Saarlase ilmareis jäi esialgu pooleli (2)

Saarlase ilmareis jäi esialgu pooleli

LUHTUNUD PLAAN: Emeraldi omanik Jürgo Ots tunnistab, et plaanide luhtumine teeb meele mõruks.
Foto: Erakogu

Veidi rohkem kui aasta tagasi Roomassaarest jahi Emerald otsad andnud ja ümberilmareisi plaanidega minema purjetanud Jürgo Ots jõudis nädala eest uuesti kodusadamasse.

Talve Inglismaal veetnud Ots tunnistab, et ümber maailma purjetamise plaan jäi sedakorda katki. Inglismaale ja tagasi sõit lisas siiski jahi kontosse üle 3500 meremiili, mis ei ole ka just lühike vahemaa.

Raha pani paika

Saaremaa Merispordi Seltsi jahi Emerald kapteni Jürgo Otsa plaan oli tõsine. Viie mehega pardal mõeldi, et sõidetakse esialgu Inglismaale ja otsitakse seal tööotsad. Peale veidikest rahakogumist võetakse suund Kanaaridele ja sealt talvel juba üle Atlandi ning plaan oli Panama kanali kaudu Vaiksesse ookeani jõuda. Pikemaks plaaniti paigale jääda Austraaliasse.

Reis pidigi olema määramatuks ajaks, et kuidas parasjagu ressursse on ja kuidas kuskil suudetakse tööga lisa teenida. “See oleks võinud kesta aastaid,” ei hakka mees kalkuleerimagi mingeid täpsemaid tärmineid.
Ots, kes on ka Emeraldi ainuomanik, tunnistab, et plaanide luhtumine teeb meele mõruks. Ta tõdeb, et kui ikka raha pole, siis pole mõtet ka reisida. Meeskonna üksmeel ümberilma reisi osas kestis siiski kuni Inglismaani ning seal hakkasid osa meeskonnaliikmete plaanid muutuma.

“Kusagil talvel sain aru, et jääb pooleli,” räägib Ots, et avastas ennast Inglismaal kui sundseisust. Eestis sai kõik töösuhted katkestatud, keset talve ei saanud enam hakata koju tagasi ka tulema. Nii avastaski mees ennast Põhja-Inglismaalt Whitehavenist ning asus tööd otsima, sest elada oli vaja ning jahi kaimaksud tahtsid maksmist.

“Töötasin põhimõtteliselt selleks, et sadamamaksu maksta,” naerab mees nüüd ise. Purjelaeva juhi amet tuli vahetada autojuhiameti vastu.
3. juunil pööras Ots 34-jalase (10,55 m) Ridas-35 tüüpi Emeraldi vööri taas kodu poole ja purjetas 19 päevaga Roomassaarde tagasi. Seekord võeti teekond ette kolmekesi.

Ots tunnistab, et arvatavasti tuleb Inglismaa tee nüüd taas jalge alla võtta. Sedakorda mitte enam purjetades ning ümberilmareisi eesmärgiga, vaid jälle töötamise pärast. Eestis pole tema sõnul mitte kerge tööd leida, kuid Inglismaale kutsuti teda tagasi. Jürgo Ots muigab, et mõtles aasta tagasi, et saab just masu ajaks minema, aga nüüd on sellesama masuga kimpus.

Ümber ilma sõitmise plaanidele Ots siiski käega ei löö ning jahti maha müüa ei kavatse. Tema sõnul õnnestub reis siis, kui on ühtne meeskond, kes kõik on nõus ka võrdselt panustama. Nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Algul oli meeskond viieliikmeline, kuid Ots arvab, et ära sõidaks ka vähemaarvulise meeskonnaga.
“Soome pensionär sõidab naisega kahekesi ka, mis me siis kehvemad oleme,” arvab ta, nentides siiski, et suuremaarvulise meeskonnaga saaks kiiremini edasi liikuda, kuna siis saaks reisi rohkem rahaliselt panustada.

Kogemused kasuks

Olgugi, et Inglismaalt kaugemale ei jõutud, märgib Ots, et purjetamiskogemust saadi küllaga. 1700-miiline ülesõit kulges Iiri merest Inglise kanalisse, sealt taas üles Taani väinadesse ja Gotlandi külje alt koju tagasi.

Ta räägib tormisest Iiri merest, kus tuli kolm päeva järjest sõita. 25 meetrini sekundis ulatunud taganttuul pani jahi isegi pooles mastis purjega liikuma 16-sõlmelise kiirusega, muidu liikus laev hea minekuga 10 sõlme piires.
Ots räägib ka liikumisest pimedas Inglise kanalis ja Taani väinades, kus liiklus vaat, et sama tihe kui Kuivastu maanteel pärast praami saabumist. “Raamat oli kogu aeg ees lahti, et saaks tulede järgi (erinevat tüüpi ja suurusega laevadel on erineva paigutuse ja arvuga parda-, ahtri- ja mastituled – toim) aru, mis laevad liiguvad,” räägib ta.

Suures meres pidi kokku puutuma ka hoovustega, mis Otsa sõnul on nii tugevad, et näiteks 6-sõlmese kiirusega vastu hoovust liikuva jahi tegelik kiirus on üks sõlm.
Pikad merereisid möödusid rahulikult. Suuremaid apsakaid ei juhtunud ja jaht pidas ka ilusasti vastu. Nüüd tuleb ta vaid välja tõsta, sest Emeraldi põhi olevat kaugetes meredes nii paksult karpe täis läinud, et liikumiskiirus on viletsaks jäänud.


Priipiletiga Gotlandilt Sõrve

Lisaks Iiri meres jahti pikalt saatnud ja sõbralikult ennast paitada lasknud delfiinidele oli Emerald saanud tagasiteel endale ka ühe meeskonnaliikme lisaks. Nimelt oli Gotlandi lõunatipust kuni Sõrve sääreni jahil kaasa sõitnud üks tuvi. Oli teine targalt vaadanud, mida mehed askeldavad, vahepeal lennuharjutusi teinud ning taas jahti tulnud.

Võttis lahkelt vastu meeskonnaliikmete pakutud joogivee ning tegi asja ka kajutisse. Ka seda veidi paksemat asja. “Ju ta Sõrve otsas vaatas, et ühel pool Eesti ja teisel Läti, hea lähedal minna,” naerab Ots, kes märkis, et tuvi oli rõngastatud ning kaptenil on plaanis linnuhuvilistele ka rõngal olnud info edastada.

Print Friendly, PDF & Email