On asju, mida on võimalik lahendada kokkulepetega. Ja on asju, mida kunagi ei saa kokkulepetega lahendatud. Praegu Saare maakonnas kirgi küttev brändi saaga kuulub nende viimaste hulka. Miks siis nii? Kas tõesti muhulased ajavad kiusu?
Ei. Muhulased seisavad oma identiteedi eest. Ja õigesti teevad, sest Saaremaa bränd ei ole nende identiteedi väljendus. Argument, et keeleliselt müüb Saaremaa paremini kui Saare maakond, ei ole sisuline. Samuti seletus, et keeleliselt on kõik korrektne. Muide, pole vahet, kas brändi nimi on Muhumaa või Saaremaa – välismaal müüvad need kaks nime samaväärselt segaselt. Seega, miks peaks Saare maakonda ühendava brändi nimetama Saaremaaks? Võiks ju hoopiski nimetada Muhumaaks? Aga siis oleks ju kogu Saaremaa tagajalgadel ja protestiks vastu.
Sellepärast, armsad brändiloojad ja turundusliku mõtlemise fännid, tulebki endale selgeks teha brändi loomise põhialused. Elementaarne?
Mis on bränd ja milleks seda vaja on?
Inimkeeli ja lihtsalt lahti seletades on bränd kellegi või millegi identiteedi väljendus, mis tavaliselt esitatakse märgi (logo) ja slogani (tunnuslause) abil. Seda kasutatakse vajadusel selle identiteedi väljendamisel, müümisel, reklaamis, kommunikatsioonis. Bränd on konkretiseeritud, lühendatud ja lihtsustatud versioon identiteedist ja väärtustest.
Aga mis on identiteet? Identiteet on eneseteadvus, meie mina-tunnetus. See on see, kellena me end tunnetame, see on see, mis annab meie väärtustele ja põhimõtetele, meie kultuurile ja olemisele sisu.
Seega, kui me arendame brändi, siis me tegelikult ei arenda oma turundust või ei edenda müüki, vaid otsime väljenduse oma identiteedile.
Bränd saab hakata tööle, saab hakata meid müüma, esindama, promoma, reklaamima vaid siis, kui see tõepoolest väljendab meie identiteeti.
Nii lihtne kogu see lugu ongi
Ja muhulased ei ole jonnakad, vaid hoopiski võitlevad õiguse eest säilitada oma identiteet. Saaremaa brändi arendajad on läinud ohtlikele vetele. Loodan, et mitte tahtlikult, pigem ehk teadmatusest ja poolikust kompetentsusest. Kujutage nüüd hetkeks end tagasi kaugetesse Nõukogude Liidu aegadesse – kuidas meile nn nõukogude vennalike rahvaste brändi peale suruti ja kuidas eestlased selle vastu oma identiteedi säilitamisega võitlesid.
Aga miks siis praegu suhtutakse sama strateegiaga Saare maakonna väikesaarte rahvasse? Kas arvate, et praegu toimub midagi ilusamat? Ei toimu. Täpselt sama ideoloogiline meie tundega ja identiteediga mängimise protsess. Ainult et riigikord on teine ja poliitilise brändimise asemel on meil hetkel kaubanduslik brändimine käsil. Sisuliselt aga vahet pole.
Sestap – olles ise poolenisti saarlane ja poolenisti muhulane, pakun välja kompromissi Saaremaa moodi: nimetame brändi Muhumaaks. Aga kas see on õige lahendus? Kas nüüd hakkavad saarlased jonnima? Usun, et jah, sest ka nemad tahavad oma identiteeti säilitada!
Loo moraal on väga lihtne
Enne kui hakata arendama mingit brändi, tuleb selgust saada identiteedis, tuleb aru saada kultuurilisest eripärast ja nendest teguritest, mis mõjutavad ühe või teise osapoole eneseteadvust. Tuleb meeles pidada, et leiva ja saia, kommi ja õlle brändimiseks on olulised teistsugused asjad kui maakonna või rahvuse või kultuurifenomeni brändimiseks.
