Merepäevad ei ole seljaga mere poole (4)

Merepäevad ei ole seljaga mere poole

 

Aasta tagasi avaldasin arvamust seni toimunud Kuressaare merepäevade kohta. Kirjutasin, et merepäevade korraldust vaevab identiteedikriis ja ideede puudus. Järgmiste merepäevadeni oli jäänud natuke rohkem kui kuu.

Sain oma loole palju tagasisidet, ükski teine mu arvamuslugu ei ole sellist vastukaja leidnud. Kirjutati ka sisukaid ja asjalikke kommentaare ning ka mu e-postile saabus mitu kirja. Koosviibimistel tuldi juurde ja öeldi oma arvamus teema kohta. Grupi inimeste poolt sai alguse mõttelend, et meil saar-lastel peaks olema oma purjelaev, mida ühiselt ehitada ja millega hiljem koos seilata.

See mõte on praeguseks kahjuks kuhugi sahtlipõhja jäänud. Mitu inimest teatas, et korraldavad ka oma kodukandis mereürituse. Mul tekkis äkki soe kontakt ka merepäevade korraldajatega. Mõtlesin tagantjärele, et oleks vaja tagasisidele vastata, ja nüüd pöördungi sama teema juurde tagasi.

Areng on märgatav

Juba mõned päevad pärast 2009. aasta Kuressaare merepäevi tõdeti, et midagi oli teisiti. Kampa saadi ka väikelaevaehitajate punt ja kutsuti paar purjelaeva külla, see juba oli midagi. Loobuti merepäevade kesklinna kolimise ideest ja tundus, et pidu korraldati eelkõige enda jaoks. Paar mereteemalist konverentsi, mille toimumisajad kahjuks osaliselt kattusid ning seega ei saanud ma teisest osa võtta, olid huvitavad ja omas elemendis verstapostideks. Avamistseremoonia oli midagi uut ja vaatamist väärt, mere äär oli tihedalt inimesi täis.

Oli ka kriitikat, mõne asja korraldus ei sujunud kõige paremini, aga põhiline oli see, et mingid muutused olid toimunud. Esimene kord las olla tagasihoidlikumalt, järgmisel korral, kui ajad ja olud paranevad, läheb juba paremini.
Kuid kui tagasiside juurde tagasi tulla – ei oleks uskunud, et eelmisel suvel algatatud diskussiooni niivõrd südamesse võeti. Nii mõnedki inimesed ulatasid kritiseerimise asemel abikäe. Mõnekümne päevaga ei jõutud küll eelmise aasta augustiks kõiki ideid realiseerida, aga seda enam hoiti neid meeles ja ilmselt sel aastal tuuakse esile.

Sellist pööret ei osanud ma arvata, et Kuressaare merepäevadest kasvab välja ülesaaremaaline üritus, mis nädala jooksul igal õhtul erinevates sadamates oma inimestele lusti ja rõõmu pakub. Juuli viimasel nädalal algav Saaremaa merenädal on samm edasi. Eriti innukalt võeti merepäevade teema ette Torgus ja Orissaares, ka suuremate naabersaartegi sadamad ei jää kõrvale. Tean, et soove ja ideid on rohkem kui jõutakse täide viia ja ressurssi jagub, aga ometi tehakse, kas või tasapisi. Häid asju ei loodagi päevaga, head asjad vajavad aega ja kasvamist.

Kolm lubadust

Niivõrd ei olegi oluline see, kas peetakse külasimmanit või sadamapidu, mingit loitsu või paadimatku. Põhiline on see, et inimesed kogunevad üksteise seltsi lõõgastuma, ja just mere äärde.
Samuti soovin siinkohal eelmise aasta merepäevade merenduskonverentsi otsad kokku siduda. Tuletan meelde, et eelmise aasta konverentsil käidi välja kolm lubadust, mida täitma hakata.

