Meelemürgid Välta külas (34)

Meelemürgid Välta külas

 

Ligi viis aastat tagasi ostsid kaks pealinna ärimeest ära Välta küla kaks viimast tondilossi. Inimestel oli hea meel, et küla saab korda. Andruse talu uueks omanikuks sai Uku Kuut, kes kavatseb rajada viinamarjakasvatuse.

Palju hoogsamalt võttis asja ette Sepa talu ostnud ärimees Margus Metstak (korvpalluri nimekaim), kes töömeeste abiga tegi ümbruse korda ja pani maja püsti. Ta tõi kohale pisikese haagissuvila ja nagu ärimehele kohane, alustas kohe ka privaatsemate ürituste korraldamise ning meelemürkide müügiga. Otsekohe levis kaugemalegi teade sellest Välta küla nädalalõppude mitteametlikust joogikohast, millest sai avalik saladus.

Riik ei märka

Pole kuulnud, et Sepa joogikohta oleks külastanud kontrollimise eesmärgil mõni maksu- või politseiametnik. Teada on vaid see, et siin toimuvad juba ligi viis aastat joomapeod, millele sageli järgnevad ebakainena autodesse istumine ja ringisõitmine. Selge see, et ega Metstak neid lõõgastamisõhtuid lõbu pärast korralda, eesmärk on ikka tulu saada. Ka riigikassasse pole midagi vaja maksta ja juba viis aastat on ärimehel õnnestunud Eesti vabariiki tüssata.

Lõõgastumiskokkutulekud, nii ta neid ise nimetab, algasid ikka reede õhtul, kui Metstak oli kohale jõudnud ja kohtingule kutsutuile enda saabumisest teada andnud. Kui aga ärimees oli varem kohal, ootas ta oma klienti juba kutsutu koduõuel ja seda ikka põhimõttel, et klient jala ei käiks ja vett ei jooks. Alustas ta nende õhtute korraldamisega vaikses ja varjulises kohas üle tee elava abipolitseiniku valvsa silma all, ometi pole abipolitseinik kordagi sekkunud. Kuidas on võimalik, et purujoomasena võib politsei silma all sõitma minna? Või toimetab politseinik siin põhimõttel, et hundid kodu lähedalt ei murra?

Joomingud toovad vaid muret

Ka Metstak näeb ise, kuidas joomased mehed joogiputkast välja vaaruvad ja kohe rooli taha istuvad. Kui siin mõni õnnetus ka juhtub, jääb kogu süü joomasõltlase arvele. Sellist ulatuslikku, järjekindlat, läbi aastate kestnud lausjoomist ei toimu Saaremaal küll üheski teises vallas. Olen päris mitmete vallaametnikega rääkinud, kes kõik on kiitnud valda tulnud ärimehi, sest nad on aidanud külaelu edendada.

Möödunud suvi näitas seda, kuidas joodikud üha julgemaks muutuvad ja ilmutavad end ka kultuurimaja avalikel üritustel. Kui suurt heameelt oleks ärimees ise tundnud, kui oleks oma joomast poega ühel suurel kultuuriüritusel tolgendamas näinud?
Miks meil on nõnda palju juttu sellest, et iga inimese kohustuseks on roolis olevast purjus inimesest teavitada? Selle joogikoha tegutsemisaastate jooksul pole mitte ainsatki politseiautot nädalavahetustel külateedel liikumas näha olnud ja seepärast võiks küsida küll: kuidas on nii maksu- kui politseiametnikud suutnud luua härra Metstaki joogikoha külastajatele sellise ringkaitse?

Need regulaarselt toimunud “baariõhtud” on kodudesse toonud palju muret, pisaraid, hingevalu. Baari olemasolu teise aasta kevadel nägin, et sellest Sepa vagunist kujuneb külas tõeline joomakoht ning leidsin oma kodust ühe väga rõveda “taiese”, kus olid peal ainult selle Sepa seltskonna inimeste nimed koos roppude sõnadega. Näitasin seda ka vallasekretärile ja politseinikule. Siis andsin ka avalduse koos seletuskirjaga, et ehk ta räägiks selle joogikoha omanikuga või et peatataks selle joogikoha olemasolu Vältal.

Vastust pole ma saanud siiani. Midagi pole muutunud, asi on aina hullemaks läinud. Ametnike poole pöördumisest pole kasu olnud ja seepärast proovin pöörduda ajakirjanduse poole, et ehk keegi hea inimenegi oskab nõu anda, kuidas elu oma kodus edasi elada?
Kui kaua selline meelemürkide joogikoht veel edasi eksisteerib, ei tea keegi. Üks pere on juba purunenud ja mis saab teistest, ei tea ka keegi.

Me teame kõik, et joodiku või mõrvarina ei sünni siia ilma ükski, nad kõik kujunevad sellisteks just seltskonna mõjul. Kuulsin hiljuti, et üks Kõrkvere joodik läks noaga isale kallale, kuid õigel ajal saadi abi ja ta viidi minema. Aga ka Välta külas on ähvardajaid ja mis siin lõpuks toimuma hakkab?
Kõik selles loos kirjapandu on sulatõsi ja alguse saanud just Sepa baaris meelemürkide manustamisest ja just selle ebaseadusliku koha tõttu saame rääkida perevägivallast, mis joomisega ikka kaasneb.

Suur suvi on tulekul

Suvi toob jälle sellesse vanasse ja väärikasse külasse uued ja uued joomasõbrad ning Metstaki äri lööb jälle õitsema. Kui üks ärimees võtab külas ühe suure alkoholiga ürituse korraldada, siis peaks ta ka ise selle eest lõpuni vastutama. Jubedamat vaatepilti enam ei ole, kui need joodikud autodesse istuvad ja ära sõidavad. Ka ühe Metstaki kambamehe kodus võib üha sagedamini neid joodikuid nii tegutsemas kui norskamas näha. Siin võid südaööl ringi liikumas näha tursket mehemürakat, kes vahib oma pere inimest kui vasikas uut väravat.

Oma koduse elu privaatsusest ei saa Vältal enam juttugi olla, selle on täielikult vallutanud härra Metstaki joomasõbrad. Vaat sihukese elurütmi on see ärimees Välta külla toonud ja korrakaitsjate valvsa silma all see siin ka edukalt toimib ja keegi ei tea, kaua see kestab. Ühest hoole ja armastusega ehitatud kodust on tänaseks saanud asotsiaalide nädalalõppude veetmise koht, kus valitsevad korratus, tühjad ja poolikud pudelid ning muu rämps.
Mul on ka üks ettepanek.

Et Metstak ehitaks oma Sepa õue peal olevasse majja pansionaadi koos alkoholispaa ja mullivanniga, kus tema kaaslased saaksid end terve nädala leotada ja mõnuleda kuni reede õhtuni, mil ta ise tagasi jõuab. Või kutsuda kohale hea filmimees Keedus, kes teeks filmi ka Sepa ärimehest ja tema joodikutest ning näitaks neid kogu Eesti rahvale. Või reporter Peeter Võsa, kes julgeks selle baari ukse ka lahti tõmmata ja vaadata, mis seal toimub.

Igas kodus peab olema turvaline elada. Seda peavad meile kindlustama meie korravalvurid. Kui nad sellega hakkama ei saa, tuleb nende asemele uued palgata.

Aimi Pitk

Toimetuselt: Meile saabunud lugu, mis sisaldas rohkesti näiteid, oli kaks korda pikem, aga kahjuks ei võimalda leheruum enamat.

Print Friendly, PDF & Email