Kõik roolijoodikud karistada ei saa (71)

Kõik roolijoodikud karistada ei saa

ÕNNELIK ÕNNETUS: Kuressaare-Kuivastu maanteel maha põlenud sõidukis viibinud mehed pääsesid õnneks vigastusteta, kuigi olid kõik purjus.
Foto: Peeter Kukk

Paljude lehelugejate pahameele pälvis see, et politsei ei võtnud vastutusele purjus meest, kelle kaubik 14. juuni õhtul Kuressaare-Kuivastu maanteel Jööri ristmikul maha põles. Kuigi politseipatrull käis kohal ning juht oma joobnud olekut ei varjanud, ei ole piisavalt tõendeid, et meest karistada.

“Ärge kunagi purjuspäi sõitke,” soovitas ennast Rudolfina tutvustanud juht, lisades, et on tõepoolest purjus.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Hedy Tammelehe sõnul käis politsei vaid sündmust kontrollimas, kuid sündmusega oli tegelesid päästjad ja see oli õnnetusjuhtum. “Politseil polnud põhjust hakata välja selgitama, kas keegi patrulli kohale jõudmise hetkel seal viibinud inimestest oli joobes, kuna selle isiku juhtimine selles seisundis polnud tõendatav,” kinnitas Tammeleht Saarte Häälele.

Sarnane lugu juhtus eelmise aasta lõpus Kihelkonnal, kus pärast rahvamajas toimunud üritust istus purjuspäi autorooli kohalike seas väga tuntud kodanik Margus (täisnimi Saarte Häälele teada). Kohale tulnud politseipatrull eemaldas isiku sõidukiroolist ning toimetas koju. Juhtunu uurimiseks algatati ka kriminaalmenetlus, kuid see lõpetati.

“Ma ei tea mitte midagi,” vastas mees veel eile Saarte Häälele, kinnitades, et ei saa tõepoolest aru, millest üldse jutt käib. Mehe sõnul pole ta kuulnudki, et keegi oleks tema suhtes üldse mingi menetluse alustanud. Politsei ja ka prokuratuur on Saarte Häälele kinnitanud, et juhtumit siiski menetleti.
“Mis puudutab nimetatud meeskodanikku, siis tema puhul oli kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks see, et kogutud tõenditega ei tuvastatud süüdlase isikut ning puudus informatsioon, mille alusel oleks võimalik koguda lisatõendeid,” ütles Hedy Tammeleht kommentaariks.

Saarte Häälele on samas teada vähemalt üks inimene, kes viibis tol õhtul Kihelkonna rahvamajas ja on tunnistanud, et Margus oli tol õhtul rooli istudes purjus.
“Loomulikult on kõige kergemini ja kiiremini tõendatav selline seaduserikkumine, kui politseiametnik peatab sõiduki ja sõidukijuhi võimalikku joovet kontrollides see tõeseks osutub,” märkis Hedy Tammeleht.
Tammeleht lisas, et tänavu ei ole rohkem selle paragrahvi järgi alustatud menetlusi lõpetatud.


Hea teada

 Tõendid, mille alusel oleks võimalik isik kriminaalmenetluse käigus süüdi mõista:

1. Tavaliselt jääb joobeseisundis juht “vahele” liiklusjärelevalve käigus. Sellisel juhul on tunnistajaks politseinik, kes auto peatas ja veendus, et see konkreetne inimene juhtis autot.
2. Kui autot liiklusjärelevalve käigus ei peatatud, aga politseil on kasutada tunnista-ja(te) ütlused, siis on samuti võimalik koguda tõendeid, et see konkreetne isik ka tõepoolest sõidukit juhtis.
3. Joobeseisundit kontrollitakse esmalt indikaatorvahenditega. Kui see näitab, et juht võib olla joobeseisundis, siis järgneb seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga.

Allikas: Politsei- ja piirivalveamet

Print Friendly, PDF & Email