Võitlus märgi pärast või identiteedi eest (18)

Võitlus märgi pärast või identiteedi eest

 

On asju, mida on võimalik lahendada kokkulepetega. Ja on asju, mida kunagi ei saa kokkulepetega lahendatud. Praegu Saare maakonnas kirgi küttev brändi saaga kuulub nende viimaste hulka. Miks siis nii? Kas tõesti muhulased ajavad kiusu?

Ei. Muhulased seisavad oma identiteedi eest. Ja õigesti teevad, sest Saaremaa bränd ei ole nende identiteedi väljendus. Argument, et keeleliselt müüb Saaremaa paremini kui Saare maakond, ei ole sisuline. Samuti seletus, et keeleliselt on kõik korrektne. Muide, pole vahet, kas brändi nimi on Muhumaa või Saaremaa – välismaal müüvad need kaks nime samaväärselt segaselt. Seega, miks peaks Saare maakonda ühendava brändi nimetama Saaremaaks? Võiks ju hoopiski nimetada Muhumaaks? Aga siis oleks ju kogu Saaremaa tagajalgadel ja protestiks vastu.

Sellepärast, armsad brändiloojad ja turundusliku mõtlemise fännid, tulebki endale selgeks teha brändi loomise põhialused. Elementaarne?

Mis on bränd ja milleks seda vaja on?

Inimkeeli ja lihtsalt lahti seletades on bränd kellegi või millegi identiteedi väljendus, mis tavaliselt esitatakse märgi (logo) ja slogani (tunnuslause) abil. Seda kasutatakse vajadusel selle identiteedi väljendamisel, müümisel, reklaamis, kommunikatsioonis. Bränd on konkretiseeritud, lühendatud ja lihtsustatud versioon identiteedist ja väärtustest.
Aga mis on identiteet? Identiteet on eneseteadvus, meie mina-tunnetus. See on see, kellena me end tunnetame, see on see, mis annab meie väärtustele ja põhimõtetele, meie kultuurile ja olemisele sisu.

Seega, kui me arendame brändi, siis me tegelikult ei arenda oma turundust või ei edenda müüki, vaid otsime väljenduse oma identiteedile.
Bränd saab hakata tööle, saab hakata meid müüma, esindama, promoma, reklaamima vaid siis, kui see tõepoolest väljendab meie identiteeti.

Nii lihtne kogu see lugu ongi

Ja muhulased ei ole jonnakad, vaid hoopiski võitlevad õiguse eest säilitada oma identiteet. Saaremaa brändi arendajad on läinud ohtlikele vetele. Loodan, et mitte tahtlikult, pigem ehk teadmatusest ja poolikust kompetentsusest. Kujutage nüüd hetkeks end tagasi kaugetesse Nõukogude Liidu aegadesse – kuidas meile nn nõukogude vennalike rahvaste brändi peale suruti ja kuidas eestlased selle vastu oma identiteedi säilitamisega võitlesid.

Aga miks siis praegu suhtutakse sama strateegiaga Saare maakonna väikesaarte rahvasse? Kas arvate, et praegu toimub midagi ilusamat? Ei toimu. Täpselt sama ideoloogiline meie tundega ja identiteediga mängimise protsess. Ainult et riigikord on teine ja poliitilise brändimise asemel on meil hetkel kaubanduslik brändimine käsil. Sisuliselt aga vahet pole.

Sestap – olles ise poolenisti saarlane ja poolenisti muhulane, pakun välja kompromissi Saaremaa moodi: nimetame brändi Muhumaaks. Aga kas see on õige lahendus? Kas nüüd hakkavad saarlased jonnima? Usun, et jah, sest ka nemad tahavad oma identiteeti säilitada!

Loo moraal on väga lihtne

Enne kui hakata arendama mingit brändi, tuleb selgust saada identiteedis, tuleb aru saada kultuurilisest eripärast ja nendest teguritest, mis mõjutavad ühe või teise osapoole eneseteadvust. Tuleb meeles pidada, et leiva ja saia, kommi ja õlle brändimiseks on olulised teistsugused asjad kui maakonna või rahvuse või kultuurifenomeni brändimiseks.

Ja seda kõike tuleb arvesse võtta isegi veel enne, kui minnakse siht- ja sidusrühmi uurima, mis on järgmine oluline samm. Aga see saab võimalikuks alles siis, kui esimene samm on tehtud. Sestap ei pea vett ka argument, et sõna “Saaremaa” müüb paremini või et see on keeleliselt korrektne väljendamaks Saare maakonda. Probleem on selles, et probleem ei ole mitte sõnas või nimes, isegi kui selle probleemi väljendamiseks võideldakse nime vastu, vaid probleem on identiteedis.

Print Friendly, PDF & Email