Raskeveokite liiklus linnas on põhjendamatu (22)

Raskeveokite liiklus linnas on põhjendamatu

 

Olen 30 aastat olnud linnaelanik. Eelmisel nädalal võis lehest lugeda arvamusi Kuressaare linna liikluskorralduse kohta. Ma olen nõus nende inimestega, kes ütlevad, et jala või jalgrattaga liigelda on raske. Aga on ka mitmeid teisi probleeme, millega Kuressaare linnavalitsus tegeleda ei taha.

Elan Smuuli elamurajoonis viiekordses majas esimesel korrusel. Töötan üsna palju arvutiga ja seetõttu istun akna all ja näen, mis tänaval ja ülekäiguradadel toimub. Smuuli kant on elamurajoon, sest seal pole mingit tööstust ega ettevõtteid. Aga tänav on lahti igasugu rekkadele, kalluritele ja muule rasketehnikale. Tullakse Tallinna tänavalt ja siis, kui need rasked masinad on kiiruse üles saanud, tundub, et sõidavad nagu trassil.

Ei loe siin mingid ülekäigurajadki, nad lihtsalt ei saa seal vajadusel pidama. Sama on ka Tehnika tänaval. Nendel tänavatel ei tohiks üldse liikuda muud rasketehnikat peale eriautode, näiteks prügiauto, päästeauto vms. On ju välja ehitatud igasugu ümbersõiduteed, ometi ei sõideta objektidele neid teid kaudu. Pole isegi seda märgata, et suured masinad kusagil masinameeste kodude lähedal pargiksid ja sealt tööle minnes välja sõidaksid.

Smuulis pole jalakäijal mingeid õigusi

Kesklinna ülekäigurajad on jalakäijate päralt, aga äärelinnas kohe kindlasti nii ei ole. Olen tähele pannud ka seda, et kõige ebaviisakamad juhid on bussi- ja taksojuhid. Üks taksojuht sõimas mind isegi idioodiks, kui ma jalakäijate ülekäigurajale astusin.
Linnavalitsus on läinud seda teed, et kuulutab meie linna olevat puhta õhuga. On vist ühinenud ka mingite konventsioonidega. Aga mina küsin, miks lastakse niipalju rasketehnikat liikuda Tallinna tänavast piki Smuuli tänavat linnast välja. Sellise asja keelamine oleks esimene asi, mida puhta linnaõhu heaks teha.

Kunagi olid linna sissesõitudel veokite liiklemise keelumärgid. Linna võis tulla siis, kui sõidulehel oli märge kaubaveo kohta.
Olen rasketehnika linnas sõitmise pärast juba alates 2008. aastast pidanud linnavalitsusega vestlusi ja kirjavahetust. Et suusõnalistest pöördumistest linnainseneri ja abilinnapea poole ei piisanud, palusin linnapeal end vastu võtta. Vestlesime oma pool tundi ja ta ütles, et räägib oma spetsialistidega ja võtab minuga ühendust. Ootasin linnapea helistamist, aga seda pole siiamaani toimunud.

Politsei: õnnetusi pole olnud

Siis helistasin tolleaegsele linnavolikogu esimehele ja tema palus esitada avalduse koos omapoolsete ettepanekutega. Ta lubas selle saata linnavalitsuse liikluskomisjonile. Saatsin 30. juunil 2009 linnavalitsusele kirja koos ettepanekuga paigaldada Smuuli tänavale rasketehnika liikumist keelavad märgid ning kooli ja lasteaeda minevate laste ja teiste jalakäijate kaitsmiseks ülekäiguradade ette künnised. Vastuse sain 1. septembril 2009, kus seisis, et minu ettepanekud tulevad arutusele 16. septembri liikluskomisjoni istungil ja mina olen sinna oodatud.

Läksin siis istungile, kuhu oli kutsutud ka politsei esindaja. Protokollist näeb veel praegugi politsei arvamust, kus öeldakse, et politsei lähtub liiklusõnnetuste statistikast ja õnnetusi seal jalakäijate ülekäiguradadel toimunud pole. Seega ei peeta kiirusepiirajate paigaldamist otstarbekaks, kuna see häirib liikluse sujuvust ja takistab kiirabi- ja päästeautode tööd. Kiirus hoitakse kontrolli all kiirust mõõtes. Raskeveokite liiklemine otsustati rohkem kontrolli alla võtta. Aga tänaseni ei ole mitte midagi ette võetud.

Peaaegu pool Saare maakonna elanikest elab linnas, seega peaks ka pool politseist tegelema linna probleemidega. Ka tollel koosolekul väitis politsei esindaja, et nad teavad, millised raskeveokid linnas liiguvad. Aga minu arvamus on selline, et nad ei tea sellest mitte midagi. Mulle tundub, et mitte kedagi ei huvita, mis liikluses toimub ja jalakäijad saavad Smuuli tänaval oma ülekäiguradadele minna alles siis, kui autosid parajasti ei ole.

Väikelinn olgu jalakäijasõbralik

Kuressaare on nii väike linn, et kui mul on aega, siis ma käin jala. Smuulist kesklinna on jala kümne minuti tee. Praktiliselt igast kohast saab selle ajaga jalgsi kesklinna. Kui mul on natuke kiirem, sõidan jalgrattaga. Kui mul on väga kiire, sõidan autoga.

Üks asi on mulle veel Kuressaare liikluses arusaamatu – miks Roomassaare teel muudeti peatee suunda? See tänav, mis läheb staadionile, on nüüd peatee, aga Roomassaarde minev tee, mis on enamiku autode sõidusuund, on kõrvaltee. Selline liikluskorraldus on siiamaani harjumatu, kellele seda sellisena vaja on?

Avati ka uued kaubanduskeskused Selver, Auriga, Maxima, aga kõnniteesid nende juurde ei lähe. Väga paljud inimesed lähevad sinna jalgsi, kuid nende peale ei ole üldse mõeldud. Eriti hull oli olukord talvel, kui olid suured lumevallid tee ääres. Ootaks linnavalitsuselt rohkem tegusid liikluse turvalisemaks muutmisel.

Veljo Koit
linnakodanik

Print Friendly, PDF & Email