Olen 30 aastat olnud linnaelanik. Eelmisel nädalal võis lehest lugeda arvamusi Kuressaare linna liikluskorralduse kohta. Ma olen nõus nende inimestega, kes ütlevad, et jala või jalgrattaga liigelda on raske. Aga on ka mitmeid teisi probleeme, millega Kuressaare linnavalitsus tegeleda ei taha.
Elan Smuuli elamurajoonis viiekordses majas esimesel korrusel. Töötan üsna palju arvutiga ja seetõttu istun akna all ja näen, mis tänaval ja ülekäiguradadel toimub. Smuuli kant on elamurajoon, sest seal pole mingit tööstust ega ettevõtteid. Aga tänav on lahti igasugu rekkadele, kalluritele ja muule rasketehnikale. Tullakse Tallinna tänavalt ja siis, kui need rasked masinad on kiiruse üles saanud, tundub, et sõidavad nagu trassil.
Ei loe siin mingid ülekäigurajadki, nad lihtsalt ei saa seal vajadusel pidama. Sama on ka Tehnika tänaval. Nendel tänavatel ei tohiks üldse liikuda muud rasketehnikat peale eriautode, näiteks prügiauto, päästeauto vms. On ju välja ehitatud igasugu ümbersõiduteed, ometi ei sõideta objektidele neid teid kaudu. Pole isegi seda märgata, et suured masinad kusagil masinameeste kodude lähedal pargiksid ja sealt tööle minnes välja sõidaksid.
Smuulis pole jalakäijal mingeid õigusi
Kesklinna ülekäigurajad on jalakäijate päralt, aga äärelinnas kohe kindlasti nii ei ole. Olen tähele pannud ka seda, et kõige ebaviisakamad juhid on bussi- ja taksojuhid. Üks taksojuht sõimas mind isegi idioodiks, kui ma jalakäijate ülekäigurajale astusin.
Linnavalitsus on läinud seda teed, et kuulutab meie linna olevat puhta õhuga. On vist ühinenud ka mingite konventsioonidega. Aga mina küsin, miks lastakse niipalju rasketehnikat liikuda Tallinna tänavast piki Smuuli tänavat linnast välja. Sellise asja keelamine oleks esimene asi, mida puhta linnaõhu heaks teha.
Kunagi olid linna sissesõitudel veokite liiklemise keelumärgid. Linna võis tulla siis, kui sõidulehel oli märge kaubaveo kohta.
Olen rasketehnika linnas sõitmise pärast juba alates 2008. aastast pidanud linnavalitsusega vestlusi ja kirjavahetust. Et suusõnalistest pöördumistest linnainseneri ja abilinnapea poole ei piisanud, palusin linnapeal end vastu võtta. Vestlesime oma pool tundi ja ta ütles, et räägib oma spetsialistidega ja võtab minuga ühendust. Ootasin linnapea helistamist, aga seda pole siiamaani toimunud.
Politsei: õnnetusi pole olnud
Siis helistasin tolleaegsele linnavolikogu esimehele ja tema palus esitada avalduse koos omapoolsete ettepanekutega. Ta lubas selle saata linnavalitsuse liikluskomisjonile. Saatsin 30. juunil 2009 linnavalitsusele kirja koos ettepanekuga paigaldada Smuuli tänavale rasketehnika liikumist keelavad märgid ning kooli ja lasteaeda minevate laste ja teiste jalakäijate kaitsmiseks ülekäiguradade ette künnised. Vastuse sain 1. septembril 2009, kus seisis, et minu ettepanekud tulevad arutusele 16. septembri liikluskomisjoni istungil ja mina olen sinna oodatud.
Läksin siis istungile, kuhu oli kutsutud ka politsei esindaja. Protokollist näeb veel praegugi politsei arvamust, kus öeldakse, et politsei lähtub liiklusõnnetuste statistikast ja õnnetusi seal jalakäijate ülekäiguradadel toimunud pole. Seega ei peeta kiirusepiirajate paigaldamist otstarbekaks, kuna see häirib liikluse sujuvust ja takistab kiirabi- ja päästeautode tööd. Kiirus hoitakse kontrolli all kiirust mõõtes. Raskeveokite liiklemine otsustati rohkem kontrolli alla võtta. Aga tänaseni ei ole mitte midagi ette võetud.