Ja seda kõike tuleb arvesse võtta isegi veel enne, kui minnakse siht- ja sidusrühmi uurima, mis on järgmine oluline samm. Aga see saab võimalikuks alles siis, kui esimene samm on tehtud. Sestap ei pea vett ka argument, et sõna “Saaremaa” müüb paremini või et see on keeleliselt korrektne väljendamaks Saare maakonda. Probleem on selles, et probleem ei ole mitte sõnas või nimes, isegi kui selle probleemi väljendamiseks võideldakse nime vastu, vaid probleem on identiteedis.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kaja Tampere seletab kenasti, miks Saaremaa brändi vaja on. Selge. Identiteeti on tarvis väljendada.
Kuid mille identiteeti? Tundub et rohkem kelle.
Algselt võibolla parimate kavatsustega ellu kutsutud projektist tundub tänaseks olevat saanud kellegi identiteedikriisis “turismiasjalise” eneserahuldamisakt. Sihuke vanaldase inimese akt, millele tulemust sooritaja ise ka eriti ei looda aga tegevus iseenesest meenutab vanu häid aegu, kui sai “tegija” oldud.
Nõustun täielikult meie arvamusega.
Kaja Tampere on kenasti lahti seletanud asja põhimõtte.
Seda enam kerkib minul üles aga küsimus – MIKS?
Juba Pätsu ajast on olemas Saare Maakond ja selle maakonna elanike identiteet on inimestes kinnistunud sajanditega. Vaadates näiteks Saaremaa )(Saare Maakonna) turismivoldikuid, siis leiame Saare Maakonna vapi tänastelt infokanjatelt, eelmise sajandi omadelt, seal hulgas ka nõukaaegsetelt Kingissepa rajooni teabelehtedelt. Identiteeti ei suutnud murda isegi riigikord!
Paljas logo ei ole muidugi kogu bränd aga isegi TAKi kodulehelt
http://www.visitsaaremaa.ee
ei ole mina suutnud leida seda Saaremaa brändi käisiraamatut või “manuaali”.
Võibolla see seletaks minusugusele lollile lahti selle, MIKS on vaja Saare Maakonna sisse teha teist saare maakonda, mis on täpselt sama suur, kui Saare Maakond.
PS. meenub aga naljakas lugu eesti brändi “welcometo ONIA” juurutamisega.
Estonian Air oli üks esimesi, kes selle läraka oma lennukile pani. Tulin just vahetult peale seda Taanist lennukiga Tallinna ja sama lennuki peal oli ka Taanis järjekordse rekordi teinud Erki Nool ja Erki Noole “fanclub” seltskond.
Stjuardess (vist “poliitkorrektse” nimetusega lennusaatja) tervitas kõiki lausega “Welcome to Estonia”. Erki Nool küsis otse: “miks te seda kõigile korrutate, kas teil on kästud seda teha?”
“Jah”
“Tunnen teile kaasa!”
Noolee sabas ollevad fännklubi liikmed ja teised eestlased vastasid kõik stjuardessi “Welcone to Oniale”: “Tunnen teile kaasa!”
Stjuardess muidugi muigas, ja täitis käsku edasi – kõigil hea meel.
Terve lennuk aga rõkkas naerust, kui üks taanlane püüdis jäljendada eelpool kuuldut, arvates et tegu on mingi eestikeelse viisakusväljendiga – “welcome to onia” – “tünnan taile kääza”. Lõbus reis oli, taanlasele muidugi lennu jooksul selgitatati, mis selle asja juures koomiline oli, sest tema pidas seda “tunnen teile kaasa” viisakusväljendiks, nagu tervitamise vastuvõtmine.
God mit uns, Saaremaa! Ö
Mina saan nüüd aru,et tegelikuklt peaks igal ekülale oma brändi tegema ja seda sisi suurelt maailmas reklaamima hakkama,sest igal külal,igal talul ja ilmselt ka igal inimesel on mingi “kultuuruline eripära” millega ennast identifitseerida ehk eristada. Mina arvan et selline lähenemine pole antud kontekstis öige ja tuleb leppida mingil tasandil “identiteetide kokkuleppega” eesmärgil vedada turist siia ja alles siis on vöimalus oma identiteetide erinevusi talle tutvustada ja esile tuua.Muhumaa on tore koht, aga mis eriline identiteet tal on Saaremaaga võrreldes näiteks Pariisist vaadates?
Sellest, et Muhumaad ja Hiiumaad ei saa Saaremaaks nimetada, saan ma aru – identiteedi säilitamine! Aga muhulased ja hiidlased saavad ka siis kole vihaseks, kui neid saarlasteks nimetada. Ise elavad saare peal ja on selle üle uhked, aga vat saarlased olla ei taha!