Esmalt lubati, et Saaremaa sadamad hakkavad enam koostööd tegema. Tean niipalju, et sadamate MTÜ on juba mõndagi korda saatnud ja väikesadamate taastamine on uue hoo sisse saanud. Mitmel korral on ühise laua taga omi muresid ja tulevikueesmärke arutatud.
Teiseks lubati ühe suvesaar-lase poolt, et järgmiseks suveks on olemas sadamate register, kust on sadamate info kergesti leitav.

Sadamate register on olemas, aga seda ei ole eriti reklaamitud ja kui palju seda kasutatakse, ei tea praegu. Ei võta sel teemal sõna, seda peavad tegema need, kes lubaduse välja käisid. Ka merematkajate seltsi algatusel on loodud veebikeskkond, mis aitab sadamatel omavahelist koostööd edendada ja külalistelegi infot vahendada. Aga mõlemast kokku saame hea tulemuse.

Kolmanda lubaduse käisin välja veebiuudiste portaali Mereblog esindades. Lubasime, et kutsume mõne nädala pärast tuhanded inimesed mere äärde, et seal muinastulede ööd lõkete süütamisega tähistada ja et lõkkeid saab olema nii palju, et igas kohas on näha vähemalt kahte. Kutsusin eelkõige saarlasi, aga kutse levis kiiresti üle Eesti. Kutse levis suust suhu ja kirjadest kirjadesse, väga suurt meediakampaaniat ei olnudki, vaid mõni üleskutse ajalehtedes ja raadios.

Paljud inimesed võtsid ette ja asusid oma kogukonnas või kodu lähedal mereäärseks ürituseks valmistuma. Ürituse eestvedajateni jõudis palju tagasisidet, Saaremaalt teatati üle 30 asukoha, kus lõket tehti ja teisi lõkkeid nähti. Põhja pool enam, lõuna pool hõredamalt. Info levis laialt üle maa ja paljud ei teadnudki, et see üritus sai alguse Saaremaalt. Sõnum võeti omaks justkui iseenda jaoks. Eestis süüdati üle tuhande lõkke ja tagasiside põhjal julgen öelda, et mere ääres oli rohkem kui 20 000 inimest.

Näoga mere poole

Sel aastal toimub muinastulede öö taas augusti viimasel laupäeval. Kutse tulla mere äärde on nüüd levinud ka Soome, kus samuti soovitakse varasemast enam lõkkeid süüdata. Selleks, et olla ühiselt Läänemere ääres, mis on me ühine meri ja vajab hoidmist ning kaitsmist. Loodan, et järgmisel korral saame tagasisidet juba mitme Läänemereäärse riigi inimestelt.

Kõik merekonverentsil lubatu pole muidugi täitunud, aga seni pole ka tegevusetult oodatud. Mitmel pool on tasapisi muutusi ette võetud ja küll nad kord ka lõpuni ellu viiakse. Üha rohkem ja rohkem merelisi üritusi ja mereäärseid lusti- ja mõtteõhtuid on märk sellest, et inimesed on taas pöördumas näoga mere poole. Kui mere äärest lisaks veel inimesed ka merele saame, siis võib öelda, et oleme vähemalt inimeste südametes mereriik. Selleni jõudmiseks läheb veel pisut aega, aga tasapisi, sammhaaval. Aga küll jõuame ja seda ilma taganttõukamiseta.

Saaremaast on alguse saanud nii mõnedki suured asjad. Hea, kui saarlased tuletavad kogu Eestile meelde, et me ei ole vaid mereäärne riik. See, et sel aastal on meil merega seotud sündmusi rohkem kui eelnevatel kokku, on hea algus. Ootan juba neid merepäevi. Eelmisel aastal kirjutasin, et merepäevad on varasematel aastatel olnud seljaga mere poole. Juba praeguseks on selge, mis on muutunud. Küllap kuu aja pärast saan veenduda, et koostöös saavutatud ühisosa leides oleme kõik mere poole avatumad.

Eelmise aasta tagasiside mu arvamusloole ja sellele järgnevad teod näitavad, et merelisus on saarlaste jaoks oluline. Tulgem taas natukeseks ajaks mere äärde või merele, kas või täna õhtul. Või merepäevade ajal ja augusti viimasel laupäeval kindlasti.

Print Friendly, PDF & Email