Puugid jälle ründamas (11)

Muhulane Inna Sooäär toodi kiirabiga haiglasse kaks nädalat tagasi nii raskes seisus, et arvas ise – tema päevad on loetud.

“Mul oli mitu päeva hirmus palavik. Lõpuks ei seisnud enam jalgadel, ei jaksanud süüa ka, üle kere värisesin,” räägib Inna, kel käis vahepeal ka kiirabi kodus.
Arvati, et viirushaigus, mis muud. Kui palavik alla ei läinud ja pereema seisund aina halvenes, kutsuti uuesti kiirabi ja siis sõidutati naine juba haiglasse. Selgus, et tegu on puugiga.

“Mul olid mõlemad, nii puukentsefaliit kui ka -borrelioos. Ja kõige hullem see, et ma isegi ei tea, millal mul see putukas peal oli. Vahel selg ju sügeles, küll ma seda siis väheke kiibitsesin…”
Innal läks hästi, sai õigeaegselt ravi ja täna loodab naine koju tabletiravile saada.
Tervisekaitsetalituse spetsialisti Urve Raagi sõnul on puugid taas ägedalt ründamas.

Kui möödunud aasta 28. juuniks oli Saare maakonnas registreeritud 92 puukborrelioosi juhtumit, siis tänavu samaks ajaks juba 105.
Puukentsefaliiti haigestunuid oli selleks ajaks möödunud aastal 3, tänavu 1. 
Kuid Raagi tähelepanekul on puukide suurem ründehooaeg veel ees, sest möödunud aastal oli kõige rohkem puugiohvreid just juulikuus.

“Vaktsineerimisega on selleks ajaks küll hiljaks jäädud, kuid kes tahab sügisel seenemetsa minna, siis neil tasub igal juhul veel kiiresti apteegist vaktsiin osta ja perearsti juurde süsti saama minna,” rõhutab Raag, kes ise just äsja metsast koguni kaks puuki külge sai.
“No nüüd tuleb ennast hoolega jälgida, eks näis, mis nad mulle teevad.” Pealegi ei saa ju puuki mitte ainult metsast ja suvel, arstide sõnul võib see kuri putukas rünnata meid igaüht ka koduõues ja hilissügiseni välja.


Puugihaigused

Puugid levitavad nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta süstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiini pole. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marjahooaja algust. Puukentsefaliidivastane kaitsesüstimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Iga kolme aasta tagant on vaja teha kordussüsti.

Allikas: tervisekaitseinspektsioon

Print Friendly, PDF & Email