Selmetiga täiesti ühel meelel ja sellest ma kirjutasin ka ühes varasemas kommentaaris (mis mingil põhjusel on kustutatud – see kommentaarilõim, kus kirjutasin “psühhedeelsest spiraalist”).
Põhimõtteliselt on ju olemas Eesti Saarte Kogu – mis on eesti saarte ühisosa? Need on kõik eesti saared. Võtame aga näiteks ühe osa nendest saartest – lääne eesti saared. Otsides praeguse Saare Maakonna saarte ühisosa, ilmneb, et see ühisosa on ka Hiiumaal (va see, et pole Saare Maakonna saar).
Tegelikult tahtsin selle maakonnapiire ületava lähenemisega päevakese oodata, sest homses lehes peaks lubaduse järgi olema Urve Tiiduse artikkel tema ameerikaskäigust, kus ta käis uurimas nii avaliku sektori kui ka kodanike ühenduste toimimist USA-s osariigi, maakondlikul, kohaliku omavalitsuse ja omavalitsuse ühenduste tasandil, ehk täpselt see, millest jutt.
http://arhiiv.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=19822
Haldusreformi tõttu olukorra muutumist mina ei pelga. Varasema haldusreformi tulemusena ei ole kihelkonnad kuhugi kadunud ja praegu on mõõda Saare Maakonna teid sõites kihelkonnad ilusasti tähistatud.
seep se point ongi, et köigil meil on identiteet. küsimus ongi, et kuidas me seda väljendame ja miks me seda väljendame. brändiga me tahame oma identiteeti müüa. saare maakonnas kerkinud probleem ongi selles, et maakond koosneb niivörd erinevatest identiteetidest. et kui pariisi poolt vaadata, siis esmapilgul muhulasi saaremaa brändi alt müües nagu miskit erinevust ei ole. aga vaatame natuke asja teise kandi pealt – kui müüa saia leiva pähe- on ju mölemad toidiuaine, aga millegipärast me siiski tahame asja täpselt ja eristavalt osta ja müüa.
muhumaad saaremaa sildi alt pariisi müüa oleks petukaup ostjale ja suht nigel olukord muhulase suhtes.
Kuna Kaja Tampere on tõesti kenasti asjad lahtiseletanud, just selle identiteedi olemuse – arusaadavalt on tegemist selle ala (mainekujunduse aka “raha eest valetamise” ;) ) tunnustatud spetsialistiga, siis mina püüan nüüd ühte lausesse panna selle, mida ma arvan selles Saaremaa (Saare Maakonna) loodavast (või juba loodud?) brändist:
TAKi tehtud Saaremaa bränd on New Coke turundamine “welcome to onia” meetodil LEADER programmi rahade eest.
http://en.wikipedia.org/wiki/New_coke
Volli, su teoreetiline pagas pole piisav selliste keeruliste möttekonstruktsioonide korrektseks esitamiseks. ja wikipediat ei loeta usaldusväärseks allikaks teaduslikes defineerimistes. maine on see mis on organisatsioponil vöi inimesel ja see tekib otsuste, tegude ja kommunikatsiooni tulemusel. seega igaüks kujundab ise oma maine, vastavalt sellele, mida otsustab, ütleb vöi teeb. ja söna “mainekujundamine” on lolluse möödupuu näit.
Bränd on olnud juba ammu paigas.
Siin ei saa mingit küsimust olla sest
saarte uhkuseks on ikka ja alati olnud tuulikud ja kuna ajad lähevad edasi siis ka tehnika muutub ja traditsiooni jätkavad elektrituulikud.
