21.06.2010 arhiiv

  • Esmaabivajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabiandmise vajadus tekib üliharva, teise inimese elus esineb selliseid olukordi sageli. Teadmised esmaabist on hädavajalikud. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ise ootamatult esmaabi vajada. Mõne tegevuse korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Õigeaegselt ning õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motiveeriv. Abisaaja on alati tänulik.

    Õigeaegselt ja õigesti võib esmaabi anda igaüks

    Esmaabivajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabiandmise vajadus tekib üliharva, teise inimese elus esineb selliseid olukordi sageli. Teadmised esmaabist on hädavajalikud. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ise ootamatult esmaabi vajada. Mõne tegevuse korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Õigeaegselt ning õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motiveeriv. Abisaaja on alati tänulik.

    Loe edasi...

  • Selle nädala alguses sai selgeks, et vägivald Kõrgõz-stanis on väljunud võimude kontrolli alt. Nädala keskpaiku laekunud andmetel on selles Kesk-Aasia riigis rahutuste tagajärjel hukkunud juba paarisaja inimese ringis, paar tuhat on saanud vigastada ja kümned tuhanded on pagenud Usbekistani. Kuid asjatundjate arvates on tegelik hukkunute arv palju suurem. Väärstatistika üks põhjusi on ilmselt see, et islami tavade kohaselt tuleb surnud inimene matta ühe ööpäeva jooksul. Seega matavad paljud pered oma hukkunud sugulased kiiresti, ilma et surm kuskil registreeritaks.

    Vägivald Kõrgõzstanis

    Selle nädala alguses sai selgeks, et vägivald Kõrgõz-stanis on väljunud võimude kontrolli alt. Nädala keskpaiku laekunud andmetel on selles Kesk-Aasia riigis rahutuste tagajärjel hukkunud juba paarisaja inimese ringis, paar tuhat on saanud vigastada ja kümned tuhanded on pagenud Usbekistani. Kuid asjatundjate arvates on tegelik hukkunute arv palju suurem. Väärstatistika üks põhjusi on ilmselt see, et islami tavade kohaselt tuleb surnud inimene matta ühe ööpäeva jooksul. Seega matavad paljud pered oma hukkunud sugulased kiiresti, ilma et surm kuskil registreeritaks.

    Loe edasi...

  • Neil päevil möödub 70 aastat Eesti ajaloo ühest pöördepunktist – Nõukogude okupatsiooni algusest, mis, nagu teada, jäi kestma pea 50 aastaks. Tõsi, II maailmasõja ajal olime mõne aasta (1941–1944) ka Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud. Kuid eeloleval nädalal, täpsemalt aga 21. juunil on see päev, mil Eesti president Konstantin Päts kinnitas Nõukogude Liidu survel 1940. aastal ametisse uue valitsuse, mille eesotsas oli Mulgimaal Paistu kihelkonnas sündinud, kuid oma elu kestel kaua aega Pärnumaal elanud mees, arst ja kirjanik Johannes Vares-Barbarus. Rahvasuus ja hiljem ka eesti ajalookirjanduses hakati seda valitsust nimetama juunikommunistide valitsuseks. Saaremaa mehi oli selles nukuvalitsuses koguni KOLM, mille üle Saaremaa ajaleht Meie Maa 1940. aasta 28. juuni numbris erilist heameelt tunneb.

    Juunikommunistide valitsusse kuulus koguni kolm saarlast

    Neil päevil möödub 70 aastat Eesti ajaloo ühest pöördepunktist – Nõukogude okupatsiooni algusest, mis, nagu teada, jäi kestma pea 50 aastaks. Tõsi, II maailmasõja ajal olime mõne aasta (1941–1944) ka Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud. Kuid eeloleval nädalal, täpsemalt aga 21. juunil on see päev, mil Eesti president Konstantin Päts kinnitas Nõukogude Liidu survel 1940. aastal ametisse uue valitsuse, mille eesotsas oli Mulgimaal Paistu kihelkonnas sündinud, kuid oma elu kestel kaua aega Pärnumaal elanud mees, arst ja kirjanik Johannes Vares-Barbarus. Rahvasuus ja hiljem ka eesti ajalookirjanduses hakati seda valitsust nimetama juunikommunistide valitsuseks. Saaremaa mehi oli selles nukuvalitsuses koguni KOLM, mille üle Saaremaa ajaleht Meie Maa 1940. aasta 28. juuni numbris erilist heameelt tunneb.

    Loe edasi...

  • Viimase poole sajandi jooksul on parvlaevaliikus Väinamerel liikunud vaid tihenemise suunas. Autode arv suureneb, reisjate arv suureneb.

    Uue ajastu parvlaev – "Saaremaa" (1)

    Viimase poole sajandi jooksul on parvlaevaliikus Väinamerel liikunud vaid tihenemise suunas. Autode arv suureneb, reisjate arv suureneb.

    Loe edasi...

  • Kuus aastat on Audlas elav Piret Ots kolm korda nädalas autoga maha sõitnud edasi-tagasi 90 kilomeetrit, et viia oma laps Kuressaare väikelastekodusse ravile ja rehabilitatsiooni. Ja nagu ema allpool kirjutab, on see olnud vaeva väärt – Andra on tublisti arenenud.

    Andra ja tema ema lugu

    Kuus aastat on Audlas elav Piret Ots kolm korda nädalas autoga maha sõitnud edasi-tagasi 90 kilomeetrit, et viia oma laps Kuressaare väikelastekodusse ravile ja rehabilitatsiooni. Ja nagu ema allpool kirjutab, on see olnud vaeva väärt – Andra on tublisti arenenud.

    Loe edasi...

  • “Ma olen seitset põlve näinud oma silmaga – see on siis minu vanavanaema, vanaema, minu ema, mina ise, minu lapsed, minu lapselapsed, ja nüüd tuleb ime – minu kaheaastane neljas põlv, kellel on kaks sõna: üks on dad, mis tähendab isa, ja teine on auto,” naeratab kauaaegne ajalooõpetaja Evi-Sally Lember jahedal juunipäeval oma vastselt värskema ilme saanud õdusas Orissaare kodus sooja ahju ligi kohvitassi taga istudes. Täna tähistab Evi-Sally oma 80. sünnipäeva.

    Evi-Sally Lember: Saaremaale tulekut pole ma iial kahetsenud

    “Ma olen seitset põlve näinud oma silmaga – see on siis minu vanavanaema, vanaema, minu ema, mina ise, minu lapsed, minu lapselapsed, ja nüüd tuleb ime – minu kaheaastane neljas põlv, kellel on kaks sõna: üks on dad, mis tähendab isa, ja teine on auto,” naeratab kauaaegne ajalooõpetaja Evi-Sally Lember jahedal juunipäeval oma vastselt värskema ilme saanud õdusas Orissaare kodus sooja ahju ligi kohvitassi taga istudes. Täna tähistab Evi-Sally oma 80. sünnipäeva.

    Loe edasi...