Peaaegu pool Saare maakonna elanikest elab linnas, seega peaks ka pool politseist tegelema linna probleemidega. Ka tollel koosolekul väitis politsei esindaja, et nad teavad, millised raskeveokid linnas liiguvad. Aga minu arvamus on selline, et nad ei tea sellest mitte midagi. Mulle tundub, et mitte kedagi ei huvita, mis liikluses toimub ja jalakäijad saavad Smuuli tänaval oma ülekäiguradadele minna alles siis, kui autosid parajasti ei ole.
Väikelinn olgu jalakäijasõbralik
Kuressaare on nii väike linn, et kui mul on aega, siis ma käin jala. Smuulist kesklinna on jala kümne minuti tee. Praktiliselt igast kohast saab selle ajaga jalgsi kesklinna. Kui mul on natuke kiirem, sõidan jalgrattaga. Kui mul on väga kiire, sõidan autoga.
Üks asi on mulle veel Kuressaare liikluses arusaamatu – miks Roomassaare teel muudeti peatee suunda? See tänav, mis läheb staadionile, on nüüd peatee, aga Roomassaarde minev tee, mis on enamiku autode sõidusuund, on kõrvaltee. Selline liikluskorraldus on siiamaani harjumatu, kellele seda sellisena vaja on?
Avati ka uued kaubanduskeskused Selver, Auriga, Maxima, aga kõnniteesid nende juurde ei lähe. Väga paljud inimesed lähevad sinna jalgsi, kuid nende peale ei ole üldse mõeldud. Eriti hull oli olukord talvel, kui olid suured lumevallid tee ääres. Ootaks linnavalitsuselt rohkem tegusid liikluse turvalisemaks muutmisel.
Veljo Koit
linnakodanik
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Sinu suhtumine ongi täpselt see, mis liikluses jamasid tekitab. Ainult MINA ja mu õigus. Aru ma ei saa sellisest silmaklappidega maailmavaatest.
kuidas siin linnas jala raske liigelda on ? Kuressaare on täielik jalakäijate linn ja autod sõidavad pigem seal, kus jalakäijad neil seda teha lasevad. Keskklinnas on ülekäiguradasid rohkem kui piisavalt, aga jalakäijad jalutavad ikka sealt üle, kus ise paremaks arvavad ja seda ka siis, kui sellega sõidukite liiklust takistatakse. Autojuht loomulikult jälle pidurdab ja laseb järgmise kodaniku üle tee, et 15m pärast sama protseduuri jälle ja jälle korrata.
jalakäiad jaluatavad sealt kust otsem on mitte kust peab, autojuhid ei arvesta teiste autojuhtidega, vahet pole kas rekkajuhid või väikeste autode juhid.Linnas on enamus kohtades liikumiskiirus 50km/h, kuid paljud siinsed liiklejad suudavad vaevu saavutada 30km/h. Emad saadavad teed ületades lapsed, kes alles vankreis istuvad, lihtsalt kõrvale vaatamata esimesena tee peale just kui üritaksid vabaneda meenutusest ühest liigse alkoholi kogusega pikale veninud DIVA peost. Ja kui vaadata neoon lillade dressidega somme, siis tundub, et seal maal autosi, ega muid liiklusvahendeid lihtsalt ei eksisteeri. Ning ega siin toimu ka erilist pingutust korrakaitse organite poolt, neid näeb vist ainult hommikul enne 9.00 tööle minemas ja 17.00 sealt lahkumas. Lühidalt üleüldine liikluskultuur on 0. Suurtes linnades on tunduvalt lihtsam liigelda, arvestatakse teistega tunduvalt rohkem.