Nii,et pange aga rahulikult kujundile erinevaid elektrituulikuid nii võimsuselt kui konstruktsioonilt sest on olemas ju fantastiliselt põnevaid elektrituulikuid:
http://www.abdolian.com/thoughts/?p=2806
Priidule: paradoks on see, et brändimine hakkab tööle teatud asjade olemasolu korral. brändimine ei ole ühesuunaline protsess. ja kuna ta pöhineb teoreetiliselt väärtussüsteemil, siis enne bränd tööle ei hakka, kui väärtussüsteemi tasand ei ole seda heaks kiitnud. lihtne oleks, kui seda saaks ratsionaalselt ja kokkulepetega reguleerida, aga ei saa. bränd ei saa kunagi olla mehhaaniline ega tehislikult konstrueeritud. bränd konstrueeritakse väärtussüsteemide pöhjale. Ja väärtussüsteemist tuleb meie identiteet. Lahendus saarte brändile oleks olnud, et lepitakse kokku köigepealt, millistel väärtustel asi pöhineb, siis seejärel identiteet, mida see bränd väljendab. antud juhul oleks olnud üheks lahenduseks erinevate identiteetide ja väärtussüsteemide ühisosa leidmine. ja muidugi siis ka sellele ühisosale sobiva nimetuse leidmine – sain aru et siin lahvatas tüli just nimepanemise faasis. paraku on ka sotsiaalteadustes nii, et teatud asjad on emotsianaalsed ja jäävad selleks, ning nende asjadega tööd tegevad inimesed peavad hästi tundma neid teoreetilisi “sotsiaalteaduste loodusseaduslikke protsesse”, mis ühe vöi teise asja juures toimima hakkavad.
Eksitav on arvamus, et Pariisis on üksköik, mis on brändi nimi. On jah, aga see ei ole brändi tööle hakkamisel argument. Bränd “hakkab tööle” kui selle algus on öigesti üles ehitatud, ehk siis kui see väärtuste ja identiteedi asi on korras. sama köikide kommunikatiivsete protsessidega – sisekommunikatsioonist hakkab avalik jne. Elementaarne?!
Tegelikult on konflikt juba nn maakonna nimes. Kui Saaremaa asemel oleks Saartemaa oleks lähenemine hoopis teine, sellist nimetust oleks võinud kasutada ka brändi üldnimes. Ja ilmselt olkes ka muhulaste vastuseis sellisel juhul ärajäänud.
Saartemaa ei läheks kohe mitte. Pigem siis juba Meremuhkudemaa või midagi taolist. Pealegi hõlmaks sõna Saartemaa kõiki maailma saari, meie aga ei taha Hiiumaad mitte kuidagi selles seltskonnas näha. Juriidilises mõttes oleks kõige õigem nimi Eesti Vabariigi territoriaalmeres asuv Soela-ja Hiiu väinast lõunasse jääv Moonsund Arhipelaab. Mina olen veits ka mereõigust tudeerinud, seega tean täpselt, mida mulisen.
köik öige,aga kuidas käib “väärtustes kokkuleppimine ja väärtustes ühisosa leidmine” praktiliselt? Kas keegi kujutab seda “laata” ette? Demokraatia on ju hea asi…selgitamaks miks midagi teha ei saa vöi miks midagi on valesti:)
Parem korraldagem konkurss parimale elektrituuliku mudelile s.o. kes ehitab saartele omase elektrituuliku millel oleks saarte nägu ja hõngu ja see pangegi brändi kujutisele.Saartele omane elektrituulik peaks olema etem neist:
http://www.abdolian.com/thoughts/?p=2806
Teoreetik, täiesti nõustun sinuga, et söna “mainekujundamine” on lolluse möödupuu näit.
Jah, ma tean, et wikipediat ei loeta usaldusväärseks allikaks teaduslikes defineerimistes aga midagi teaduslikku ma siin ka ei tõestanud, lisasin viite wikipediale selleks, et inimesel, kes ei tea, mis asi on New Coke, oleks võimalik saada aru, millest ma kirjutasin.
New Coke võitis ju kõik maitsmistestid ” klassikalise Coca Cola” ees aga läbikukkumine oligi seetõttu, et identiteet ei sobinud.
Seoses selle TAKi tehtava “Saarema brändi” “miks” küsimusega lisan lingi ühele vanemale Oma Saare kirjutisele:
“Ettevõtted müüvad end Saaremaa brändiga”
http://arhiiv.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=8048
Taome mõõgad atradeks ja Vollid brändideks! Tõesti hea mõte!!!
Miks mitte luua (Lääne-)Eesti saarte bränd? Nagu on Kanaari saartel ja teistel taolistel? Ja brändi all ja infomaterjalides tutvustatakse saari eraldi, aga nad ühe brändi all.
Millalgi tuleb ka haldusreform ja siis on Saare maakonnas ka Hiiumaa, aga seda kisa, mis sealt hakkab peale Saaremaa brändile allutamist tulema, ei saa võrrelda muhulaste omaga :) Niiet jätkeb Saaremaa bränd ja võtkem seda kui identiteedi otsimise protsessina, mis leiab uue suuna.