Saaremaa brändilt kadusid vikerkaarevärvid (25)

Saaremaa brändilt kadusid vikerkaarevärvid

EI LEPI: Muhu vallavalitsuse liige Mihkel Jürisson ütleb, et sõna “Saaremaa” kasutamine maakonna tutvustamiseks koos taustaks oleva märgiga ei ole Muhu huvides.
Foto: Peeter Kukk

Seni vikerkaarevärvides propellerikujulise moodustisega kaunistatud Saaremaa tulevane kaubamärk säilitab küll sama visuaalse kuju, kuid tagasihoidlikumates sinimustvalgetes toonides. Saaremaa nime kasutamisega pole muhulased siiski jätkuvalt rahul, märgi loojad muhulastele aga järele ei anna.

MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus eilsel maakonna brändi manuaali ja kasutamise tutvustamisel asus arenduskeskuse volikogu esimees Lii Muru kohe tähtsaima küsimuse juurde. Võttes abiks Eesti keele instituudi 2005. aastast pärineva hinnangu Saaremaa kui nime kasutamise kohta maakonna koondnimena, selgitas ta, et selline kasutamine on igati õigustatud. “Ma arvan, et me ei ole eksinud, kui oleme välja pakkunud Saaremaa,” lausus Muru eile Meri konverentsisaali kogunenud arvult üsna tagasihoidlikule publikule.

Ootab turundamist

Märgi loojate poole pealt esinenud projekti esindaja Toomas Danneberg tegi taas kord ülevaate märgi saamisest ja loomisest, rõhutades korduvalt kontseptsiooni ja strateegia tähtsust. Samuti märkis ta, et nüüd, kui märk on füüsiliselt valmis, ollakse suure tee alguses, et seda turundama hakata.
Märgi visuaalse külje loomisest ja tulemist rääkis Ott Rätsep, kes selgitas, et märk saab olema kahel kujul.

Koos nimega “Saaremaa” kasutatakse märki, orienteerudes välisturgudele. Märki, kus visuaalset kujundit ümbritsevad maakonna viie suurema saare nimed, kasutatakse siseturgudel. “Märk peaks avanema iga kord erinevalt, olenevalt kontekstist, kus me seda kasutame,” märkis Rätsep.
Värvilahenduse osas on senised vikerkaarevärvid asendatud tagasihoidlikuma sinimustvalge kombinatsiooniga. Muud kujundid on märgil samad ning nagu brändi tellijad on ka varem märkinud, siis selliseks märk ka jääb.

Nullib muhulaste töö

Oodatult võtsid koosolekul sõna ka muhulaste esindajad, kes on käivitanud kampaania, et kogu maakonna tutvustamisel ei kasutataks sõna “Saaremaa”.
“Ei maksa unustada, et kahe saare vahel on meri ja meie kultuurid on erinevad,” ütles Muhu vallavalitsuse liige Mihkel Jürisson, nentides, et kogu brändi loomine on toimunud veidral moel. Muhulaste arvamust kuulda võetud ei ole.

Muhu turismi assotsiatsiooni esindanud Martin Kivisoo ütles, et muhulased pole oma protestile TAK-ilt isegi vastust saanud, mis näitab selgelt, et kohalikke kogukondi ei väärtustata. Kivisoo sõnul on selgelt näha, et brändi loojatel on kodutöö tegemata, ning jutt, mida rahvale aetakse, on küll ilus, kuid mitte kõiki vastuseid sisaldav. “Toomas Dannebergi ilukõne on nauditav, suurepärane,” sõnas Kivisoo, arvates, et sellega tahab mees rahva silmis korvata selle, et tal on eeltöö tegemata.

“Muhumaa seda märki ei võta. Meil ei ole sellega midagi peale hakata, sellisel kujul, nagu seda praegu pakutakse,” kinnitas Kivisoo resoluutselt.
Kuressaare turismiinfo keskuse juhataja Karmen Paju märkis oma kogemustest lähtuvalt, et välisturul müüb nimi “Saaremaa” ja seega on mõistlik just selle nime all esineda. Ka saaksid teised saared oma turundustöös kasutada sama märgi juures oma saare nime.

Mihkel Jürisson väitis siiski, et Saaremaa nime kasutamine nullib muhulaste töö, kui pidevalt tuleb turistidele selgitada, et nad on ikka Muhus, mitte Saaremaal.
Saarte Häälele ütles Jürisson, et ta on ise näinud eesti keelt rääkivat inimest, kes tõsimeeli usub Muhus olles, et ta on Saaremaal.
Ta lisas, et siseturismi aspektist see vahest polegi nii suur probleem ja kohalikul turul võiks ehk tõepoolest kasutada märki, millel on peale Saaremaa kirjas ka Ruhnu, Abruka, Vilsandi ja Muhu.

“Kuid põhimärk kannab ikkagi vaid Saaremaa nime,” lausus Jürisson, viidates, et muhulased ei kavatse sellega leppida. Tema arvates peaks välja mõtlema mingi täiesti uue ühise nime, mille alla mahuksid kõik saared ja millega kõik lepiksid.

Print Friendly, PDF & Email