerimisel enam tähelepanu pöörata linna (ja lähialade) terviklikule ja suunatud arendamisele, mitte lähtuda kitsa huvirühma soovidest. Linnaelanike jaoks on oluline Kuressaare aedlinnalik ja jalakäijasõbralik ilme, mida ohustavad kompaktsuse ja rohelisuse kadumine ja kesklinna väljasuremine.
Kuressaare linna kuvandi väljaselgitamiseks paluti inimestel iseloomustada Kuressaare linna märksõnadega, millest positiivsed olid seotud linna inimmõõtmelisuse, kompaktsuse, tervislikkuse, arengule suunatuse ja hubasusega. Negatiivsete märksõnadena mainiti peamiselt autokesksust, suvist ülerahvastatust, linna liigset turistidele suunatust, uusehitistega täidetud vanalinna ning kehvas seisukorras tänavaid.
Külade elanikud peavad oluliseks looduslähedast eluviisi, kuid kõigi jaoks on siiski oluline ka linnalähedus, sealsed teenused jm igapäevased võimalused. Arendussurvega linnalähedastesse küladesse (eeskätt Muratsi, Nasva, Kudjape, Upa) ei soovita linnalist tiheasustust uuselamute näol, samas kui tagamaa külad (eeskätt Pähkla ja Laadjala) just nimelt ootavad uusi elanikke, kes panustaksid aktiivsesse küla- ja seltsitegevusse.
Kaarma valla küladele iseloomulikumad märksõnad olid loodus, turvaline elukeskkond, merega seotud tegevused ja Kuressaare lähedus. Probleemidena mainiti sageli hõredat bussiühendust linnaga ning ühise kooskäimise koha puudumist.
Kokkuvõtvalt võib väita, et Kuressaare linna ja Kaarma valla elanikud soovivad stabiilset elukeskkonda, mis tagaks nende turvalisuse ja heaolu.
Sellise elukeskkonna loomiseks tuleb aga arvestada Kuressaare linna ja Kaarma valda ühendavaid teenuseid ja rajatisi (kergliiklusteed, rohevõrgustik, kaubandus ja teenindus) ning neid ühtse tervikpildina käsitleda ja planeerida. Seetõttu on igati mõistlik koostada Kuressaarele ja Kaarma vallale ühine, teineteise tugevusi rõhutav ja puudujääke vältiv planeering.
Uurimisraportiga on võimalik tutvuda Linnalabori kodulehel www.linnalabor.ee ja planeeringuprotsessi on võimalik jälgida ning selles osaleda kodukoha blogi kaudu: kodukoht.kuressaare.ee .
Täname veel kord kõiki uuringu osapooli, eriti intervjuudes ja küsimustikes osalenuid ning julgustame seda võimalust mitte kasutanud elanikke oma ideid julgemini välja käima. Igaüks saab oma kodupaiga arenguid määrata, seda nii oma arvamust avaldades kui tegusid ellu viies.
Liis Laine
Tallinna ülikool
Kadri Vaher, Teele Pehk
Linnalabor
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Omnia dicta fortiora si dicta Latina – kõik kõlab muljetavaldavamalt, kui seda öelda ladina keeles:)
Siinkohal on paslik meenutada ka mitu sajandit vana ladinakeelset loosungit Kuressaare elu korraldamise kohta:
SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX,
mis ei tähenda mitte “Heade tuulte pöörises” nagu asi tavaliselt Kuressaares välja kukub :)
Vollil puhub kupliall ilmselt roiskunud kõhutuul, ei miskit muud!
Et ka kõhutuule-vallid asjast aru saaksid, siis “SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO
MDCLXX” on kiri Kuressaare Raekoja ukse kohal, mis kirjeldab linnarae tegevust ja selle tõlge on “ALATI TÄIDAB TA OMA KOHUST INIMESTE KASUKS, SELLEKS KODANIKKONNALT NÕU KÜSIDES. AASTAL 1670 .” ja “Heade tuulte pöörises” on Kuressaare Linna praegune slogan.
Mida sa edev Volli sellega tõestada tahad? Sa püüad pidevalt tõestada seda, mida juba niigi aastatuhandeid teatakse ja ainult ikka selleks, et siin oma nõmedate kommidega eputada saaksite.
Kõhutuule-valli, ma ei taha midagi tõestada.
Näitasin lihtsalt seda, et linnalabori planeerimisuuring jõudis samadele seisukohtadele, mis aastal 1670 on kivisse raiutud, ehk:
“Eesti planeerimispraktikas on kodanike arvamuse ja soovide sisuline kaasamine planeerimisprotsessi kahjuks veel harv ja vähepraktiseeritud nähtus…”
aga sajandeid tagasi samas “ruumis” oli asi just teistpidi formuleeritud, hetkel aga toimub asi “tuultepöörises”.
Kui Volli ongi eputis, siis Kõhutuule-valli julgeb sõna võtta ainult peale Vollit.
Rohkem kodanikujulgust sulle, Kõhutuule-valli ja vähem kõhutuule väljutamist arvutiklaviatuuri kaudu!
Igast sinu sõnast õhkub õelust ja edevust, seltsimees Volli! Aga tundub, et oled ennast üsnagi mugavalt uude Eesti ühiskonda sisse libistanud. Ei häbene ka teiesugused üleöö meelt muuta, ega oma te mingeid aateid, peaasi, et kuskilt raha tuleks, soe istumine tagumikuall oleks ja saaks jätkuvalt lolli jutte mommida.
Volli on lihtsalt lammas!
Valli ja Para vaimset taset näitavad nende “sisukad”, “mittenõmedad” ja asjassepuutuvad kommentaarid: “Vollil puhub kupliall ilmselt roiskunud kõhutuul, ei miskit muud!” ja “Volli on lihtsalt lammas!”
Valli lisaks on jäänuk mingist vanast ühiskonnast, kus kõik on talle seltsimehed.
Kui teil artikli kohta midagi enam öelda ei ole, kallid sõbrad, siis tehke iseendale ja teistele teene, ning palun olge vait!
Kuulsid Volli- ole vait, nõnda ütleb Valli Ait!