See Veljo paneb ikka täiega jama.Väidab et Smuuli kandis pole mingeid tööstus ettevõtteid huvitav mis siis Incap,Sporrong ja Trelleborg peaksid olema. Tehnika tänaval veel kaks poodi ka ja kondiitritsehh. Mõelgu enne millest kirjutab!
Veljo tõesti jätab kirjutises mainimata selle, et see viiekordne maja, mille esimesel korrusel ta elab, on tänaval, mille nimi on “Tehnika tänav” – ega siis “Ranna tänav” pole merest kaugel või “Pikk tänav” mingi lühike jupats Kuressaare linnas või “Lossi” tänav ja “Tallinna tänav” omavahel kohad vahetanud. ;)
Pigem saab just väita, et kogu tootmistegevus Kuressaare linnas on koondunud just Smuuli elamukvartali (Tehnika tänava) lähedusse.
Üldplaneeringus nn “ettevõtluse segahoonestusala”.
Allikas:
http://www.kuressaare.ee/uus/public/documents/yldplaneering/923.pdf
Kuule Veljo,üldiselt keera nägu seina poole.Ise ka aru saad,mis jama ajad????? Kas kujutad ette,et nt.Tooma poe juhataja või kassapidajad käivad seda-sama kaupa,mida igapäev ka ise ostad ostukärudega Roonimäelt toomas,või kuidas Sinu arust üldse poodi kaup jõuab?????????????????????Veokad kihutavad linnas-KUULE HALLLLOOOOOO!!!!!!???????Tule parem kodust välja ja vaata kuidas jalakäijad(kindlasti mitte kõik ,kuid enamus) käituvad.Ja siis kirjuta uus jutt,kuidas oled 30a siin elanud ja kõik veokad kihutavad ja teevad ei-tea mida.
Tubli on, Veljo! Kodanik, kes ei vingu ainult, vaid teeb midagi probleemi lahendamiseks, väärib tunnustust.
Aga päris mustvalgelt ka asja vaadata ei saa.
Kui Vallimaa või Torni tänaval ehitatakse maja või remonditakse veetrassi näiteks. Millist “ümbersõiduteed” mööda sinna saab? Kesklinna kaudu?
Konfliktide vältimiseks ülekäiguradadrel soovitan Veljol üle lugeda liikluseeskirja § 31.
Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu.
Ää läma sa kua niipailu!
Kahtlen väga selles, et suurveokid ületavad linnas lubatud sõidukiirust. Eks see mulje ole ikka nägija/hindaja enda alateadvusesse varemalt sisse kodeeritud – kui suur auto tuleb kiiresti, siis ta ilmtingimata kihutab ! Ega see ikka alati ei ole küll nii.
Teine asi – miks peaks suurveok iga jalakäijate ülekäiguraja ees peatuma. Mõelge ise, kulla inimesed kui raske on tal kohalt minema saada, kui palju ta saastab juba üksnes sellega õhku kui ta seal üleüldse seisab ja tossutab. Sõiduautol ja suurveokil on ikkagi selles suhtes väike vahe.
Kolmandaks – mis puudutab suurveokite võimekust seisma jääda, kiiresti pidurdada jne, siis teadke, et paljud tänapäeva täislastis suurveokid on ses suhtes isegi võimekamad kui mõni päevinäinud sõiduauto.
Ühesõnaga – ärge tehke järeldusi mingite kivistunud mõttemallide põhjal, tehke omale ikka asi enne selgeks. Ja üleüldse, ma ei usu ka eriti, et mingi suurveoki juht tuleb linna vahele lihtsalt niisama, lõbu pärast tuuritama. Ju tal ikka asja ka oli, seda enam, et autokütus maksab juba ise küllaltki palju ja vaevalt keegi seda niisama, lõbu pärast omast taskust lüpsab.
Kesklinn suveks autovabaks! Turismilinna seisukohalt oleks see elementaarne.
Kesklinn talveks lumevabaks! Turismilinna seisukohalt oleks see
elementaarne.
