Kes minevikku ei mäleta… (4)

3. juulil 1928 kirjutas Kuressaare päevaleht Rahwa Hääl esilehel maavalitsuste kulutustest. Juba loo pealkirjast saame teada, et Saaremaal kulud kõige wäiksemad. Vahepealkirjas öeldakse, et maaomawalitsuste tulud ja kulud kaswavad.

Leht kirjutab, et kokku oli maaomawalitsusil 1926. aastal tulusid 493 miljonit marka ja kulusid 486 miljonit ja leiab, et tulud on wõrreldes 1923. aastaga tõusnud 58% wõrra, kulud aga 50% wõrra. Seega näeme, et viimase kolme aastaga on kulutama hakatud rohkem kui teenima.

Teises alapealkirjas seisab, et Saaremaal wähenevad kulud ja nendib samas, et mujal igal pool näitavad tulud ja kulud suurenemise tendentsi, ainult Saare- ja Wiljandimaal on kulud 1926. aastal, wõrreldes eelmise aastaga wähenenud, mujal suurenevad nad aasta-aastalt.

Samuti leitakse, et ka kulud ühe elaniku pääle on Saaremaal kõige wäiksemad, nimelt 423 marka. Suurimateks kuludeks maaomawalitsustel loetakse hariduskulusid, sellele kulutatakse 33,8% kogu tulude summast. Järgnevad teede kulud 21,4%-ga.
Kes küll oskaks välja arvutada need samad kulutused tänases Saare maakonnas, et saaks otsida võrdlusmomenti.

Teisel küljel esitab leht jämedate joonte vahel järgmist: “Rahwa Hääl” on pildi- ja sõnumiterikkam kohalik ajaleht. Ja kutsub üles, et tellige ja lugege “Rahwa Häält”. Teiste joonte vahelt saame teada, et “Rahwa Hääl ei ole mitte mõne Tallinna miljonäri häälekandja, waid saarlaste oma leht. Seepärast telliwad saarlased ainult oma ajalehte.” Sellise patriootliku sõnastusega reklaamid siis.

Kolmandalt küljelt leiame uudise: Kärla-Jõempa magistraali kaewamistööd täies hoos. Alapealkiri lisab, et töölised teeniwad keskmiselt 300 senti päewas. Artiklis selgitatakse, et töö oli juba paari aasta eest kavas, aga muudkui looditi ja aeti tulevase magistraali sihti, kuid kaewamine ise lükati krediitide puudusel aasta-aastalt edasi. Eelmisel sügisel olevat küll krediiti saadud, kuid liigwesi ja lumi tõmbasid sellest kawatsusest kriipsu läbi.

Alustada sai alles kevadel ja tööd pidavat minema nüüd jõudsasti edasi. Ka inimeste huvi töö saamise vastu olevat olnud suur, sest kraavitöödele oli end üles andnud 70 inimest, nende seas isegi 14-aastasi poisikesi. Veel selgitatakse, et magistraal kaewatakse Kärla jõe asemele.
Pole siis ime, et Kärla jõgi seal kandis sirgjoonena väga pikalt veel tänagi kulgeb.

Print Friendly, PDF & Email