Kahjuks on aga täpselt vastupidi – suvel lumevaba ja talvel autovaba ;(
Toomas, mis kivistunud mõttemallide järgi sina elad??? Mida tähendab sinu hiilgav mõttetera: “Teine asi – miks peaks suurveok iga jalakäijate ülekäiguraja ees
peatuma.”
Loomuliklt peab ta kinni pidama ning inimesed üle tee laskma. Vaevalt, et ta siis kinni peab, kui seal kedagi pole.
on Kuressaares liiklemisega asjad suhteliselt korras
väga kodanik Veljo pealehakkamist,sest liikluskorralduses on tõesti probleeme palju.No mina isiklikult olen pidanud kahele tütarlapsele otsa sõitma,kes sõna otseses mõttes hüppasid bussi tagant auto ette,et minna Tehnika Äri juurest üle tee Maximasse.KOHUTAV korralagedus,et seal ei ole ülekäiku.Samuti vana maapanga juures,kus põhikooli õpilased seiklevad autode vahel lausa eluohtlikult!Kas see on siis eesmärk,et niimoodi meie eludega riskida.
kuressaare pühad lehmad-jalakäijad on veendunud,et autoga liiklejad on arenenud kõrgemale vormile,ehk siis suudavad nende mõtteid lugeda
Ma küll ei arva, et veokad eriti ilma põhjuseta linnas tiirutavad. Võibolla mõni kodu juures parkija just. Ringtee on olemas ja tahtlikult linnast läbi keegi ei sõida. Vahest on näha mõnda Läti või Vene rekkat, aga ta on siis eksinud.
Selgitan siis veel kord, miks ei peaks suurveok iga jalakäijate ülekäiguraja ees peatuma, vähemalt Kuressaare linnas. Ma pole öelnud, et ta ei pea peatuma, liikluseskirjad teadagi räägivad midagi muud. Kuid kas ikka on õige igas asjas oma õigust ja täpselt iga seadusesätet taga ajada ?
Kui see suurveok on mingil põhjusel linna vahele sattunud, siis oleks kõigile kasulikum see, mida kiiremini ta sealt ka kaoks. Nii palju võiks ikka jalakäija ise ka aru saada, et ta ei hakka mingi mõnesekundilise ajavõidu pärast suurveoki sõitu takistama. Kas see on siis targem, kui see mürakas tossutab iga natukese aja tagant koha peal, kui sõitma hakkab, siis paneb jälle pahvaka diislivingu sulle näkku (sealjuures hoovõtt on samuti üsna saastev) ja kõike seda selleks, et mõnesaja meetri pärast sama korrata ? Pidage parem ise kinni ja laske see saastaallikas kiiremini läbi ja on rahu majas – hundid söönud ja lambad terved.
Tooma poe peatusest välja sõites nägin Tehnika tänava võõtraja otsas
vestlemas kahte “daami”, neist ühel oli laps vankris. Jõudes võõtraja lähedale
lükati lapsevanker sadistliku mõnuga ülekäigurajale – ikkagi õigus. Aga
kuidas saada 10t. kaaluv buus hetkega pidama?
linnavalitsused-komisjonid “tegelevad” probleemiga. tulemuslikult tundub. milleks siis need asutused. eilegi näitas etv2 kuidas Brasiilias muudeti üks linna autovabaks. Toimis edukalt metrobuss ja jalgratastega liiklemine. Ja Kuressaare on ju 20x väiksem…
Sellel rekkal mingit õigust liiklust rikkuda,et raske jne.Peab ka tema vöötraja ees peatuma ja kui ei meeldi,siis raskeveokite rada kulgeb mööda ringteed,pole tal asja kesklinna.
just ei ole vaja raskeveokeid linna, panevad oma paneelikoorma ringtee ääres maha ja siis Veljo tassib need paneelid seljas Lasteaia ehitusele. Ainult et kardan et Veljo poolt välja lastav reostab loodust ja elukeskkonda rohkem kui raskeveok.
Lõuad pidada ja jala käia!